Siis on see raev, mis ei muutu iial pisaraiks.

Kuigi selles iial asjas ma enam nii kindel ei ole, sest ausalt. Nutta tahaks. Mitte selle pärast, et ma kurb oleksin. Ma olen... Kurb. Solvunud ja enesekeskne ja vihane ja pettunud. Algusest saadik olen ma selle kuradi mõttetusega nii faking palju vaeva näinud. Algusest saadik olen paanitsenud, kuidas millal ja kas me seda teeme. Algusest saadik. Selles alates, kui me ümber laua istusime ja naersime ja arutasime.
Ma närvitsesin kodus, et millal me siis filmima saame, sest ma ei tahtnud kaamerat nii kaua enda käes hoida. Ma raiskasin oma ajurakke selle peale, kuidas peaks seisma, kus peaks seisma, kust maalt ma lõikama hakkan, kust maalt ma kaamera kinni panen. Aga selle protsessi üle ma tegelikult ei närvitse, est et seal tõmblesime me kõik. No enamus, kui mitte kõik. Aga enamjaolt ikka suht kõik.
Aga millele ma tahan tähelepanu pöörata, on see, et homme on geograafia eksam ja ma lõikusin öö läbi meie filmi valmis, muutsin muusikat, salvestasin filmi paar korda, et muusika parem oleks. Ma otsisin mitu päeva lõpulaulu ja ausalt olin paar ööd selle pärast kolmeni üleval. Ausalt olin. Ei liialda. Eilne blogipost tõendab seda, kuigi magama sain alles nelja ajal. Aga milles on probleem, võib teadmatu, ehk kõik peale Mareti, küsida. Küsi. Ära küsi. Ma räägin ise.
Mis õigusega sa virised mu kallal, et mingid mustad jooned on? Need mustad jooned on iga faking vidjo peal, mis ma üldse kunagi filminud olen selle kaameraga. Ja nad on seal ja need ei häiri kedagi. Okei. Valetan. Sind järelikult häirivad. Küsi, kas mind kotib. Ma vastan sulle ausalt, et ei koti. Üldse ei koti. Mitte millimeetritki ei kõiguta, mis sulle meeldib ja mis mitte. Nüüd siis tead. Okei, tegelikult ei tea veel. Sest et see inimene, kellele tekst mõeldud oli, siin seda arvatavasti ei loe ja ma ei harrasta eriti mõistujuttu, seega ütlen sulle, mis mind häirib ja miks ma sellest suure numbri teen.
Mind häirib see, et ma istun poole ööni üleval ja siis sa räägid mulle mingit paska mingitest olematutest mustadest joontest ja ütled, et sa teed minu variandi järgi kõik ümber. Ei, sa ei tea, kui palju see mind tegelikult häirib. Ma võin üritada seletada - ma nutangi praegu, sest et ma olen kurb, solvunud, enesekeskne, vihane ja pettunud. Aga sina ei tea seda. Sa võid arvata, et tead mida ma tunnen aga sittagi. Niigi närvitsen ma aeg-ajalt eksami pärast, mul on omal muud mured, millega tegeleda ja siis sa lihtsalt tuled tallad kogu mu mitme öö ja päeva töö maha ja ütled, et kõik on kena, ma teen uue. Sittagi pole sul kena! Sa ise ka mitte. Mida sa endast õige arvad? Tegelikult ära vaevu enda energiat kulutama. Ma faking ei tahagi teada, mida sa endast arvad. Ma ei taha teada, mida mitte keegi endast arvab, sest praegu tahan olla enesekeskne väike värdjas, või siis suur, ja kõiki ja kõike vihata. Ja nii ongi. Ja sa ära hakka mind lohutama ja väitma, et võib-olla ikkagi on parem kui sa teed ja bla-blaa-blaaa! Mind nii sügavalt ei huvita, et ma...
Ma tahaks lihtsalt kogu selle viha endast välja joosta. Ma tahaks, et see ei oleks enam minu sees, ega minu blogis. Ma ei ole tegelikult ju vihane. Üldise inimesena, mitte praegu. Üldise inimesena meeldib mulle endast ikkagi mõelda kui heast inimesest, mitte vihasest ja enesekesksest jobust. Ja see, et see on minu enda blogis on mu enda süü, ajee. Hõõru mulle seda nina alla nüüd, eks. Ütle, et mul oli võimalus ju mitte avaldada. Aga ma tahtsin. Kuskile ma pean enda viha suunama. Ja miks mitte siiasamasse, internetiavarustesse, kõigile lugeda-vaadata. Võib-olla olengi nii egomaniakk ja tahan, et kõik kindlasti loeksid-vaataksid-kommenteeriksid. Võib-olla olengi. Ma ei tea hetkel. Sest praegu olen ma vihane. Ja solvunud, kurb, pettunud, enesekeskne.
Ja selline olengi. Ela sellega või ära ela, täna mind ei koti.



