Ja nii ongi

Roheline - Toomas
Kollane - Helena
Lilla - Merilyn
Ja nii ongi. :D

Homme räägin, mis teema on. :D

Mina magan kogusaeg nagu kriips.

Toomas magab muidugi nagu kriips. :D Ainult et ta magab kriipsuna diagonaalis üle voodi.

Minnnee, siin on liiga naljakas olla, kui nad hakkavad magama jääma ja nad kaklevad üksteisega. :D Tegelt lähen mina ka magama nüüd. Hiljem pole ehk ruumi. :D Ma räägin teile kõigest lahedast, kui ma jälle Toomasega kahekesi koos olen kodus. :D

Nii palju valgust väljas!

Kiire blogipost enne minekut.
Lähemegi siis täna Maretiga maale. Ratastega. Woohoo.
Ma juba ootan Jaanipäeva. Ma loodan, et Reimo tuleb, sest ma tahan tema draakonit näha ja enda päikest talle näidata. Ja ma tahaks teisi ka muidugi ikka näha. Eriti vanaemat.
Ma räägin nagu.. Nagu... Jah.

Tegelikult on elu ilus.
Kui ma peale Jaanipäeva Keilasse lähen, siis blogin vahepeal arvatavasti veel. Kui ma just mere ääres ei ole ja ei naudi. Aga kui olen, siis näeme kunagi hiljem.

We take our leave.

Sa lasid mu üle.

Jälle.
Aga ma annan sulle andeks. Sest täna siin ruumi vaid on armastada.

Käisin täna ühel lõpetamisel. Ja selle asemel, et peatuda pikemalt sellel, kui halvasti see korraldatud oli kohati, peatun pikemalt kõigel sellel, mis mul öelda on ja arvatavasti ka sellel, kui halvasti see korraldatud oli kohati.
Esiteks muidugi õnnitlused kõigile, kes lõpetasid Paide Täiskasvanute kooli. Misiganes selle normaalne nimi ka ei oleks, eks. Järgmine aasta lõpetan mina ka kaheteistkümnenda, nagu täna nii mõnigi, aga see selleks. Vähemalt ei pea ma üheksandat lõpetama järgmine aasta. Lõpetamised on iseenesest alati ilusad. Seal oli üks JB soenguga poiss, üks väga suur linnulaik aknal ja palju jutustavaid inimesi. No mis saaks olla ilusam? Üks tüdruk muidugi, kes laulab peaaegu Triinu Laas'i tasemel. Aga siiski natukene hullemini. Me Maarjaga ei teadnud, kas nutta või naerda.
Aktus iseenesest venis minu jaoks natukene pikaks, sest tüütu on kuulata, kui midagi ei kuule. Mille jaoks on mikrofon, kui sa sinna ei räägi? Mille jaoks on mikrofon, kui sa sinna ei laula? Okei, vb mõni ei oleks pidanud sinna laulma, aga siiski. Mikrofon oli ju olemas...
Ja kuidagi halvasti oli korraldatud see õnnitlemine. Meile öeldi, et toimub teisel korrusel, noorteka saalis ja sealt aeti kõiki ära. Me Maarjaga sinna alla ei jõudnudki. Ja siis läksid kõik lõpetajad välja vihma kätte ja õnnesoovijad ka. Lambist kuidagi. Aga mis seal ikka. Saime vähemalt õnne soovitud ja pildid tehtud ja stuffi.
Also pean siinkohal mainima, et Rebeka. Ma olen üllatunud, et sind kohal ei olnud. Otsisime sind Maarjaga natukene, aga sind ei olnud. No mispuhuks sind siis ei olnud? Aga eks sa ise tead. Algul isegi natukene hoidsin kohta sulle, aga siis enam mitte. Niigi tuli kohtadest täiega puudus. Okei-okei, lugesin FB'st, et oled Soomemaal korraks. Annan andeks.

Lõpetuseks üks küsimus, mille üle mina juurdlesin pikalt ja lugesin teiste arutlusi ja kui mul alguses oli vastus, siis nüüd seda enam küll ei ole. See on enamjaolt siiski nendest lugejatest, keda ma tean Kätlinile ja Liisile, sest nemad saaksid aru. Teised vb mitte nii väga, aga mine tea. On väga suur võimalus, et ma alahindan teid ja teie tarkust, seega.. Kui inimene on võtnud Mitmemahlamöginat ehk Polyjuice Potionit ja temalt võetakse juukseid, et lisada uuele polyjuice Potionile, kelleks muutub jooja? Ma loodan, et te saate aru. See oleks nagu... Võtame näiteks Tulepeekri. Barty Crouch Jr. tegi Polyjuice Potioni, milles olid Alastor "Mad-Eye" Moody juuksekarvad sees. Päris-päris Moody. Aga kujutame nüüd ette, et näiteks Harry oleks tahtnud teha end Moodyks, et kedagi näiteks hirmutada või lihtsalt, et tunda, et mis teema on. Kelleks oleks Harry muutunud? Kas Polyjuice Potion oleks muutnud Barty Crouch Jr.'i DNA ja Harry muutuks Moodyks? Või muutuks Harry Bartyks? Sest kui me nüüd mõtleme sellele, et Marauders Map'il jäi Barty Jr. ikka Barty Jr.iks, mitte Moodyks. Kui võimas oleks Polyjuice Potion? Ma lugesin arutlusi sellest, et kui Potion muudab DNA'd, siis saaks Harryst Moody, sest Bartyl oleks Moody DNA, isegi kui tal on teine iseloom. Aga samas lugesin ka, et Potion ei saa ise endale juuksekarvadest DNA'd genereerida, kui tegu ei ole just juurega. Aga samas - välimus ja hääl on ju selle moodi, kelle jooki sa jõid. Näiteks ei olnud Bartyl enda hääl vaid ikka Moody oma. Järelikult pidi joomine muutma ka häälepaelu, mitte ainult välimust, eks.
Siinkohal blowin su mõistust sellega, et ürita mulle vastata - kelleks muutub Harry. Moodyks või Barty Crouch Jr.'iks?
Ja teine küsimus - mis juhtub, kui lisad kahe inimese juuksed joogile?

Nii palju maad ja ruumi ja tuult!

