pühapäev, 31. oktoober 2010

Jou, future Ray?

"Yes?"
"Hey, is your refrigerator running?"
"Well, yeah, it is actually."
"Oh, good, 'cause you're a fucking midget hahaaa!"
Ma teesklen, et ma ei naera.

Üks öösse alles läksin magama ja vahetasin riideid. Maret, nagu tavaliselt, magas juba sellel ajal.
"Täiesti lõpp, ma ei näe mitte midagi!" ütles Maret järsku. Mina hoidsin naeru tagasi.
"Mida sa ei näe?"
"Mitte midagi."
"Öö on. Sa ei peagi midagi nägema."
Maret vähkres selle peale natukene aega edasi tagasi ja siis mõmises midagi ja magas rahulikult edasi. Või noh.. Kui rahulikult. Mõne aja pärast olin ma voodis ja kuulasin muusikat, et magama jääda. Bruno Mars'i Today My Life Begins käis ja seal on refräänis selline osa:"Leave the past behind me." Maret laulis selle kaasa läbi une. Mõnda aega ei kuulnud ma laulu edasi, sest ma naersin liiga hullult. Varsti ütles Maret sarkastiliselt:"On küll ilus lauluhääl, jah." Ma siis lõpuks küsisin, et kas ta magab. Ta ei vastanud. Vist siis magas.

Ma armastan oma õde. (:
reede, 29. oktoober 2010

You are original, cannot be replaced!



Do you ever feel like a plastic bag
Drifting throught the wind
Wanting to start again

Do you ever feel, feel so paper thin

Like a house of cards
One blow from caving in

Do you ever feel already buried deep
Six feet under scream
But no one seems to hear a thing

Do you know that there's still a chance for you
'Cause there's a spark in you

You just gotta ignite the light
And let it shine
Just own the night
Like the Fourth of July

'Cause baby you're a firework
Come on show 'em what you're worth
Make 'em go "Oh, oh, oh!"
As you shoot across the sky!

Baby you're a firework
Come on let your colors burst
Make 'em go "Oh, oh, oh!"
You're gonna leave 'em all in awe!

You don't have to feel like a wastes space
You're original, cannot be replaced
If you only knew what the future holds
After a hurricane comes a rainbow

Maybe a reason why all the doors are closed
So you can open one that leads you to the perfect road
Like a lightning bolt, your heart will glow
And when it's time, you'll know

You just gotta ignite the light
And let it shine
Just own the night
Like the Fourth of July

Cause baby you're a firework
Come on show 'em what you're worth
Make 'em go "Oh, oh, oh!"
As you shoot across the sky-y-y

Baby you're a firework
Come on let your colors burst
Make 'em go "Oh, oh, oh!"
You're gonna leave 'em all in awe!

Boom, boom, boom
Even brighter than the moon, moon, moon
It's always been inside of you, you, you
And now it's time to let it through

'Cause baby you're a firework
Come on show 'em what you're worth
Make 'em go "Oh, oh, oh!"
As you shoot across the sky-y-y

Baby you're a firework
Come on let your colors burst
Make 'em go "Oh, oh, oh!"
You're gonna leave 'em goin "Oh, oh, oh!"

Boom, boom, boom
Even brighter than the moon, moon, moon
Boom, boom, boom
Even brighter than the moon, moon, moon



neljapäev, 28. oktoober 2010

Happy on my own.

Eile õhtul tulin koju, astusin meie toast läbi, käisin söömas, tulin tagasi. Vaatasin Maretile otsa:"Miks meil muffinivorm keset põrandat on?"
"Küsi Mattiselt," vastas mu õde itsitades ja tegeles oma asjadega edasi.
Mattis magas sellel ajal juba. Ma ei saanudki teada, miks meil muffinivorm keset põrandat oli.

kolmapäev, 27. oktoober 2010

"Nii naalakas."