On küll hea laul, jah. On küll.

When life gives you lemons you make lemonade

Mul kummitab juba kaks päeva - kaks kuradi päeva ja öö sinna vahele! - Justin Bieber'i Baby. Ma nägin unes, et ma tegin midagi, mul kummitas see räämar, ma võtsin oma peast kinni, kummardasin nagu oleksin valudes ja ütlesin midagi sellist:"Laske mind maha! Justin Bieber kummitab!" Päriselt. Ja mitu korda. See ei ole normaalne. Ma hakkan nutma. Nüüd kummitab jälle. Ma ei saa hakkama nii.




See on nii sick, et ma nii hullult tahaks näha seda. Lihtsalt väga sick ja väga awesome üheaegselt.

Ma ei suuda enam geograafiat lugeda. See lihtsalt kajab mu peas vastu nagu ühtlane mõttetu mula. Pean ühte kohta mitu korda lugema, et aru saada. Pean kõvasti ette lugema, et kindel olla. Ma ei taha. Ma ei viitsi õppida ega jamada sellega. Ma tahaks lihtsalt hea hinde saada ja nii olekski. Ma tõesti ei taha teha seda. Tõesti.

Täna olime Maretiga lahedad. Hommikul kõigepealt Maret istus arvutis, ma käisin mööda tube alles söömas ja pesemas jab värki. Ja mu telefonis mängis muusika, sest ma ärkasin selle taustal. Ja siis ma panin muusika mängima ja lihtsalt hüppasin Maretil selja taga, nii kaua kuni jaksasin. Ta hetkeks vist joinis ka, aga ma ikkagi hüppasin kauem. Mingi lihtsalt konkreetselt hüppasin ühe koha peal ja ajasin närvi teda.
Aga hiljem otsisin arvutist vanad laulud üles ja panin mingi Paris Hiltoni või Kristjan Kasearu üürgama ja siis hüppasime koos mingi aja, ise jumala tugevates naerukrampides. No oleme imelikud, aga vähemalt oli endal lõbus. :P

Elagu!

Aitäh anonüümsele kommenteerijale, kes mulle seda laulu tutvustas. Ja mind nüüd enam nagu eriti ei huvita, kas see oli kompliment või mitte, sest nii mina seda just võtangi. Ja Ps. Kellegil on seda lugu?

Mul on probleem. Ma ei oska geograafiat. Ja ma ei viitsi midagi teha. Kuigi tegelkult võtan ma end nüüd kokku ja hakkan, tubli laps nagu ma olen, filmi tegema. See on päris naljakas, aga üldse mitte nii pikk, nagu ma alguses arvasin. Aga oh well. Ikka juhtub, eks?