Kuidas läheb Su eraelu?
Elud elavad eraldi.
Tõesti!?

Juba ammu olen tahtnud öelda, et kuigi see sulle arvatavasti korda ei lähe, siis I approve. Kuigi kahtleja ja kahtlustaja nagu ma olen, siis selle ma kiidan nüüd heaks. Juba päris tükk aega küll, aga... Mõtlesin, et ütlen sulle ka. Lihtsalt, et sa teaksid.

Pole viimaseid lugenud.
Olin maal.
Ei, mitte asumisel!

Ma alles lähen maale. Suht can't wait olukord on hetkel. Ma ei ole nii ammu Rammal käinud ja... Ma lausa igatsen tunda pehmet muru paljaste varvaste all. Hiljuti alles ju lugesin eelmise aasta Jaanipäevapostitust ja lugesin sellest tundest, kui ma oma paljad varbad murule panin ja nautisin. Ma tahaks uuesti nautida.
Plaan on minna ratastega juba teisipäeval, Maretiga, aga... Millal meil see lõpetamiste teema on. Mida me peame tegema ja mis kell ja teema. Tahaks teada, oskaks planeerida. Aga ma ei ole ju päeval msnis ja öösiti kella ühe ajal teie juba magate kõik, kui mina arvutisse juhtun...

Anna andeks, et küsisin
kohe sedasi eraldi.
Parem võinuks
kleidiservast Sind tirida
või teha mõnd muud lollust.

Värvisin täna GG'd vaadates oma küüsed mustaks. Kõik kakskümmend. Päris tore on niimoodi ja ma loodan, et ta püsib ka mingi aja, mitte ei tule maha nagu tal kombeks. Aga ma ei imestaks, kui ärkan üles ja küüsed on pooleldi laki alt väljas. Ma üldse ei imestaks.

Oodata..
Kuid tähestikus pea
taas valid uusi tähti,
et luua sõnu neist,
et võiks külastada tähti.

Ma avastasin eile, issi sünnal, et ükskõik, mida ma räägin või millal ma räägin, võiksin ma sedasama juttu rääkida samahästi kui seinale. Nkn räägitakse minust üle ja mulle vahele. Miks mitte ajada juttu siis pigem näiteks lauajalaga või köögilambiga? Tapeedimuster oleks ka arvatavasti viisakas ja kuulaks jutu ära. Ei, see ei olnud emolik hala, et keegi ei hooli minust ja ma olen tühi koht. Sest arvake nüüd kõik, et ma olen egomaniakk, aga ma tean, et on inimesi, kes minust hoolivad ja ma tean, et ma ei ole tühi koht. Lihtsalt konstateerin fakti. Lihtsalt mõtlesin, et panen kirja selle, mida tunnen. Selle, mida tahaks ehk kunagi mäletada. Selle, mida arvasin hetkel heaks mõtteks, isegi kui ma hiljem nii ei arva.

Sa lauseisse nad järjekorda kavalasti saama pead!
Ja ühel õigel ööl
Sa istudki luuale
ja lehvides lendadki lendu!
Sest Sina nüüd võid,
sest Sina neid sõnu nüüd tead!

Ma leian selle nii naljaka, et päevast päeva, tunnist tundi, minutist minutisse on mul midagi öelda ja siis ühel hetkel - blank. Mitte midagi ei saa enam aru. Mitte midagi ei ole enam öelda. Mitte ühtegi mõtet ei ole peas. Ma leian selle natukene imeliku olevat. Võiksin ju oma mõtteid üles märkida, et oskaks midagi öelda, aga... Kui ma ükskord endale meelde tuletan, et võiks sellest kirjutada, siis on sellest nii kaua aega möödas, et ise ka ei usu.
Näiteks oli mu pilt ju näitusel juba millalgi ammu. Seal avamisel laulsid mingid tüübid Svjata Vatra Revolutsioon'i. Ma eeldan, et te kõik teate, mis laul see on, kui ei, siis otsi sinatuubist. Ma ei viitsi ise linki panna. Igaljuhul kuulan, et laulavad minu ühte lemmikut ja laulavad hoopis, et igaühe hinges on revulutsioon ja niimoodi järjepidevalt lõpuni välja. No ma ei osanud midagi öelda selle peale. Head laulu laulsid, jah, aga... Revulutsioon? Rikkus naudingut natukene.

Kui pettumused on ainukesed,
mis pettumusi ei valmista,
Sa kallistades tuult
haagi lahkuvale vedurile sappa
oma tusameele talved.

Vidjondus:
Ja jaamapuhvetis ainukeses,
kus iial rõõmu ei valmista.
Kurb üleeilne keeks,
Sul täna kaetud on linaga laud.
Mis tuleb, ei tea..
Oodata, oodata..

I'll never find the need to control alt delete you!

Ära vii läbi triumfeerimist enne pimeduse saabumist.

Mina leian, et ma ei oleks saanud geo eksamil paremat tulemust üldse saadagi. 69 punkti on minu jaoks lihtsalt nii andekas, et ma tahaks nutta ja naerda korraga. No muidugi naernud olen ma juba piisavalt selle üle, aga mis seal ikka. Nutma ma ei hakka. Eks muidugi oleks võinud olla ju rohkem, eks, aga ma ei nurise. Selles suhtes, et seal oi tõesti asju, mida ma ei osanud, asju mida ma panin lambist ja asju, mida ma tean, et läksid sassi. Aga 69 punkti on hea. Isegi kui sina nii ei arva, kes iganes sa siin seda loed. Mina arvan, et oli hea.

Häda stimuleerib härgolendi veevõtusüvendisse.

Mitte just kõige normaalsemad inimesed mõtlesid eile öösel kella kaheteistajal, et võiks seista tee ääres ja inimesi hinnata. Rääkida, et neil jäi särast puudu. Mõte oli hea, teostus mitte nii, aga enam-vähem. No ma ei tea. 3,5. Ei, ma ei räägi endast ja Kätlinist.

Tasuta veolooma suud ei uurita.

Rebeka helistas mulle, mina Maarjale, kinnine toon, mina uuesti Maarjale, Maarja mulle, mina Kätule, uuesti Maarjale, Kailile, Maarja mulle, mina Rebekale.
Tere, olen telefonikeskjaam.
Mul on muide siiamaani teie punktid meeles. ;)

Soliidses eas karu ei omanda enam kvalifikatsiooni koreograafia alal.