"Fuhhh!! Kui rõvää!" karjatas Alissa täiesti tühjast kohast, kui me koos tuletõrjemajast mööda jalutasime. "Nii rõvää!"
"Mida sa karjud? Niiviisi ei ole viisakas karjuda," ütlesin talle, et ka neljaaastane laps teaks, mis on viisakas ja mis mitte. Ta teab küll väga palju, aga kõike ei pea nii noored lapsed veel teadma. Elu õpetabki ju.
"See poiss seal tatistas maha. Seal teiselpool teed. Nii rõvä," seletas Alissa ja vahtis seljataha. Ma naeratasin omaette. "Kui mina suureks saan, siis mina küll nii ei tee. Niimoodi ei tehta. Pahad poisid."
"Õige. Nii ei tohi teha, see ei ole üldse ilus ega viisakas," ütlesin, ise väga õnnelik, et ta teadis ära, mis on viisakas, mis mitte. Süda paisus.
"Mina lähen kooli, siis kasvan suureks," seletas ta edasi. Mina ikka veel muhelesin omaette. "Kasvan sama suureks kui sina."
"Kasvad küll, jah. Kui veab, siis kasvad pikemaks," ütlesin tema poole alla vaadates.
"Juba olen vaata kui suur," ütles väike tütarlaps, ise pead kuklasse ajades, et mind paremini näha. Naeratasin talle.
"Jah. Varsti oled sama suur, kui mina."
"Mina olen Miiast väiksem."
"Mida?"
"Mina olen Miiast väiksem!"
"Oled küll jah. Miia on sinust natukene suurem, ta käib juba koolis ju."
"Sina oled Miiast suurem."
"Jah. Kohe mitu-mitu aastat Miiast suurem. Ta on alles väiksem. Ta käib alles esimeses klassis, ma viimases."
"Aga Miia kasvab nii suureks, kui sina? Näed siin ongi Miia kool!"
"Jah, Miia käib siin koolis."
"Käis täna ka?"
"Jah.. Ei. Täna ei käinud. Praegu on vaheaeg, keegi ei käi praegu koolis. Tegelikult need, kes ülikoolis käivad, need käivad. Aga sellest koolist on praegu vaheaeg."
"Minul ei ole."
"Lasteaiast jah ei ole."
"Sinul on?"
"Jah. Minul on ka vaheaeg."





teisipäev, 26. oktoober 2010

Tonight, My balloon died. FML

Jõudsin kella kümne paiku koju umbes täna. Paidesse koju ma mõtlen. Muidugi tulin jälle hommikuse rongiga. Mhmh. Mu lemmik on kell pool kuus tõusta, kell pool seitse rongile astuda, kell kolmveerand kaheksa teisele ja kell pool kümme bussile minna. Mhmh. You so wish you were me.

Esmaspäev oli igati seda väärt! Käisin TTÜ avatud uste päeval. Sain küll targemaks. Näiteks, et geoloogiasse on väga lihtne sisse saada ja et seal on palju tasuta kohti ja et polegi nii raske püsida, et füsa ja mata ja kõik õpetatakse selgeks sulle seal ja värki. Ikka üritasid meid tuurile sebida, aga meie läksime raamatukogu vaatama. Olime ägedad, käisime keldris ka. Rämedalt äge raamatukogu oli. Ikka rämedalt äge.
Üldse minu jaoks väga informatiivne ja väga huvitav. Oleks tahtnud Tallina Ülikooli omale ka, aga noh. Ühel ajal kahes kohas on raske olla. See selleks. Kevadvaheajal lähen Tartusse. See vaheaeg enam ei jõua. Tegelt ajaliselt jõuaks, aga... Böö. Ma pole miljonär. Ja mul on vaja hetkel mingi miljon asja osta. Ja kuskile jõuda ka, aga hetkel tundub, et jääb ära. Kahjuks.