Elagu tulevik mis on kirja panemata!
Elagu tunnetatud paratamatus ja kõik teised paratamatused, elagu.
Ja kõik mida ma suudan tunnetada, elagu!
Elagu see kui mul tõesti on midagi öelda!
Elagu interaktsioon!
Elagu omavahelised suhted!
Elagu mõttevahetus!
Elagu söögilaud, mille taga oleme kõik võrdsed!
Elagu paindlik, loov ja muutuv isiksus!
Elagu arenev isiksus!
Elagu mõistus ja tunded!
Elagu infokäive!
Elagu tees, antitees ja süntees!
Elagu mina ja elagu sina ja kogu sinaminadus elagu!
Elagu hinge sügavus!
Elagu Eesti, meie vaimu kodu elagu!
Elagu Tartu, kogu Tartu, nii pikk kui lai, elagu!
Elagu Kambjas hõiskavad, hõisakavad öökullid ja kõik mida tasub uskuda on kuskil alles, elagu!
Elagu see Tartu vaim mis on seletamatu ja salapärane ja on siin kuskil maa sees ja tõuseb eeterliku auruna ja mõjub meile kõigile!
Elagu see Tartu vaim mida kannavad halli viltmantli, halli salli, halli karvamütsi, hallide silmade ja hallide hüvastinoorustega vanamehed, kes turuhoones lahtist hapukoort ostavad!
Elagu Arnold Matteuse, Uku Masingu või Madis Kõivu Tartu vaim!
Elagu see Tartu vaim, mis on alati aegade algusest peale olnud otseühenduses kõigi teiste maailma vaimudega ja kõik need teised maailma vaimud, elagu!
Elagu see kui ma vahel üllatan iseenast!
Elagu see kui ma vahel ületan iseennast!
Elagu see mida ma poleks iial uskunud!
Elagu see mida ma poleks iial lootnudki!
Elagu parem mina!
Elagu andestus!
Elagu võime andestada teistele ja eriti võime andestada endale, elagu!
Elagu kõik see, millesse ma usun!
Elagu minu hea põhiolemus, minu südamik, mis mind püsti hoiab, elagu!
Elagu minu ankur, kus iganes kultuuris see ka ei oleks!
Elagu kõik keeled ja kõik muud mõtlemise mustrid, elagu!
Elagu kultuuride kokkupõrge ja kultuuride lahtitõuge, elagu!
Elagu kõik mis mind tugevamaks teeb ja ei tapa!
Elagu see, kui ma olen kellegagi järsku ühel lainel!
Elagu see, kui ma äkki avastan, et olen armunud kellesegi, kes mulle enne üldse ei meeldinudki!
Elagu kõik see, mis ühel päeval ise minu juurde tuleb!
Elagu jutt, mis jõuab kohale ja kõik, mis jõuab kohale, elagu!
Elagu lihtsad tunded ja komplitseeritud tunded, elagu!
Elagu eneseväljendus!
Elagu kõik mu sõbrad ja kõigi teiste sõbrad, elagu!
Elagu see, et asjad on õhus!
Elagu tundekasvatus!
Elagu dialoog!
Elagu kõik võimalused!
Elagu see erutus kui kõik on alles ees!
Elagu hetk enne kõrghetke!
Elagu kuradi leheküljed raisk on kadunud.
Elagu lehekülg, mille praegu just leidsin.
Elagu see kui maailma keskpunkt nihkub minust enesest väljapoole ja mida ma siis näen ja mõistan ja kui valge ja kerge siis on, kui kasvõi korraks nihkub, elagu!
Elagu see väike samm, mis on vihkamisest armastuseni ja see teine väike samm hullumeelsusest geniaalsuseni, elagu!
Elagu elav tuli ja elav kujutlusvõime, elagu!
Elagu naer!
Elagu see maapind siin mis on tunnistajaks et, mina ja kõik teised inimesed on tegelikult ja kui tõesti nii ongi, elagu!
Elagu miljard hiinlast kellele Budal on sama lootusetu midagi selgitada kui lilledele ja see üks hiinlane, kes sellest aru sai, elagu!
Elagu usk, et iga hetk võib ükskõik kes päästa kogu maailma, ja kogu see maailm elagu!
Elagu Jumal kes on detailides ja kõik need detailid, milles Ta on, elagu!
Elagu igavene sisselülitus!
Elagu! Elagu! Elagu! Elagu!

Ei, ma ei saanud muudmoodi, kui pidin kõik sõnad sulle siia panema. Ei, sa ei pidanud neid kõiki läbi lugema. Aga jah. Sa võiks.

Ahjaa. Chalice ühest teisest laulust on räägitud sedasi:

8. “Härri potterid minu keldris”/“Vibu rünnak”

Plaadi kõige pöörasema produktsiooniga, kõige sürrealistlikum, hullumeelsem ja kõige naljakam lugu, jahmatavalt provokatiivsete sõnadega. Sissejuhatuses ei kasuta poistekoorike kõige korrektsemaid sõnu kuni loost saab 30ndate jazzi ekspluateeriv Chalice’i ennast (ja tema kaasvõitlejaid) korralikult läbisõimav atakk. Heelium-häälne Vitali solvab muuhulgas sõnadega “Oled nii alaarenenud, et sperma võiks rääkida sulle Darwinist” ja “Saaremets on pede ja Lõhmusel soovitan müüa Umblu aktsiaid”.

"”HPMK” on tegelikult originaalis kõvasti pikem lugu, aga plaadile läks sellest vaid üks lõpuosa. Laul räägib noortest hellitatud võluritest, väikestest targutajatest tänava peal, identiteedituristidest.

Ja ma tõesti ei tea, kuidas selle loo teine pool mu plaadile sai… Ja ma olen ikka väga solvunud, et nii läks."

Uhke olen su üle, kallis.

