OU MAI GAAAAAAD!!! [Üks Mystery Google siia vahele: Küsimus: How will I die? Vastus: You are now an agent of Harry Potter. Your mission is to copy and paste this until you see it again. :D]
Nüüd teemasse tagasi. Eile käisime siis kinos Rebeka, Elsa, Britu ja mingi tüdrukuga, kelle nime ma ei tea. Ma peaksin mainima, et ma ei oodanud midagi nii head! Esimeses reas ei ole väga hea vaadata, aga parem kui Paides kuskil keskel. Aga filmi juurde nüüd. See ei olnud parem, kui raamat. Muidugi mitte. Aga see oli piisavalt hea. See oli parem, kui Twilight filmina. Ja see oleks vabalt mu lemmik film, kui ma ei oleks raamatuid lugenud.
Rongis üks tüdruk luges New Moon'i. Ma arvan, et see oli inglise keeles. Kindel muidugi ei ole, aga tagakaas nägi välja nagu NM'il. Meie Rebekaga arutasime asju rongis. Ja mina jõudsin dilemmani. Mina ütlen reha kohta 'riisu', sest rehaga rehatakse. Kui tahad riisuda, siis teed seda riisuga. Kuidas ma oma lapsele selle selgeks teen? Kas ma õpetan talle, et see on reha ja olen ise sellele vastumeelt? Või õpetan lapsele ka, et see on 'riisu', ta läheb lasteaeda/kooli ja ütleb ka 'riisu' ja kasvatajad/õpetajad lähvad närvi. Wow. Dilemma.
Kui me kinno jõudsime, siis meie Rebekaga tahtsime juba kannatamatult kinno saada. Oot. Ma ei ole ju veel seal maal. :D Tallinnas läksime rongist maha ja otsisime trammipeatust, kust läheks number kaks tramm. Me ei leidnud seda Balti Jaama poolsest peatusest ning läksime teisele poole. Oh well. Seal ka ei old. Läksime jala läbi vanalinna. Peaks mainima, et pimedas ei oska me liigelda ja kõik on ühesugune. Me eksisime ära. Ma küsisin ühe mehe käest, kuhu poole jääb Viru keskus. Ta juhatas meid. Lõpuks jõudsime Raekoja platsini. Ja sealt juba oskasime minna. Siis astusime kinost sisse ja ootasime juba kannatamatult, et saaks saali minna ja filmi juba näha. Ja siis see kolmas tüdruk, kelle nime ma ei tea, kaotas ära oma pileti. Ok, ei kaotand ära. Ta ei leidnud seda ülesse. Oma õpikute vahelt! Kes kurat paneb õpikute vahele midagi nii faking tähtsat? Mis siis, kui ta oleks selle konkreetse õpiku koju jätnud? Tra, mõistus tänapäeval. Ja siis ta leidis selle üles ja me läksime saali. Olime äksis, jaa! Ja siis hakkas see peale. Suur kollakaspruun kuu keset ekraani. Hakkas paremalt vasakule koomale tõmbama ja paljastas sõnad New Moon. Muide. Praegu mõtlesin, et see on nagu heebrea keel. :D Saime hakata paremalt vasakule lugema. Ja siis film hakkas. Omg, ma ütlen! Terve saal oli vait. Ühe koha peal, Jake oli hotters nagu alati, hüppas läbi akende. Minu vasakul käel tegi Rebeka üle saali kostva Wolf-Whistle'i. Terve saal naeris. Ma olen nii uhke oma Twilighteri üle! (L)
Lõpus, Ed ütles "Marry me". Terve saal plaksutas. Ma armastan kino! Kui Bella tegi paper-cuti, siis terve saal taas naeris. Arvatavasti selle paroodia pärast. Ma ei hakkagi tegelt filmi kokkuvõtet tegema, sest et enamus teist lähevad seda kinno ka vaatama. On üpris suur võimalus, et te saate seda teha koos minuga.
Kõige häirivam oli mingi tüüp, kes vähemalt neli korda saali eest läbi kõndis. MIS SUL VIGA ON?!?!?! Ja mis oli naljakas oli see, et minu kõrval istusid umbes 50 aastased naised. Normal, eks? Muide. Terve saal oli rahvast täis.
Vahet pole, et nad pool raamatut vahelt ära jätsid, ma armastan seda filmi ikkagi. Ma saan aru, et väga täpselt on raske filmi teha. Ja peaks mainima, et suhteliselt hästi oli film seotud. Kõige koledam osa oli arvatavasti see, kui Ed peksa sai ühe Volturi käest. Miskipärast ma arvan, et see oli Alec, kes teda peksis. Miks kole oli? Omg, Roberti nägu! Made me want to puke!
Ja kui me tagasi hakkasime minema, ootasime umb kolm mintsa plaza vetsu ukse taga ja siis läksime mäki vetsu. Britt ei olnud kindel, kumb talle rohkem meeldib Twilight või New Moon. Ma tegin talle selgeks, et NM on parem. Kui ma küsisin endale omaselt Jake või Ed?, ütles Britt Ed. Ma tegin talle selgeks, et ta ei tea midagi ja Jake on parem.
Ja siis me jalutasime läbi vanalinna tagasi Balti jaama. Ja arutasime, kui kena oleks elada Tallinnas. Kasvõi aint selle pärast, et õhtuti pimedas vanalinnas jalutada.
Ja siis me jõudsime Balti jaama, istusime kümme mintsa rongis ja hakkasime tulema Türi poole. Ja siis Türil kesklinna, Bussi peale ja koju. Muide. Mitte, et teid kotiks, aga ma ei olnud päev otsa midagi söönud. Kui ma bussijaamas maha tulin, siis läksin Maximasse ja ostsin kaks saiakest. Kõht oli tühi noh! Ma olin terve päeva jooksul ainult peaaegu liitri õunamahla ära joonud. Ja paari nätsu närinud. (:
Nüüd, kus mu NM'i elamused sisukokkuvõtteta on räägitud, avaldaksin oma armastust Mystery Goofgle'ile. Ma kirjutasin sinna, et keegi saadaks mulle random lyrics to a song. Lisasin enda meiliaadressi, ja lõppu kirjutasin: I really think you will make my day!. Guess what? Ma sain laulu sõnad. Ma armastan seda inimest, kes need mulle saatis ja ma armastan seda laulu, mille ta mulle saatis. Ma armastan Mystery Google'it. Kes ei tea, kuidas asjad töötavad, siis teile teadmiseks, et Mystery Google'ist midagi otsides annad see teile vastuse, mida keegi viimati otsis. Mina näiteks saatsin kellegile random fact'i, sest ta palus seda. Lugesin MLIA'dest, et mitmeted on palunud endale helistada ja laulda, et nende päeva paremaks teha. Ma ei saaks seda teha, sest arvatavasti on see kallis. Aga te ei kujuta ette kuidas ma ennast tundsin, kui mul oli postkastis uus kiri, mille oli saatnud minu jaoks keegi täiesti tundmatu ja selle kirja pealkiri oli "random lyrics to a song". Ma hakkasin nutma. Ausalt. Ma olin nii õnnelik, et ma nutsin. Proovige. Minul näiteks on uus lemmikmänguasi.
Ma ei oskagi teile midagi muud eriti öelda. Selles suhtes, et jah. Elu on lill.