Put the needle on it.
I told you, where I wanted it.
pühapäev, 24. oktoober 2010

Je me lâche

Kolmanda oktoobri varahommikul kirjutasi Lagedilt, Villu juurest. 21 päeva hiljem kirjutan Voli juurest, Lasnamäelt. Ega ma palju räägigi. Nad joovad ja mul on eksperiment tegemata. Ootan parajat hetke. Helenaga läks täpselt nii, nagu ma arvasin. Lambist tuli meelde. Kohe räägin.
Haha! :D Oligi nii. :D Küsisin, et misasi on kitsehabe, kõik katsusid lõuga. :D HAHA! :D Helena natukene varem tegi autos sedasama. :D Inimesed on naljakad. Tegelt tuli see sellest, et ma kunagi MLIAst lugesib, et keegi kassapidaja küsis kõigilt oma klientidelt, et misasi on kitsehabe, kõik katsusid enda lõuga. :D Vähemalt on endal naljakas, see on põhiline. :D

Meanwhile kuulan prantsusekeelset muusikat vaikselt. Ei meeldi, mkm. Ei kuulanud Toomase juures seda päev otsa, mkm. Toomase & Helena naabrid arvavad vist, et nad on hullud et koguaeg kuulavad mingit rasket muusikat ja siis nüüd mingi prantsusekeelsed armastuslaulud. Ma küll arvaks, kui ma oleks Toomase naaber. A samas on tal mingid... Imelikud naaburd, so ma ei kommenteeri.

Have a nice day!

">
laupäev, 23. oktoober 2010

Honey, I'm home!

Feels like it, anyway.

Jõudsin eile Keilasse ja minu jaoks on suvi. Mul tuleb nii hea tunne peale siin, et ise ka ei usu. Näiteks kui ma teisel oktoobril siit läbi käisin, siis päike paistis ja ma vedelsin diivanil. Päike paistis aknast natukene mulle peale ja ma ei teadnud, kas õues on külm või mitte. Minu jaoks oli suvi.

Eile õhtul tulin siia ja kohe juba maja ees oli nii hea olla. Tegelikult oli hea juba rongijaamas olla. For some reason olen ma väga ekstaasis siin olekust.

Rongisõit on muidugi veel eraldi teema. :D See oli kergelt naljakas. "Thou shall not watch!" :D Haha! :D Naljakas, kuidas te ei mõista, aga Kätu mõistab. :D Ma võiks ju rääkida.. Kui ma oleks hea inimene. :D Okei, ma räägin, te muidu nutate patja kodus kolm päeva. :D Ma liigutasin kätt, et kella vaadata ja Kätu vaatas mu poole. Ma ütlesin "Thou shall not watch!" Haha. :D Hakkasime korraga naerma. Kui sa ei mõista, mis naljakas on, siis watch on kell & vaatama korraga. :D Oeh, sellel hetkel oli rämedalt naljakas. :D

Ja me otsustasime, et kui rongiuksed lambist ise lahti lähevad, siis on tegemist Harryga, kes sisse jalutab oma invisibility cloakiga.
Ja mingi 29 novembri paiku elame Plaza ees.

Kui Keilasse jõudsime ja Helena juba koju olime toonud, küsis Helena, et kas mu blogil andunud fänne ka on. Ma ütlesin, et ikka on neid, kes kõiki poste vist enam-vähem loevad. Ta ütles, et nemad Toomasega on kõige andunumad fännid, sest et nad prindivad mu blogi välja. Ja siis Helena näitas mulle paari lehte, mille ta oli välja printinud. Kerge naeru panin maha. :D

Õhtul enne magajäämist Helena küsis, et kas me ka mingit head lõhna tunneme. Nuusutas mu tekki. Ja siis enda tudupükse. Ta tudupüksid lõhnasid pesuloputusvahendi järgi. Naersime jälle natukene. Mõne aja pärast Toomas:"Aga Helena, arvesta, et see kõik läheb blogisse." :D Kerge mõtetelugeja. :D He knows me so well.

Peaks õppima vist... Ah pekki temaga! Kell on alles pool kolm ja ma olen poolteist tundi üleval olnud. Peaaegu ainult prantsuse muusikat kuulanud ja tunnen end liiga hästi, et mingi Mahleriga närvi ajada hetkel või mingi dajarkaga. Mul on väga 1kõik.

Lihtsalt, et te teaksite, praeguseks on siia blogisse kirjutatud 65o korda. Neist 1 post Maarjalt, 1 Kätult ja 1 Rebekalt.