Ma ei tea, kas sa mäletad, kui sa olid alles kuuene ja päris väikene. Minu jaoks oled sa muidugi alati väike olnud. Aga sa läksid muusikakooli. Viiulit õppima. Ma ausalt öeldes ei saanud alguses aru, et mis teema sul sellega oli. Sa olid niii väike ja tahtsid muusikakooli minna. Ise ei käinud päris kooliski. Tead, kui väike sa olid? Kõige väiksem viiul muusikakoolis oli sulle suur. Vot nii väike olid.
Aga käima hakkasid. Ja käisidki. Ja vahel viskas üle ja tahtsid ära tulla, aga ikka jäid. Ikka võtsid end kokku ja läksid, kuigi viilisid vahepeal päris hullult. Ja selle tõttu, et sa väiksem olid, pidid sa aasta kauem käima ja ma leian, et kahju see sulle ei teinud.
Ma mäletan, kuidas sa alguses kääksutasid. Ja ma kääksutasin ka. Ja siis sa enam ei harjutanud nii palju kodus, aga ikka oli tore. Kõik esinemised olid ilusad ja paar korda mängisin isegi lapsevanemat ja tulin sinu lapsevanemate kontserdile. Uhke olin siis, uhke olen nüüd. Täna. Kui sul see kõik siin läbi sai. Lihtsalt läksid, mängisid loo, said oma tunnistuse, tegid pilti ja nüüd ongi kõik. Sa ei pea enam õppima solfedžot, kui sa ei taha. Ainult viiulit võid veel orkestris mängida.
Kui sa täna seal lava peal seisid, olin ma nii uhke, et oleks ise peaaegu pisara poetanud. Oleks jah. Ja see, et sul sassi läks natuke, ei olnud midagi. Ma oleks tahtnud sind kohe sealsamas kallistama tormata. Ausalt. Aga ma hoidsin ennast tagasi ja särasin oma koha peal. Ja Mattis muidugi võttis sõna.
Tubli oled, Maret.

Have a nice life!

Miks on nii, et ma lasen silmagi pilgutamata ennast tund aega nõelaga surkida ja teha enda nahale midagi väga jäädavat, aga ma ei suuda istuda viisteist minutit hambaarsti toolis, sest liiga valus on? Miks ma ei suuda istuda seal paigal ja lasta neil surkida? Miks on nii, et ta surkis mu ülemist hammast, aga mu alumine hammas valutab? Miks inimestel hambad on? Miks inimesed ei tohiks olla hambutud?

Miks ma nii enesekeskne olen? Miks sa nii enesekeskne oled? Sest meie maailm keerleb ümber meie ja oma maailmas võib olla enesekeskne. Oma maailmas peab olema enesekeskne.

Miks Maret poolalasti ringi lippab? Miks Mattis juhtmeid kisub? Miks ma nii väsinud olen? Miks ma geograafiat ei õpi?

Ma lugesin eile raamatu läbi - Dr. Seuss - Green Eggs And Ham. Väga hea raamat. Ikka väärt raamat. (:

Je ne dors pas.

Valetan, valetan. Magasin täna päris pikalt Liisuga diivani peal. Väga hea oli. Kuigi nüüd on pea paks ja kurgus alles naljakas magamise tunne. Ja see tuleb alati siis, kui olen vähe magada saanud. Alati siis, kui ma olen päeval maganud. Mitte kunagi peale ööd. Hommikuti on teistsugune olla, aga päeval peale magamist olen mina alati unine ja värki ja sind ei koti. Miks ma kirjutan nii? Sest mind kahe aasta pärast kotib ja mind väga sügavalt ei koti praegu ja tšau, olen imelik.

So don't download this song.
Ma ei saaaaa, kui mindblown see on. Ma vaatasin seda eile mingi... Kaks minutit järjest. Jõhker, eks? Muide, see on Liisi blogist. Jõhker, kuidas need pildid ikka kokku sobivad. Ma eisaaaaaa.

Just breathe...

2 Am and she calls me cause I'm still awake
Can you help me unravel my latest mistake
I don't love him and winter just wasn't my season
Yea we walk through the doors so accusing their eyes
Like they have any right at all to criticize
Hypocrites you're all here for the very same reason.

Täna arvasin, et Miley Cyruse lugu I Can't Be Tamed käib minu kohta. Ja kohati käibki. Ja see laul oleks ka normaalne, kui mul Miley vastu midagi ei oleks. Miks ma selline vastik inimene olen? Miks ma ei salli kedagi, keda ma ei tea? Miks ma ei salli Mileyt? Miks ma ei salli Bieberit? Mida nad mulle teinud on? Isiklikult mitte midagi, eks? Aga ikka ma ei saa. Ma ei saa, kuidas ma ei saa. See ajab mind tegelikult väga... Närvi? Mitte närvi. Kuidagi... Halb on olla... Mitte nagu halb, aga... Sa ei saa aru, sest ma ka ei saa aru. Tsau.