Sain kuupäeva järgi eile, aga tegelikult täna ühe kirja, mis mulle headmeelt valmistas. (: Elu on tegelikult ilus, isegi kui pead hambaarsti juurde minema!
Ja sellest kirjast rääkides. Tuli meelde, kuidas emme küsis, et kas ma ikka üldse ei kahetse, või ma ütlen, et ma ei kahetse, sest ma olen kiuslik ja tahan kõigile väita, et mulle hullult meeldib ja blah-blah-blah. Ei. Ma ei kahetse. Kui ma kahetseks, siis ma ei paanitseks selle üle, millal üle teha. Ma vahiks oma kätt armunud pilguga igal hommikul, kui ärkan ja õhtul kui magama lähen. So stick it in your juice box and suck it.

Käesoleva päeva üritusi ära paiguta homsele riputusvahendile.

Täna emme väitis, et ta on vanaks jäänud. Ütles, et ta on vana ema. Maret oli sellel ajal teises toas. Minul on muidugi eriti vana ema, eks. Kohutavalt vana ema. No Mattise nurga alt vaadates on ta tõesti vb kümne aasta pärast vana ema, aga siis on ta juba vanaema ka, niiet eriti vahet ei ole.
Also minu linnavanaema oli kurb, et temal ei ole üldse aega oma lastelastega olla, sest ta on kas laevas tööl või maal. Ma siis mõtlesin - mul ikka vedas. Mul oli ema, kes siis ei arvanud, et ta on vana, mul oli vanaema ja ma olen praktiliselt maalaps. Maalaps on hea olla selle poolest, et ma tean, et paljad varbad märjal ja külmal murul on paradiis. Ma vahest ikka armastan enda elu.

Esimene noorveis suundub reeglipäraselt piirdeaia taha.

Kuigi ma viimasel ajal ärkan päeval, siis täna tõesti hommikul. Ja oleks siis sellest mingit kasu olnud! Oleks siis olnud üleval kuni õhtul kella kümneni, et saaks kordki normaalsel ajal ülesse ilma, et peaks siis terve päev ringi käima nagu sombi. Aga ei. Mina lähen päeval voodisse, et vaadata Travel & Livingut ja jään magama. No miiiidaaa? Jumala sombi oli olla, kui üles tõusin ja nüüd raudselt jälle kella kolmeni veeren ühest seinast teise ja söön vahepeal ja hambaarsti toolis jään magama ja nad võtavad mul kõik hambad välja ja kõik on jumala perses, aga tegelt on elu ilus.

Uinakut teostava kassi suhu hiire iseseisvat sisenemist ei toimu.

Esmaspäev muutus just paremaks. (:

Suurel hulgal helisid, napilt pügamissaadusi.

Ma tean, et te ei saa nüüd aru, miks ma äksis olen, aga mul on põlve peal sinikas ja ma olen ikka äksis selle pärast. Mul pole enam niiiii kaua aega sinikat olnud, et ma võin äksis olla, jaa. Ja mulle ei jää sinikad üldse kergesti peale ka so... Ma olen äksis väikese tumedama laigu peale oma põlvel. Olen imelik.

Liiga ulatuslik pala põhjustab suu lõhenemise.

Maret pistis pea ukse vahelt sisse. Vaatas mulle otsa. Naeratas omaette. Vaatasin talle otsa. Luksus. Naeris. Läks minema. Mina naersin ka.
Kohe näha, et normaalsed me ei ole. : D
Sellest veel rääkides tahaksin rääkida oma õest, kelleta ma elada ei oskaks. Sa vb ei saa aru. Sa vb ei saa aru selle pärast, et sinul ei ole õde, kes on ainult neli aastat noorem ja sama tainas. :D Meie jaoks on täiesti normaalne, et kui ütled Aliast mängides 'Võtmed!' Siis see tähendab Alicia Keys'i. Meie jaoks on normaalne, kui laulad Jon Lajoie laulu I Kill People ja seetähendab Mel Gibsonit. Meie jaoks on normaalne öelda head ööd ja siis hakata kumbki oma voodis sünnipäevalaule laulma. Meie jaoks on normaalne, kui banaanide pärast on sõda selline, et kõik toad joostakse läbi. Meie jaoks on see kõik jumala normaalne. Sa ei peagi aru saama.

Toitlustamise protsessis kasvab apetiidimaht.

Jumz, keeks... Tegin head keeksi. Jumz... Ennast kiitmast ma muidugi ei väsi, aga see selleks. Emme, issi, Maret, Mattis ega Kätu mu blogi ei kirjuta, siis pean ikka ise kiitma ennast.Also tuli mul nüüd keeksi isu jälle. Aga issile peaks vist ka jätma...

Iga esmakordne initsiatiiv kulgeb mõningate raskustega.

Maret hüüdis, et tema ei saanud aru, kuidas teha seda lauluriba. Ja kuna ta ütles, et ta hakkas blogi pidama, siis ma teen selle tema ja kõigi teie jaoks, kes te ka midagi aru ei saanud, printskriinides selgeks. Aga seda alles järgmise postiga sest hetkel oskab mu blogger väga vigast panna ja ma ei saa temast üldse aru. Aga see selleks.

Lõpp kvaliteetne, kõik kvaliteetne.

Ma tegelen parem vahelduseks millegi kasulikuga ja jätan teid ja teie ilusaid mõtteid üksi.

Whatever you do in life will be insignificant.

But it's very important that you do it.
-Ghandi.