650. Wow.


neljapäev, 21. oktoober 2010

Ca fait mal de vivre sans toi.

Zitakz ekstaasis endaga - kunstiaja suutsin ühele lehele mahutada täpselt! Ajee. Eks? Ei. Ma unsutasin mingi kolm kuni neli rida teksti vahelt ära. Kust ma selle ruumi võtan? Mingi spikrisuurust kirja ka teha eriti ei taha. - Sain hakkama! Tõmbasin asju kokkupoole ja kõik on enam-vähem normal. Nüüd saan terve vaheaja õppida seda! Jess! Can't wait!

Musa sain ka just ümber kirjutatud omale ühe lehe peale. See leht tuleb ka homme välja printida ja just laen lugusid, mida tundma peame. Claude Debussy - Claire De Lune tuleb raudselt kõige raskem ära tunda. Fo sho.

Peaaegu terve viimase nädala elan ja hingan prantsuskeelse muusika saatel. Mingil põhjusel meeldib see mulle rämedalt. Ma võiksingi jääda Kyot või Christophe Maed või Emmanuel Moire'i või Merwan Rim'i või Calogerot kuulama. Praegu on küll selline tunne. Rämedalt meeldib ikka. Ma ei saa küll kõigest aru, jah, aga kui kuulan, siis üht-teist ikka mõistan.

Nüüd lisan paarsada pilti kuumadest prantsuse meestest ja mõne laulu ja siis kerin magama ära. Vene keele üritan homme ümber kirjutada. Pean jõudma... Või teeks seda veel nüüd? Essa tund on vaba, kell alles võrdlemisi vähe - ainult veerand 1... Teen praegu. Niipalju, kui jaksan.














kolmapäev, 20. oktoober 2010

Great. Just great.

Kui sa ei ole minu Kätu ja sa ei taha lugeda vihast posti, et iseennast välja elada, siis mine ära. Kätu konkreetselt ütles mulle, et ootab kriitilist posti. Või sügelesid ta silmad, kes kurat enam mäletab ja msni aken on umbes mu ees ainult lahti, ma ei koti otsida.
Hommik algas halvasti. Õigemini juba kella poole ühe ajal kui mulle meenusid prantsa eessõnad. Panin arvuti uuesti käima, surfasin netis, kerge kopipastekartulkaste, natukene guugeltransleitimist. Tõmbasin selle vidina mälupulgale ja panin kella poole seitsmeks kolm äratust. Ja siis tõusin, printisin, kerisin magama tagasi. Ei olnud väga õnnelik. Ei tulnud enam ni head und. Hommik algas halvasti.
Kool oli kergelt öeldes masendav. Ma ei salli seda... Ma ei salli matemaatikat. Mulle ei meeldi mu uus õpetaja sest tal on oma lemmik ja meie grupp on nii suur. Ma ei tunne end enam hästi. Plusspool on muidugi see, et õpetaja ei tea mu nime. Sarkasm, kui sa aru ei saanud.
Mind sügavalt häirib ka vene keel. See häirib mind kooli juures tegelikult kõige rohkem. Ma kannatan ära skulptuurikesed kunstiajalookeses, aga vene keel.. Ei. Ma lihtsalt ei suuda. Ei jaksa enam. Ei taha ka jaksata.
Kõigepealt draamamajandus selle dialoogiga, siis ettekandmine, mida harjutada ei saanud. Tunnistan, et ma panin kõige hullemini pange, andke andeks. Kuidagi kui ma midagi lugema pean, siis ma lihtsalt järsku ei oska. Andke andeks, et meie dialoog oli alla igasugust arvestust ja see on tsitaat õpetaja Anne Edingult. Muidugi pidi ta pikalt ja laialt seletama, et mõte oli hea, a teised õppisid peaaegu pähe ja kes luges ei veerinud kuigi Liina pani lampi ja parem oleks olnud, kui teda ei oleks olnud. Tsiteerin niisama oma uut lemmikõpetajat. Ja siis ta muidugi... Kuidagi uusi väljendeid olete temaga õppinud? Ta loeb nii, et üks õpilane loeb esimese ja siis ta ütleb ülejäänutel, et kus rõhk on ja siis ongi kõik. Teised ei loe, ainult tema hiilgab ja vehib klassi ees oma juustega.
Igaljuhul tulemus selline, et me peame uuesti ette kandma. Vaheajal vist läheb õppimiseks. Kunstiaja, vene, kirjanduse raamat ja tahaks elada ka vahelduseks. Ei, a see on ka positiivne, et... No vene klassis igaljuhul istub Jaan minu ees, Maarja minu kõrval Kätu ja Liis minu taga. Kätu otse minu taga. Ja lugemine tuleb:"Jaan. Maarja. Pinginaaber. Liis. Pinginaaber." Vähemalt tead meie nimesid, fag. Aga muidu on tore.
Kunagi mu ema ütles, et ku ta oleks teadnud, kes mulle venet andma hakkab, et oleks ta lubanud mul seda võtta. Jei, eks? Ta oli normaalne terve 10 klassi ja suurema osa 11 ka. 11 lõpp ja 12 on ta kohutav olnud. Minu arust. Kätu nõustub. [Tõmban sulle ka pasa kaela. Küsi, kas mind kotib.] Kunagi sai mu emm temalt sõimata, sest tal polnud punast rätti kaelas. Ta oli mu ema paralleel klassi õpetaja, kui ma õieti mäletan. Mdea. Niipalju ei huvita, et emmele helisada selle pärast praegu.