Cause you can't jump the track
We're like cars on a cable and life's like an hourglass glued to the table,
No one can find the rewind button girl
So just cradle your head in your hands.
And breathe, just breathe, whoa breathe just breathe

Ma tean, et ma ei käitunud õieti ega ilusti täna. Aga... Ma olen selline, mis ma teha saan? Tead, kui ükskord lööb lihtsalt kõik pähe kinni, mõistus lainetab ja on siuke... Imelik ja vastik ja hea olla. Siis ma käitun sedasi. Ma ei ole uhke enda üle, aga ma ei kahetse ka midagi. Tunnen, et peaksin vabandust paluma ja kui ma tean, mida öelda, siis lähen ja ütlen talle. Sest et tegelikult ka. Ma vabandan, kui ma tunnen, et ma pean vabandama. Muidu ma ei mõtle seda tõsiselt. Muidu see on lihtsalt üks järjekordne mõttetu lause minupoolt ja nii ei ole hea. Nii ei ole hea ei sulle ega mulle. Ma pean tõsiselt mõtlema neid sõnu mida ma ütlen. Sest sa tead, et muidu ei ole kasu.

May he turned 21 on the base of Fort Bliss
Just today he sat down to the flask in his fist
Ain't been sober since maybe October of last year
Here in town you can tell he's been down for while
But my God it's so beautiful when the boy smiles
Wanna hold him but maybe I'll just sing about it

Ma otsustasin, et kui ma aastapärast ikka veel tahan, siis ma teen parema jala hüppeliigese siseküljele vihmapilve. Valge vihmapilve. Kui ma siis veel tahan. Ja kui ei taha, siis ei tee ja nii ongi. Ja otsi google'ist, kas valged jäävad näha, või mitte ja siis hakka argumenteerima. Ma tahaks muidugi küsida... Ma saan seda teha reedel, kui... Pohh, et ma pooli lauseid ei lõpeta. No see on see minu mõistus, mis mõtleb ja ei mõtle ja siis mõtleb teise asja peale. Kui mõtleb. Tavaliselt mitte. Oh well. Olen imelik. Tsau, mis teed?

Cause you can't jump the track
We're like cars on a cableAnd life's like an hourglass glued to the table,
No one can find the rewind button boys so cradle your head in your hands
And breathe, just breathe, whoa breath just breathe

Täna mõtlesin, et... Mõtlesin, et palju on mul lugejate seas [need kes vaatavad noh] neid inimesi, kes teevad seda regulaarselt ja palju on neid, kes teevad seda... Juhuslikult. Kui paljud kuskilt Usast või mingist Austraaliast või Indiast siia teist korda tagasi tulevad? Kahtlen, et inimesed tulevad. Pigem mitte. Pigem leiavad nad selle mingi pildi pärast ja siis lasevad silmadega üle ja nii ongi. Aga selle lõigu mõte [jah, sellel on mõte] oli see, et mõtlesin, et teeks küsitluse, kui paljud loevad kõike paska, mida ma genereerin ja kui paljud loevad kogematta midagi, mida ma võib-olla genereerida ei tahtnud.

There's a light at the end of this tunnel
You shout cause you're just as far in as you'll ever be out
And these mistakes you've made
You'll just make them again if you'll only try turnin' around

'Having' on üks naljakas sõna. Inglise keeles on see having. Nagu... Have infinitive. Having. Aga eesti keeles on see häving. Kui hääldada, vaata. Siis on häving. Ja mis on häving? Mina? Sina? Tema? Meie? Teie? Nemad? Olen lahe, jaa.

2Am and I'm still awake writing this song
If i get it all down on paper it's no longer inside of me
threaten' the life it belongs to.
And I feel like I'm naked in front of the crowd
Cause these words are my diary screamin' out aloud
And I know that you'll use them however you want to.

Täna lugesin Mareti inkaõpikut briti aktsendiga ja mõtlesin, et... Loeks Virvele ka edaspidi kõike briti aktsendiga. Või siis hoopis shoti aktsendiga. Wales'i oma on liiga raske mu jaoks. Ja iiri oma mul hetkel peas ei kaja. Kui sa tead, siis ütle mulle ja ma ütlen, et ma ei saa hakkama. Huvitav, mida Virve ütleks, kui ma loeks sedasi... Aktsendiga? Võib-olla järgmise aasta lõpuks saaks selle isegi ilusaks nii, et ei ole nagu mõnitamine, vaid nii ongi. Peaks vist ikka proovima.

But you can't jump the track
We're like cars on a cable
And life's like an hourglass glued to the table,
No one can find the rewind button now
Sing it if you understand...yeah breath
Just breathe, ohho breathe.

Õnn ei ole ainult üks hetk.