Täna [Ma juba vihkan ennast. Viimasel ajal hakkab kõik sõnaga 'täna' seal on kümme korda vähemalt sees sõnad 'juba' ja 'eks'.] kuulsin, kuidas Maret minu playlisti pausis ja enda laulu pani, ja kuigi mul üldiselt selle vastu midagi ei ole, olin seekord üllatunud. Okei, ega ta ei kuula ainult selliseid hullult tempokaid poplugusid, aga harva kuulab midagi sellist, mida mina kuulaks. Esimese asjana arvasin, et ta kuulab Biitleid, aga see laul tundus mulle kuidagi tuttav ja mina ei kuula biitleid. Üldse.
Küsisin siis üle, et mis laul see on. Tema ütles, et see on Train'i Hey, Soul Sister. Siis tundsin ära selle laulu. Ja mul ei oleks olnud selle ühe laulu vastu midagi ja ma ei oleks seda tänases blogipostis maininudki, kui ei oleks küsinud, et kust ta selle laulu peale tuli. Et hakkaks seda kuulama, ma mõtlen. Ta ütles, et Paula ütles talle, et see on hea laul ja siis ta kuulas ja siis talle hakkas ka meeldima.
Ja siis meenus mulle midagi, mida keegi ütles mulle juba paar päeva tagasi. Eriti oluline, eks, aga ta ütles, et kuulab sedasama laulu. No tegelikult ei oleks sellest ka eriti hullu midagi, kui ma ei oleks võtnud lahti linki Cätlini blogist. [Siinkohal tervitaks!] Huvitav, huvitav, mis see küll oli? Muidugi oli see Metallica laul, sellepärast ma sellest lingist räägingi. [eyeroll] No okei, see ei olnud puhtalt Hey, Soul Sister, aga see oli ft. No mis ma ikka öelda oskan.
Vaatasin ära selle video, vaatasin mingit battle'it kahe tüübi vahel, leidsin end taaskord Tiffany Alvordi Channelilt ja avastasin, et tal on ka sellest oma variant. Võtsin siis selle lahti, et vaadata kommentaare ja muid videosid ja teemat, eks. Ja siis tuli välja, et ühel teisel, keda ma ka korraks vaatasin, oli ka sellest oma variant. Ja umbes kümnel teisel inimesel veel. No mis ma ikka öelda oskan. Ju siis on populaarne lugu...
Ja nüüd umbes sada videot sellest, millega inimesed on hakkama saanud:
Originaalne laul ja vidjo.

See on parim nii mitmel tasandil, et ma ei peagi isegi seda seletama, miks.

See, mis oli Cätlini blogis:

Siin ma ausalt öeldes ei kuulnud kohe äragi, et kuskohas see Hey, Soul Sister oli. Aga mõne aja pärast jäid mingis sõnad kõrvu ja siis tundsin, et vist ikka on.

Tiffany Alvordi versioon:

Üks parimaid isetehtud versioone. Esiteks on Tiffanyl hea kaamera ja teiseks on tal hea hääl. Kolmandaks on siin ka ukulele, mis Train'ilgi. So..

Christina Grimmie versioon:

Mitte just mu lemmikum esiteks juba kvaliteedi pärast. Teiseks tahaks ma, et see tüdruk nina ära nuuskaks. Mul on koguaeg selline tunne, et tal oleks nagu nina kinni. Seda kõigis tema videotes, mida ma vaatasin.

Step'i versioon:

See on ka tegelt päris hea video, sest kvaliteet on ju.. Normaalne. Aga aru saada, et pillimäng tuleb Sinatuubist või midagi. Aga laulab ta hästi. Suht.

EmilyyRathi versioon:

Halvasti see tädi ju ei laula. Aga... Ega väga hästi ka mitte. Ja jälle ei meeldi mulle, et kvaliteet on nagu ta on. Kuidagi vaikne laul on. Ja tädi mängib üle muarust. Aga las tädi laulab, kui tädi tahab. (:

Kennedy versioon:

Ma ei ole muusikateadlane, aga minu arust ta ei laula eriti hästi. Kuidagi karjuv ja tahumata hääl on tal. Muidugi mina ka laulda ei oska, seega ei ole ütleja, eks. Aga vb on see taotuslik...

Keegi, keda ma välja ei raalinud:

Võrreldes sellega võiks isegi Kennedy täiskohaga lauljaks hakata. Aga no fence siiski.

Alyssa versioon:

See tüdruk oskab ka laulda. Minu õnneks.

Hayley versioon:

No acapella kohta isegi väga hea.

Molly & Evan:

Kuigi videokvaliteet on üks hullemaid, on naisel hea lauluhääl.

Okei. Aitab Trainist ja Hey, Soul Sistersist. Kui see teid lohutab, siis mina ka kõiki videosid lõpuni ei kuuland/vaadand. ;D

Teistel teemadel jätkame. :P

Algatuseks siiski mitte täiesti teine teema, sest et muusikaga jätkame. Seekord küll Eestimaise muusikaga, aga muusikaga igaljuhul. Ja mulle endale tundub, et kohati parema muusikaga, kui see, mida ma just lisasin ja kuulasin umbes sada korda. No mitte päris, aga enam-vähem.
Teema on Tätte. Kas ma võin korraks mainida, kui väga ma teda armastan? Ma näitan - O - nii palju. Naljakas, et see võib meenutada sulle nulli, aga tegelikult on see ring. Ring, mille algust ei saa kindlaks määrata ja hetkel vot justnimelt niipalju armastan ma Tätte häält.Aga teema oli hoopis selles, et ta läheb tuurile koos Matvere, Liisi Koiksoni ja Maarja-Liis Ilusaga. Ja teema on see selle pärast, et mina lähen raudselt. Ma lähen nii kindlalt, et ma ei tea. Türile. 29.07.2010 kell 21.00 olen mina kohal ja hakkan kuulama. Kui sa tahad koos minuga tulla, anna teada. Aga mina lähen isegi siis, kui ma pean minema üksi. Raudselt lähen.
Täna päeva poole, kui ma sellest mõtlesin, meenus Maarja, kes kunagi küsis, et kes peaks tulema Eestisse, et mina kontserdile läheks. Sest et ma ei lähe Mikale ja ma ei lähe Ville Valot kuulama ja igast veel. No ma ütlen, kes peaks esinema, et mina minna tahaks - Dagö ja Tätte. Dagöt olen kord juba kuulnud, aga see oli nii ammu, et hea meelega läheksin uuesti ja kuulaks uuesti. Ja Tättet ma ei ole laivis kuulnud ja ta on sitaks hea ja muidugi ma lähen. Muidugi kuulan ma ühte oma lemmikartisti. Ja ausalt öeldes on minu rahakotile ainult hea, et Dagö see aasta mittekuskil ei esine. Suvel selliseid vabaõhukontserte, ma mõtlen. Sest nagu kõik teavad, ei ole kontserdipiletid eriti odavad, aga ausalt öeldes - ma leiaks selle raha nende mõlema jaoks. Ausalt. Aga Dagö kodulehel käisin vaatamas ja nad ei tuurita see suvi. Ma loodan, et ehk siis järgmisel suvel.
Also käisin nüüd Sinatuubist otsimas Tätte Tuulevaiksel Ööl Tuuri reklaami ja sattusin ühe minu jaoks küllaltki häiriva videolõigu peale. Okei, lõiku ei ole, sest pilt on koguaeg 1, aga heli see-eest on minu jaoks ikka väga häiriv. Aga ma luban sinul otsustada:


Nüüd taaskord seda sinist koodi enda ees nähes tuli meelde, mida Rebeka minult palus. Ta palus, et ma õpetaks talle ka, kuidas teha sinatuubi videost ainult laulumängimise riba, mitte terve suur video. I'd be more than happy to help. Esiteks võtad sa muidugi tuubist video, võtad selle Embed nupu, kopeerid selle suure jura sealt ja kopeerid selle oma blogikasti. Nüüd sa näed, et see on üks pikk kood, mis sulle eriti midagi ei tähenda, eks? Aga sa peaksid sealt tundma ära sõnad width mis tähendab laiust ja height, mis tähendab kõrgust. Ma soovitaksin võtta selle riba jaoks kõige väiksema video, siis on endal mugavam seda sättida. Igaljuhul on seal jutumärkides numbrid. Width numbri muutsin mina eelmine kord numbriks 500. Aga sinna võib valida suhteliselt ükskõik, mis numbri. Selle võib tegelikult jätta täiesti samaks, mis ta alguses on, aga võib ka muuta. Height numbri muutsin mina numbriks 25. Siis ei jäänud ribagi seda videot näha. Muidugi saab valida ka näiteks 30 või midagi muud, aga 25 suuremaga jääb videoriba näha ja milleks see, kui oled otsustanud teha ainult muusikariba, eks?
Kui sa hoolikalt vaatad, on koodi lõpus ka need samad sõnad ja numbrid, mis alguses. Muuda need ka samaks, mis sul eelmine oli. Siis ta sobib kokku. Ma kardan, et muidu näitab ta sulle, et kood on katkine ja ei genereeri videot.
Nüüd tuleb järgmine ja lihtne samm - kopipastemaksakaste. Sa kopid selle koodi, mis sul on ümber kohandatud ja jätad teksti aktiivseks või n.ö siniseks. Ja siis vajutad 'Link' nupule blogiriba seal osas, kust sa ka pilte lisad ja mida enamus meist siiski kasutanud on. Ja seal vajutad lihtsalt paste ja nii ongi.
Järgmine samm on ka lihtne - kirjuta ja postita. Mitte eriti raske. Postitamise osa vähemalt mitte, kirjutamine on mõne jaoks keerukam.
Enjoy!
RWJ Twitterist on see. :P

Kui soovid on selged ja sihid on siirad.

Vaadake ometi! Suurepärane värv!

Juba paar päeva olen teadnud, et täna pean kirjutama. Täna mõtlesin, et ikka ei kirjuta. Eile sain ju sellise romaaniga hakkama ja kommentaarid on enam-vähem kõik samasugused.
Sellest rääkides!
Eile olin juba voodis ja vaatasin Rohelist Miili. Maret oli arvutis ja ma ütlesin talle, et ta mu blogi korraks lahti võtaks ja vaataks, kas keegi on kommenteerinud. Ütles:"1 hüüet." Ütlesin:"Rebeka raudselt. Tee lahti." Mõtlesin, et ehk ta loeb mulle ette selle. Aga siis ta ütles hoopis:"See on pikk... Ikka pikk... Ikka väga pikk!" Ma naersin, kobisin alla, vaatasin ise üle ja naersin veel. Oli jah pikk. Ja seda kommentaariblogi saate te kõik siiamaani lugeda.

Also nutsime eile Maretiga nii palju, et kohe nutetud sai. Vaatasime Rohelist Miili, nagu ma juba ütlesin. Ma arvan, et see peaks olema üks väga mõjuv põhjus, miks nutta. Kui nüüd päris aus olla, siis ma nutsin nii, et mul oli vahepeal hing kinni ja ma ei näinud telekat. Aga ma tundsin, et pean.
Hiljem läksin hambaid pesema - silmad punased, juuksed kammimatta. Midagi, mida siiski iga päev näha ei tahaks. Ausalt.

Mu tänasel blogimisel on siiski ka põhjus. Mitte nagu igal teisel postil, mis olen kirjutanud.

Juba kuu aega paistab päike ja elu on ilus.
Also tundub mulle, et ma tean, milline mu lõpukleit välja peaks nägema enam-vähem.

Ps. Tahaks seda filmi näha:

Me, Myself & Time.

Juba paar päeva olen ma tahtnud kirjutada midagi. Juba paar päeva olen tahtnud jagada teiega ja endaga midagi, aga mida? Mida ma jagan, kui mulle ei meeldi miski, mida ma jagada tahan? Ma tahtsin kirjutada üheksandal juunil, sest et emmel oli siis sünna ja... Oleks saand eelmise aasta ja selle aasta kergesse võrdlusesse panna, aga ma ei kirjutanud. Kes teab, miks ma seda ei teinud. Võib-ollla oli mul midagi paremat teha. Võib-olla ei olnud mul midagi öelda. Ma ei tea. Sa ka ei tea.
Ma tahtsin kirjutada kümnendal. Aga siis ei olnud mul absoluutselt mitte midagi öelda. Ma olin väsinud päevast, mille veetsin Alissaga.Ma tahtsin kirjutada üheteistkümnendal aga ma tegin nii sadat muud asja, et ma ei teagi... Margretil oli sünna sellel päeval. Liitus ka vanuritega. Aga blogist selle päeva kohta - mul oli juba mustand valmis, et mis ma sinna kõik lisan. Et lähen magama ja järgmine päev siis töötan selle kallal, eks.Ja siis oli mul tõsine plaan eile midagi kirjutada. Ausalt. Ma käisin ära facebookis, tühjendasin oma postkasti, närvitsesin mõne panga kirja peale ja siis istusin maha, kirjutasin ja mul oli sõna pooleli ja arvake ära, mis juhtus? Elekter läks ära. No olgu, ei olnud ju tegelikult eriti hullu midagi, aga... Ma oleks tahtnud midagi kirjutada. Oh well.
Korraks tuli elekter mingiaeg tagasi ja sain vaadata umbes viis minutit mingit sarja, mis tundus ikka zitakz põnev ja siis läks elekter jälle ära. Ja siis ta tuli küll lõpuks tagasi, aga minu jaoks valel ajal. Viimasel ajal ma jään jälle umbes siis magama, kui mu ajunatuke otsustab, et nüüd oled väsinud. Ja siis ma vähkresin kella poole kolme ajal alles voodis ja mõtlesin, et uni võiks tulla. Ja tuligi. Mina juba silmad kinni ja jumala rahulikus magamajäämise faasis - elekter tuli tagasi. Kell pool kolm öösel. Sellest ei oleks olnud midagi, kui telekas ei oleks tööle läinud ja ma ei oleks pidanud seda kinni panema. Ja järgmised pool tundi jooksin ühest voodiotsast teise ja tahtsin pead vastu seina taguda, sest mul oli zitakz uni ja ma ei saanud magada!Kella üheni magasin. (:

I can make the rain stop,
if i wanna,
just by my attitude.
I can take my laptop,
record a snapshot
and change your point of view.

See lõik on pühendatud teile, häbelikud. Sinna alla käivad Kätlin, Cätlin, Anni, Liis, Maarja ja Kaili. Nüüdseks siis ka Kaili. Edu teile! Rebeka, kui sa ka nii teed... Ai.

I just entered this
brand new world,
and i'm so open hearted
I know I've got along way to go but I'm,
I'm just getting started.



I'm over my head and
I know it, I know it
I'm doing my best
not to show it, to show it
Whatever it takes to be,
what i was meant to be.
I'm gonna try

Nagu tavaliselt veetsin ma ka tänase vihmase hommikupooliku teleka ees, vaadates oma uut lemmikkanalit -
. Mis ma ikka öelda oskan, eks? Päris hea kanal on. Sealt tulevad suhteliselt põnevad saated või siis vähemalt nii põnevad, et mind diivanil hoida. Muidugi on see tohutult hea asi, sest diivanil vedelemine on nii tore ja tervislik! [Heavy sarcasm.]
See ei ole küll esimene saade minu telekavaatamise päevakavas, aga minu jaoks kõige... Ebameeldivam ja ma alustan sellest. Toddlers & Tiaras. No mida? Su laps on kolme aastane, sa paned talle pähe kaks kilo võltsjuukseid, kleebid ta väikestele laugudele ripsmed, paned ta tugevama krohvikihi alla kui eelmised kümnendikud ja saadad ta vastavalt siis kas kleidi või ujumisriietega lava peale. Miks? Miks sa oma lapsele nii teed? TA ON KOLMENE! Okei, asi ei ole nii hull, sest et... Seal oli alles sülelapsi ja. Sülelapsed! Miks? Miks sa nii teed? Okei. Sinu lapsed. Sinu laste elu. Tee, mis tahad. Ela oma unistusi oma laste peal välja! Good for you!
Järgmine saade, mis samuti tegelt kavas ei ole peale T&T vaid enne, on Flip That House. Mis nad seal teevad? Üks inimene või firma või keegi ostab maja. Maja on räämas. Ikka päris. Vanaaegne, ära roostetanud ja mis nende jaoks kõige tähtsam - odav. Ja nad võtavad endale mingi eelarve, teevad terve maja ilusaks ja müüvad kallimalt maha, et kasu teenida. Minuarust on see väga hea saade. Esiteks näevad huvilised sealt endale mingil määral nippe, et mida teha. Teisalt aga saavad nemad kasumit ja teevad oma tööd ja kolmas, mis minu arust on... Oluline ikkagi - keegi saab endale ilusa kodu ja arvatavasti odavamalt, kui ta oleks ostnud räämas maja ja ise tegema hakanud. Sest et oleme ausad - inimesed, kes arvavad, et oskavad enda maja nii ilusaks remontida, nagu neil vaja on... Nad kolivad enne sisse, kui maja valmis on ja siis jäävadki pisiasjad tegemat - su põrandatel ei ole võib-olla liistud päris kinnised, kohati vb ei olegi liistusid. Aknapaled jäävad tegemata, sest et aega ju on! [omast käest]
Järgmisena on ka remondisaade, aga natukene teistsugune. Nad teevad valmis ühe toa kellegi majas tema abikaasale üllatuseks. Või midagi sellist. See, kellele üllatust tehakse, saadetakse kodust ära ja teine sellel ajal töötab selle crew'ga kodus ja teevad tuba ümber. Mõte on hea. Teostus ka. Ja inimesed näivad õnnelikud. Win-win situation! Seega miks mitte? Aga mis mind häirib selle saaet juures - ülienergiline saatejuht. Ta on selline tüüpiline... Elu on ilus, mina olen ilus, me saame raudselt valmis, aga me oleme ajagraafikust maas aga me jõuame täpselt. Meil on vaja teha seda teist ja kolmandat, aga mina käin ringi ja olen ilus ja naeratan. Me ei tea, millal jõuab see inimene koju, kellele üllatust tehakse, aga see peaks olema varsti ja me alles pühkisime põranda ära. Ja wow - see on hoopis katki, see kole, aga mina olen ikka ilus ja me teeme kõik väga ilusaks. Head vaatamist!
Järgmine on üks minu lemmar. The Ultimate Cake Off! Kolm võistkonda, üheksa tundi - kolm võimatut kooki. Kuigi tundub, et nende jaoks ei ole midagi võimatut. Nad... Nad on allmighty'd. Nende jaoks ei ole mingi probleen ühendada kook ja vesiliumägi nagu pildil, mille valisin. Nende jaoks ei ole probleen teha kolme meetri kõrgune kook. Nende jaoks on jumala tavaline, kui kooki liigutades pead olema nii ettevaatlik, et sa ei saa kõndidagi - see lihtsalt võib puruks kukkuda. As awesome as it might seem... Mina ei ole nii vaimustuses nendest kookidest. Need näevad välja sellised... Ilusad? Jah. Võimatud? Jah. Söödavad? Ei. Mina näiteks ei tunne, et tahaks süüa kooki, mis seisab üleval selle pärast, et pool koogist on ümber metalltorude, seal sees on patareid, elekter ja sada muud vidinat. See selleks. Mis mind kõige rohkem siiski häirib on see, et nad näevad välja nii... Värvilised. See värviline möga, mida nad sinna peale panevad on nagu midagi martsipani sarnast ja seda on tohututes kogustes. See on tegelt midagi.. Mitte isegi martsipan vaid selle mingi odav variant. Nagu Eestis pannakse ka mõnede kookide peale, aga meil tehakse sellest lilli - nemad terveid kooke. Good for you!
Nüüd Rebeka perekonna lemmiksaade - Say Yes To The Dress. Armas sari. Armas. Naised valivad endale pulmadeks kleite. Need kleidid on kohutavalt ilusad. Tahaks katsuda, kas nad on pehmed, tahaks selga proovida, kas nad on mugavad. Tahaks teada, mis toimub pruutide peas. Ja kleite on tohutult! Neid on lihtsalt nii palju, et ma ei suuda uskuda enam. Neid on nii palju, et... Tuhandeid. Ja ma ei saa, kuidas mõni pruut vingub ja ei leia mitte midagi. Ta seljas näevad kõik kleidid välja nagu peaks ta iga päev abielluma, sest kõik on nii ilus. Aga ta vingub ja vaidleb ja siis kõnnib minema, et tulla tagasi mõni teine päev. Samas ma ei vingu, sest ma usun, et kerge neil ei ole. Aga vähemalt on meil kodus ilus vaadata. (:Küsi, miks see mu lemmik on. Küsi! Küsi, kui julged. Okei, asi on tegelikult natuke teistmoodi. Asi on sedasi, et mulle meeldib vaadata, mis lollustega inimesed hakkama saavad. Mulle meeldib vaatada, kuidas nad valust nutavad. Mulle meeldib vaadata nende minu jaoks feike emotsioone, kui nad enda peale joonistada lasevad. Mulle meeldib kuulata neid lollakaid lugusid nende nii tähenduslike tattode taga. Ma lausa naudin - "Miks sa teed tiigri oma õlavarrele?" "No see algas tegelt juba siis, kui ma olin päris väike. Ma olin alati see autsaider kid, keda keegi ei sallinud ja kellega kunagi ei mängitud. Ma istusin üksinda toas ja õppisin ja olin white and nerdy. Aga siis ma kolisin, läksin uude kooli, sain täiesti uue elu peale ja ma tunnen, et ma pean seda kuidagi väljendama, et ma olen tegelikult seesmiselt tugev. Mis on ometi parem võimalus, kui lasta enda kehale jäädavalt joonistada midagi hiiglaslikku ja midagi, mis mind mõne aja pärast võib ära tüüdata?" Parim! RWJ ütleks - 'What could possibly go wrong?' Indeed, Ray.