Ilm muide siin Paides on ka kohutav, kui teada tahate. Vihma sajab ja on külm ja... Vastik. Lihtsalt vastik mu jaoks. Rebeka jaoks ka. Lihtsalt teavitasin inimesi kaugemalt, kes päev otsa mõtlevad, et mis ilm Paides on. Teete seda ju 24/7.

Alissale läksi ka järgi. Märg oli. Ja Alissal on viimasel ajal harjumus mängima jääda ja endale uusi mänge otsida kui ma teda juba ootan. Ja siis viita aega, mitte riidesse panna. See ajas ka natuke vihale, aga ta on laps. Ma sain endast üle. Kuigi mind häirib, et ma pean rattaga sõites miljon korda ütlema:"Vänta!" sest ta kujutab endale ette, et kui ma teda aitan äärekivist üles või alla või üle tee, siis ma vean teda ja ratast, mitte ei pea ta ise sõitma. Ja kiirendab ta alati enne sõiduteed. Meelega, mulle tundub. Aga see selleks. Sellest ma saan üle.

Kuigi ma rämedalt vihkan kolmapäevi. Rämedalt. Nii palju tunde, nii mõttetu ja nii mõttetud inimesed. Täna ma jälle ei sallinud mitte kedagi. Kõik tegid midagi, mis mind häiris. Ega ei saaks öelda, et õhtu ilusam oleks, kuid enam mind inimesed ei häiri ja olen paremas tujus, kui varem.

Panin Alissat magama, minuarust jäi ka. Birgit tuli pool üksteist msni ja teatas, et Liisu teeskles mulle ja alles jäi magama. Normaalne laps, ma ütlen. Normaalne laps.
Alustasin posti muide Birgiti juures ja nüüd olen kodus. Räägin teile veel ilusaid asju kokkuvõtteks ja siis lähen nende ilusate mõtetega magama.

Homik algas halvasti - liiga vara.
Vene keel on kohutav igas mõttes.
Prantsa raamat on vaja lugeda, mul pole just palju loetud.
Ei tahtnud blogida, aga Kätu palus. Päeval mõtlesin, et kirjutan lause teemal kui vihane ma olen ja siis rohkem ei blogikski.
Ma olin tüdind kõigest juba enne kui ma msn'i läksin ja siis hakkas see vigast peksma. Lihtsalt ei töödanud. Ei lasknud kirjutada, sendida, mitte midagi.
Võtsin blogilehe lahtija üleval ääres kiri, et pilte ei saa lisada.
Kätu üritas mulle msnist raamatupilte saata, ei salvestanud.
Üritasin täna ühte asja modifyda, laadis kolm aastat.
Facebook on nii aeglane, et tigu kihutab mööda ja The Book Of Faces jääb lolli näoga järgi vaatama.
Ma olen väsinud.
esmaspäev, 18. oktoober 2010