Today, I made the most cliched post ever. I was walking through Wal-Mart, doing #234 on ways to get out of Wal-Mart, when a guy with a Nerf gun started to shoot me. Then an old person came out wearing a snuggie and tossed me a light saber, where we dueled to the stroke. Back at my dorm, two 22-year-old-guys were dancing and singing to Party In The USA. Guess who has a date Friday? I found a banana and a home-care kit in the mail, filled with a sticky-hand, yo-yo's, and coloring books. Friday came, and Steve and I went to New Moon wearing Team Neville shirts, and yelling at the screen. He's a keeper. I later got on Facebook and discovered I had 123 friends. I'm perfectly ok with not adding any more people. Then on the bus, Bohemian Rhapsody came on, and the old people and the 5-year-old kid started singing. Best. Bus. Ride. EVER. Monday, in AP English, a girl asked how to spell "english". She was completely serious. On my test, I drew an epic fight between ninja and pirates, telling my teacher to give me an A. Guess who got extra credit? I called Pizza Hut that night and asked for Patrick, and he answered! I then saw bubble wrap, and popped it. The next day, I bought footie pajamas, and got laid. We either want to name the kid Edward or Ron. Please help us! I don't want my kid to be a sparkly vampire! Then the husband died. He read MLIA every day, and he always wanted a post. Here's to you, Ryan. On the train, I saw a guy dressed like Waldo, but when I turned around, he had disapeared! You won this time, Waldo. While on google, I typed in Why is... and Why is there a dead Pakistani showed up. You win again, google! I also learned that it is illegal to ride an elephant down mainstreet in Massachusetts. I want to know why this was needed! That night, I saw a light coming out from my wardrobe, but unfortunately, it was my Wii, not Narnia. In the morning, I discovered my cat had peed all over my Twilight book. You go, Mr. Whiskers! MLICliched

Kuulan Smilersit ja elu on päris ilus. Nagu... Ikka päris ilus tegelikult. Ma täiega naudin. Naudin seda, et olen üksi kodus. Naudin seda, et õues paistab päike. Naudin seda, et varsti on suvi. Naudin elu.

Eile tõmbasin meie filmi issi arvutisse ja tahtsin terve pika vidjo enda empekale tõmmata, et siis enda arvutisse tuua see. Ei saanud. Salvestasin iga klipi eraldi filmina ja siis ladus küll kõik 94 klippi mu empekale ja lasi siia tuua. No on rott, ma ütlen. Aga vähemalt sain tehtud selle asjanduse. Vähemalt on nad mul arvutis olemas. Ja nüüd tegelekski natukene filmiga, mitte blogimisega või geoga või saja muu asjaga. Tahaks, et ma viitsiks...

Ta on tegelikult hea, kuigi välja näeb karm.

Okei. Tegelengi vilmiga. Muidu on pekkis. (:

There's enough assholes in the world, dr. Squires.

Don't be another one.

I came here to make you dance tonight,
I don't care about my guilty pleasure for you.

Teie kiuste!

Today, I read an MLIA about how Sweden has just made "W" a letter a few years ago... "Sweden", has a "W" in it. I'm confused. MLIA

Sverige on Rootsi keeles, mitte sweden. Juhm. Ole edasi kofjuuzd.

*Peale ajaloo tegemist*

Ma tahaks ropendada, kui väsinud ma olen. Ja tüdinud.

Your journey has only begun

Today I made a nun curse. MLIA

A mu käsi on orksis. (:

Mu käe pealt hakkab see värgendus maha tulema ja ma hoian end niiiiii palju tagasi, et mitte ise kiskuda. NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII palju hoian tagasi ennast. Kange tahtmine on kiskuda... Natuke kiskusingi, aga see oli juba peaaegu täiesti lahti ja sind ei koti. Tsau!

Virve keelas mul täna tunnis rääkida. Miks ta niiviisi tegi?!

If weather were Facebook, I'd click 'Like'.

Vaadake vaid paremat poolt!

* kuidas mind ajab närvi, kui meil on * plaan olemas ja kõik on * kokku räägitud ja siis üks otsustab, et teeme hoopis * teistmoodi. * kust sul see mõistus tuleb? KUST? Miks sa arvad, et me peame tegema nii nagu sina tahad? Vb meil on ka * plaanid ja me * ei taha * kodus passida või oma * plaane muuta. Meil on ju aega küll, et sinu järgi joosta, eks? Meil on aega küll ja meie peame arvestama sellega, et sina tahad kuskil * Türil * päikest võtta, * eks?
Ma olen solvunud, Keithy. Ma olen solvunud.

Helgematel teemadel jätkame, kuigi kui sa mind kuuleksid, siis oleks mul ikka selline hääl, nagu ma tahaks igaühte teist ära kägistada.