'Cause I'm living the dream
And I know it, I know it
I'm trying my best
not to blow it, to blow it
And I know everything
will be fine with
me, myself and time.

Ma tunnen, et ma nagu oleks juba enda mitmepäevase blogimise vajaduse rahuldanud, aga samas mitte täiesti. Ma ei ole ju rääkinud jalgpallist - hetke kuumimast teemast. Muidu ei olegi midagi, aga emme ja issi jäid minust seda teise tuppa vaatama. Ja Maret on äksis, sest Stardoll on äksis. Mina vaatasin natuke tänast mängu. Serbia ja Ghana äkki? Igaljuhul skoor oli nullis - ühel hetkel kommentaator ütles, et varsti saab mängitud kuuskümmend minutit ja siis mulle aitas. Täiskasvanud sportlikud mehed ajavad juba tund aega platsil palli taga ja massides rahvast vaatab seda tribüünidelt. Milleks? Võib-olla olen kitsa silmaringiga, aga mina ei leia põnevust. Ja ausalt öeldes käib jalka mulle natukene ka meie üheksanda lõpuka pärast närvidele. Sul on faking üheksanda lõpetamine ja sa istud ja vahid jalkat? Edu sulle sellega! Ma vajan jäätist.

I go where life takes me,
but some days it makes me
want to change my direction.
Sometimes it gets lonely,
but I know that it's only a matter
of mind perception.

L.A Inkist kirjutades tuli tahtmine ka endale uus tattoo teha, aga igakord, kui ma oma päikest vaatan, tunnen, et hetkeks on mulle küllalt. Ma tunnen, et praegu ei ole mulle rohkem vaja. Et praegu ootan ma, kuni saan doonor olla, otsustan, kui väga ma tahan doonor olla ja selle järgi otsustan, millal ma teen teise. Aga teise ma teen. Kolmandat vb mitte. Mul tuleb muide iga päev üha uusi ja paremaid mõtteid. Okei, kas just paremaid, aga uusi kindlasti. Näiteks mõtlesin ma, et teeks parema nimetissõrme paremale küljele vuntsid. Siis tõstaks need nina alla ja olekski vuntsid. Aga samas ma tean, et ma ei teeks nii.
Siis ma mõtlesin, et teeks vasakule käele veel midagi. Mõte, mis mulle muide väga meeldib. Mõtlesin, et teeks nimetissõrmele ja väikesele sõrmele midagi, et kui ma hevi näitan, siis on awesome. Asi on lihtsalt selles, et ma ei tea, mida ma tahan. Mõte mulle meeldib. Ikka zitakz meeldib, aga ma ei tea, mida ma tegema peaks. Ja selle pärast ma veel ei tea.

I just entered this
brand new world,
and i'm so open hearted
I know I've got along way to go but I'm,
I'm just getting started.