I need Harry Potter like a Grindylow needs water

Ma ei tahaks olla see inimene, kes ütleb sulle, kuidas on viisakas käituda. No mitte ei tahaks. Ma ei tahaks, et ma tunnen tungivat vajadust kirjutada kaebust, sest sa olid ebaviisakas. No ei tahaks.
Esimene kord kui mul selline mõte pähe tuli, oli esimene juuni. Me olime teinud just eksami ja läksime Sõpruse auku. Müüja teretas mind vist, kui tellima asusin, ei mäleta täpselt. Tellisin endale ja Kätule süüa. Viimase asjana jäi sellele vidinale, mis hinna ütleb, pidama minu kartulisektorid või midagi. Ja 95.- Müüja ei öelnud midagi. Ma oleks tahtnud talle öelda, et hea müüja küsib, kas see on kõik ja teatab siis arve. Ma oleks tahtnud talle seda öelda, aga ei öelnud tookord. Mõistatasin ise tükk aega, et kas ta tahab ainult mu kartulisektorite eest mingi ime läbi peaaegu sada krooni või on see kogu mu arve. Siiski maksin ära ja saime oma toidud kätte.
Kord, ma arvan, et see võis olla neljapäev... Aga mitte eelmine neljapäev. Üleelmine äkki. Või siis kolmapäev, ma ei tea. Neljapäev pigem ikka... Mdea, vahet pole. Igaljuhul oli meie seast lahkunud võrdlemisi äsja üks väga kallis inimene. Ja me Maretiga käisime poes. Maximas nimelt. Oli juba õhtu ja ainult üks müüja oli ja ta rääkis turvaga juttu, kes seisis tema leti taga, teate küll, kuidas need asjad käivad. Nad rääkisid sellest minule kallist inimesest. Müüja seletas veel sellel ajal, kui minu kaupa oma piiksumasinast läbi lasi. Ma tahtsin talle öelda, aga ma tundsin, et ei saa. Maret tahtis ka, aga tundis, et ei saa ja ausalt öeldes ei ole temagi nii julge. Küll aga arvan, et see müüja meid teretas ja olen võrdlemisi kindel, et tema ütles mulle mu arve. Aga siiski - kui tegeled minuga, siis tegele minuga, ole nii hea. Turva pidi talle ütlema, et ta meiega tegeleks mõnda aega. Natukene oli halb pärast. Okei, Tema pärast oli palju halb ja südames oli valus, aga müüja pärast oli natukene halb.
Täna mõtlesin sellest teadlikult kolmandat korda. Käisin Maksis ja ostsin kaks asja. Lahti oli ainult üks kassa, sest aeg oli hiline ja ma vist suht ainuke, kes maksta tahtis sel hetkel. Aga see müüja seletas juttu rääkida mingi naisega. Astusin siiski ligi, panin oma asjad lindile, müüja tõmbas need lähemale, samal ajal ise juttu edasi rääkides naisega, kellega keegi lambist hüppama oli tulnud või midagi. Andke andeks, aga mulle meeldib mitte teada sellest, kes mingi minu jaoks võhivõõra inimesega hüppama tuleb. Müüja ei teretanud mind. Tean, et võib-olla oleks pidanud mina teda teretama. Aga tundsin, et ei taha - ise ta pööras mulle ainult nii palju tähelepanu, et mu asjad läbi piiksutada ja teatada, et mul läks kokku 24 krooni. Ulatasin raha, sain krooni tagasi, ütlesin 'Aitäh.' Ja läksin. Arvake ära, kes veel seletasid?
Mõte seisneb selles, et mina ei valinud sulle seda klienditeenindaja tööd, eks? Sina valisid. Sina otsustasid, et tahad päev otsa istuda ja inimeste leiba-saia-piima läbi piiksutada. Ma saan tegelikult aru, et õhtu lõpuks oled sa väsinud. Mõte, et sul on ainult tund aega veel tööl olla ja siis saad koju... Ma saan aru, et sa oled väsinud. Mina oleks ka. Aga mõtle selle peale, et mina olen sul täna esimest korda kliendiks. Ja mina tahaks ka, et minuga viisakalt suheldaks. Sina valisid klienditeenindaja ameti. Ole nii hea, naerata, tereta, ütle selge häälega, palju ma võlgnen ja siis täna ja ulata mulle mu raha ja tšekk ja soovi head päeva või head aega või midagi. Okei, ma ootan võimatut. Tereta, piiksuta, teata summa, ütle palun kui ulatad mu raha ja tegutse tuimalt järgmise kliendiga. Aga kui on minu aeg, siis tegutse minuga. Ole nii hea.