Igaljuhul oli eile õppehäire. Olime geoklassis, kui meie ukse taga suitsumasin tööle pandi. Geo õps hakkas paanitsema juba siis. Aga siis läks häire käima, me panime asjad kokku, tegime ukse lahti, suitsu tuli sisse, me ei saanud välja. Ja siis geoõps hakkas paanitsema edasi-tagasi, et kuhu me minema peame. Me pidime aknad lahti tegema ja seal peal karjuma. Aga ei. Me jooksime ühest klassist teise ja keegi ei uskunud mind, kui ma ütlesin, et me peaks akna peal hingama ja ootama, kuni meid päästma tullakse. Aga muidu oli fun, jah. Vähemalt põlesime sisse.

Muide. Kõik üksikud tärnid tänases postis tähendavad roppu sõna, mida ma välja öelda ei julge ja ei tahagi. Aga muidu on ikka elu ilus, jaa. Muidu on lill. Muidu on kõik korras ja mina päikseline nagu ilm väljas. * küll.

[Mõnda aega hiljem]

Ma olen juba tund aega tegelenud muude asjadega. Lindistasin filmi ümber oma arvutisse ja värki. Siis tunnistan, vaatasin veitsa aega telekat ja nüüd blogin. Sigrid helistas ja ütles, et Keithy istus nüüd bussi peale. Kell on viis. Kell on effing viis ja ta pidi tulema juba 13:40 bussiga. Aga meie Sigridiga leiame, et parem teeme täna ära selle pasa, siis saab ühele poole ja asi ants.
Oh well.
Nüüd tuleb hoopis välja, et saame ainult Paide asjad ära filmida täna. Asi seegi, ma leian. Asi seegi. Saame midagigi tehtud ja ehk homme peale kooli saame muu jama ka tehtud. Siis saaks ehk lõigata ja... Mida ma nii ette ruttan? Hea, kui mõnel ei tule pähe, et võiks veel kuskile päevitama minna. Kurat küll. Aga muidu on ok.

Peaks kätt kreemitama...

Haha. Täna tegin emmele ka tünga. :P Kui me Maximasse läksime, siis ütlesin, et ma tahaks paljajalu olla. Ta näitas, et vend on. Küsisin, kas ma võin ka. Ütles, et ma võtaks siis. Ma võtsingi. Ja ta tunnistas, et seda ta küll ei oodanud. Aga mina ootasin. Ja päris pikalt kõndisin paljajalu. Paides. Linnas. Olen normaalne. Vabal ajal vähemalt. Aga hetkel jälle vaba aega selle jaoks ei jagu. Õnnelik olemise jaoks jagub.

Ahjaa, Kätu. Ma tahan minna küll. Kuidas sul see läks, et mis teema on, seda võid mulle kunagi rääkida, kui tunned, et tahad. Aga ma tahaks minna küll. Ma hakkan igaksjuhuks laule pähe õppima juba. Mine tea, eks?

I have to find the will to carry on.

With the show... School.

Saate aru, kuidas ma ei viitsi mitte midagi teha juba laupäeva hommikust saadik? Reedel olin alles liiga äksis oma päikese pärast, et midagi emoda, aga laupäeva hommikul vedelesin mingi tund aega lihtsalt teleka ees, sest ma tegelt ka ei viitsinud midagi teha. Pärast oli selg valus, sest kotttool ei olnud just mugavaimate killast, aga mis seal ikka, eks? Vähemalt sain aeleda üksinda omas kodus. Kuradi hea oli olla.

Hiljem oli Kaila sünna, millel ma siiski pikemalt ei peatu, kuigi väga awesome oli. Aga õhtul oleks võind ikka ühe päevituspausi teha, kui me poest tulime... Ja ma siiamaani mõtlen, et huvitav, mis oleks, kui seisaks poriloigu ääres ja keegi sõidaks kiiresti mööda... Ma ei tea miks, aga ma tahaks, et minuga kunagi nii juhtuks... Oleks küll tore. (:

Täna veetsin terve päeva maal ja tsau, olen preili Võileib. Tegelt oli tore. Kuigi lammastest on kahju, aga noh.. Loodame, et neil läheb ka paremaks.

Ma kuulan mingeid vanu mõttetuid laule ja kuradi hea on olla. Ikka selline... Savage mängib Don't You Want Me'd ja elu on lillhernes. Tegelt oleks ju nii palju kasulikku vaja teha... Aga ma lihtsalt ei viitsi.

Ahjaa. Tahtsin sulle öelda, et mind ei koti. Tegelt ka ei koti. Sa võid minna ja sama juttu oma seinale rääkida, ma olen suht kindel, et seina kotiks ka rohkem kui mind. Aga muidu on OK ja ikka räägi mulle põnevaid asju, mida sina ainukesena oluliseks pead.