Ma vaatasin muide üks hommik siin kurat, ma ei oska kirjutada. Vaatasin MTV Movie Awards'e. Ma nägin niii awesome'it Eklipsi klippi, et ma olin suht liiga äksis ja ma arvan, et mu vend arvab ka nüüd, et ma olen imelik. Oh well. Aga zitakz awesome oli! Also olin ma overly excited selle üle, et best Villain oli Tom Felton. Ütle nüüd mulle, et sa ei tea, kes on Tom Felton ja ma solvun. Okei, ei solvu, aga imestunud nägu teeks küll hea meelega. No igaljuhul sa nüüd saad väita, et tead, kes ta on, kui sa enne ka ei teadnud, sest ometi ei saa ju olla, et Merilyn blogib ja pilte ei lisa! Nonsense. Igaljuhul olin mina zitakz äksis, et Tom selle ära võitis. Midagi muud nagu eriti vist HP ei võitnudki, aga... Samas ei näinud ma kõike. Ja kuigi NM oli hea film, eks ja värki. Aga.. HBP oli parem. Ja ma ei saa aru, miks see ei võitnud. Okei, tegelt saan. Tõsised Twilighterid, kes nutavad, kui Edward ära lähb ja nutavad, et Edward neid päästma ei tule ja kiljuvad kui Volvot näevad ja teate küll neid - nemad on nii obsessed selle maailmaga, et nad istuvad kodus ja hääletavad NM'i poolt päev otsa. Aga Võlurid ja Nõiad on kusagil mujal. Nad on piisavalt mõistuse juures, et lugeda raamatut, mis ei räägi vampiiridest ja võluritest vahelduseks. Nad on piisavalt elus, et välja minna ja leida endale see sobiv teine pool, kes ei ole sparkly gay vampire.
Vabandust, kui solvasin kedagi. Mind eriti ei koti, aga pidasin seda viisakaks öelda.

I'm over my head and
I know it, I know it
I'm doing my best
not to show it, to show it
Whatever it takes to be,
what i was meant to be.
I'm gonna try

Käisin alles kirikus.
Istusin ja vaatasin ühte punkti.
Järsku mu naaber müksas mind küünarnukiga ja küsis:"Kas nägid?"
Küsisin, et mida?
Ta ei vastanud.
Mõne aja pärast togis ta mind uuesti ja küsis:"Kas nüüd nägid?"
Ütlesin, et loen midagi.

And maybe there's
nothing like this moment,
So just be real and let the
truth be spoken
Whatever's broke I can
make it unbroken.
Turn the lead in my head
and the stars stand golden.
Just try, more love.
If I just try, more love
Then I'll find myself in time

Nüüdseks võiks ju juba nagu öelda, et olen öelnud, kõik, mis öelda on, aga mina nii ei tunne. Mina tunnen, nagu minu sees oleks veel midagi, mida on vaja öelda, aga mida ma öelda ei oska. Midagi, mis tahaks välja tulla, aga nagu ei saa. Midagi, mis tahakski väljas olla, aga väljas on kole ilm. Aga kahjuks ma ei tea, mis see midagi on. Kui ma teada saan, eks ma siis ütlen teile ka. Kui ütlen.

I'm over my head and
I know it, I know it
I'm doing my best
not to show it, to show it
Whatever it takes to be,
what i was meant to be.
I'm gonna try

Ma tahaks, et õues oleks suvi, mitte sügis. Ma tahaks, et oleks päike ja pilvitu, mitte vihmane ja tuuline. Ma tahaks... Rebeka kohvrisse end pakkida.

I'm over my head and
I know it, I know it
I'm doing my best
no to show it, to show it
Whatever it takes to be,
what i was meant to be.
I'm gonna try
'Cause I'm living the dream
And I know it, I know it
I'm trying my best
not to blow it, to blow it
And I know everything
will be fine with
me, myself and time

Nüüdseks lõpetasin.
Kuigi ütlen veel, et Demi hääl selles laulus ei ole päris see. Ta laulab ilma selle arvutijurata paremini. Siin ta kõlab natukene nagu arenenud Selena. Ja see ei ole hea.

I'll find my self in time
I know I'll find myself in time

Sest sina neid sõnu nüüd tead.

Kell on jälle palju. Ja jälle mina kirjutan. Jälle on mul nii palju öelda. Jälle tahaks ma öelda midagi tarka.
Jälle ma ei oska.

Täna päeval olin natukene aega kurb. Olen natukene siiani, aga samas - elu on ikka ilus. Ma saan ikkagi hakkama. Tulin koju ja emme ütles:"Ära ole kurb." Pani mind hetkeks mõtlema. Mõtlesin, et millal keegi mulle ütles, et ma ei oleks kurb. Ma ausalt öeldes ei suutnud meenutada. Samas tean, et ise olen öelnud mitmel korral inimestele, et nad kurvad ei oleks. Võid end puudutatuna tunda, kui tahad. Aga millal keegi mulle viimati ütles 'Ära ole kurb.' Ärge nüüd... Te ei pea ja nüüd... Ma ei leia neid sõnu, mida ma öelda tahaks. Te ei pea mulle ütlema, et ma kurb ei oleks. Sest ma enamus ajast ei olegi kurb. Ja selles ongi kogu teema - ma ei olegi kurb. Ja te ei tea, kui hea on olla õnnelik, kui te ei ole nii õnnelik, nagu mina. Ja vahel ma mõtlen, et see on natukne naljakas. Ma olen nii deeply distrubed inimene ja ma vihkan pooli asju, mida ma näen ja ikka olen ma õnnelik. Keegi teine, kes ei näita enda vastumeelsust teatud asjade vastu üles, näevad välja justkui ei vihkakski nad midagi. Aga ikka käivad nemad ringi mossis näoga. Nad ei naerata, kui päike paistab. Nad ei naera, kui neile vana nali meelde tuleb. Nad käivad mossis näoga ringi. Vihje-vihje.

With Hermione Granger!
Siinkohal tervitaks Stellat, kes enda jaoks alles AVPM'i avastas ja minul ka sellega isu peale ajas. Ma juba ei jõua oodata juulini, et AVPS välja tuleks. Ma panin loogiliselt võttes Soundtracki mängima ja crushin Darrenit ja Joeyt ja nii ongi. Aga... Oh well. Kui sa ei ole vaadanud, siis sa ei saa must aru. Ja võib juhtuda, et sa ei saaks siis ka aru, kui sa oleks vaadanud ja ma ei saanud iseenda mõttekäigust aru praegu. Aga muidu on mõistus täiesti töökorras, jah.

No täna ei tule rohkem. Kuigi tahaks, aga enam ei jaksa.
Vaatame parem ilusaid inimesi ja mina lähen magama.

Ray William Johnson
Joey Richter
Darren Criss
Joe Walker
You're dumb.