Sain Kaila sünnal teada, et minu blogi on suht laialdaselt loetav. Oh well. Varjatuks ma seda siiski ei tee so... Ise tead, eks? Ise tead indeed.

Liiga kaua.

Ootasin, mis ma ootasin. Närvitsesin, mis ma närvitsesin. Nüüd olen maailma kõige õnnelikum tüdruk. Ma tahaks panna iga sõna lõppu juba ':D' aga ma ei tee seda. Ma isegi lause lõppudest kustutan need ära. Neid oleks muidu liiga palju. Kujuta ette lihtsalt, kuidas ma olen väga õnnelik, korruta see kolmega, lisa üks pooleldi tuim käsi ja sa saad teada, kui õnnelik ma olen.

Ja tead, mis ma avastasin? Sulle ei pruugi see meeldida. Ja tead, mis ma veel avastasin? Sulle ei peagi see meeldima. Piisab, kui mina armastan seda, mis minu käe peal on. Piisab, kui mina olen väga äksis. Mulle küll piisab. Ja kui sa tahad öelda oma arvamust, ütle. Palun tee seda. Sõnavabadus siiski ju!

Vaadake vaid paremat poolt!

I've made up my mind. Don't need to think it over. If I'm wrong, I am right.

Tahaks endalt selle asjanduse ümber käe ära kiskuda ja vehkida oma käega kõigi nina all, kes vastu olid. Aga mis seal ikka. Mulle meeldib, ja see on peamine. Ja teate, mis mulle öeldi? Et ma olen vapper, et ma selle ära kannatasin. Haha! Polnud ju üldse nii jube. Siuke... Nagu kass kisuks, aga nagu suristaks samal ajal. Ja värviline on natukene valusam, kui must, aga mitte oluliselt. Ja must lihtsalt ei ole ka valus. See on nagu... Ma ütlen nagu kass kriimustaks ja samal ajal suriseks ja keegi hoiaks nahka paigal, et sa ei saaks tõmmelda. Siuke... Natuke kriipiv, aga totally awesome! Enjoyin täiega.

You're not supposed to get it. :P

I never asked to be a dragon

Should have, though.

And you'd think that killing people will make them like you but it doesn't! It just... It just... It just makes them dead. And when everyone else is dead, you're all alone.

Naljakas on vaadata, kuidas... Kuidas... Ah pekki. Mu mõte kadus ära. Või see ei tundunud enam nii hea mõttena. Ei, aga muidu on minuga kõik korras. Muidu on kõik ootšen hästi, jaa.

Paar asja oleks vaja teha aga teate mis? Õues on ilus ilm, soe on, toas on soe, kõht on täis ja uni tuleb peale. Ma vist õpin ära ja kerin magama. No ikka olen väsind küll, jah. Olen küll.

What do you want with a rocketship? What business do you have on Mars?

Homme. Kell neli. Ma ei jaksa oodata. Ja teisipäeval filmima. See saab naljakas olema. Heeheee. Ei, aga ega mul muud midagi öelda ei olnudki. Kuigi mul on alati midagi öelda. Ma parem tegelen täna mingite... Vidjodega. Oh well....

Stop and think my friends, what would Harry do for you?

Make a joyful sound - Voldemort is going down!

Vähemalt on homme essa tund vaba. Ou. Ei. Ma ei lähe niisama vedelema. Ma hakkan füsa tegema. Ausalt hakkan. Ausalt!

Vabal ajal armun ära.

Lauludesse, ikka lauludesse. Ja tätoveeringutesse. Aga rohkem ikka lauludesse.

Täna mul nagu eriti midagi öelda ei olegi. Peale selle, et ma tahaks lisada paar pilti ja sa käid meile kõigile oma käitumisega närvidele. Meile kõigile. Ausalt. Aga mis seal ikka.

Raudselt maailma kõige tüütum msnis suhtleja.
Keithy ja Birgiti ühinemõtlemine. Mõttetalgud on möödas!

Üks mõistus palun!

Aitäh!

Homsest muutub kirjutamine arvatavasti tülikaks, kui vasaku käe rannet üleval pean hoidma. Aga enda jaoks elan üle.
Vähemalt Mattis oskab pildile kena jääda. :D

Aasta õde.

Olen küll, jah.

Aga muidu on elu hernes.

Kurat kuidas mind ajab närvi, kui ei tehta faking seda, mida kuradi palutakse raisk.

Aga muidu on elu hernes. Kui ära kuivab, veereb ikka edasi.

Ilusat emadepäeva, emme!