Eile õhtul otsustas Tipsy, et ta võib küll mu kokkunutsedatud teki sisse ennast kerra tõmmata. Ainult kõrvad paistsid. Küll ta oli armas!
Kui maal kartuleid võtsime, panin Mattise kartulikasti. Ilmselgelt oli laps ekstaasis.

pühapäev, 17. oktoober 2010

Pop art is for everyone

Böö.

Mõtlesin, et teatan, et olen elus, a siis mõtlesin, et te vist teaks, kui ma surnud oleks. Vb teaks, vb mitte. Ilmselgelt olen liiga vähe mõelnud nv jooksul, et selliseid asju mõtlen.

Terve pühapäevase päeva veetsin enda uue eluarmastuse seltsis - Erich Maria Remarque Lissaboni Öö. Te ju mõistate irooniat? Uus eluarmastus vaid sellepärast, et homseks peab see läbi olema. Ei saaks öelda, et raamatulgi midagi viga oleks, a... Böö. Ma ei koti lugeda hetkel. Üldse. Siiski olen täna lugenud peaaegu kakssada lehte. Enne oli loetud umbes kuuskümmend ja täna siis kakssada otsa umbes ja ongi raamat läbi. Veel paar lehte ja siis on kõik.
Kuidas võtta - Prantsa raamat on neljapäevaks ja seda pole ma veel vaadanudki, nii kurb kui see ka ei ole.
Istusin täna elutoas diivanil ja toetasin selga ja lugesin. Tundsin, et nii tuleb uni peale ja istusin võimalikult ebamugavalt - jalad maas, küünarnukid põlvedel, raamat ühes käes. Silmanurgast nägin midagi rohelist, vaatan maha - minu jalanõu. Enda teada jätsin selle reedel peale kooli koridori, a noh... Eile õhtul leidsin ühe ketsi ka poolel teelt kööki, niiet... Ma ei tea enam, mida uskuda. Ma arvan, et mu jalanõud läksid ise jalutama ja Mattisel ei ole sellega mingit pistmist.

Raina sünna oli päris äge, a.. Jah. Ma ei taha sellel pikemalt peatuda. Miskipärast...

Mattisele meeldib mu Malibuga mööda tube jalutada. No on noormees!

Mul pole homme midagi selga panna. Kas ma võin veidi nutta kodus?

A tegelt on elu ilus. Eks?
Minu elu on.



Mõtlesin, et tahad teada, mida ma kuulan praegu.

neljapäev, 14. oktoober 2010

Happy as a clam.

Tunnete seda, nooredvanadnaisedlapsedmehed? Reede on lähedal.

Jouu! Olen Merilyni õde. Ta ütles et ma kirjutaksin siia kaks sõna. Olen Evil ja kirjutan rohkem :D.
Homme on Reedeeee.. Jei reede. (22:36.14.10.2010) Võibolla ta lõpetab selle posti alles homme. See oli mu "Rohkem". :DMina vabal ajal. :)

Tont. :D I lovez my zizter. :D

Ma ei suuda kirjutada oma ajaloo arutlust. Lihtsalt ei suuda.
Ma kirjutasin just natuke ja ma nagu tean, mida ma öelda tahan, a ma ei saa kirjutada ajalooõpetajale sellist teksti, mida ma tahaks. Mõistad ju mind?
Kas ma ei või panna fondiks mingi... 16 ja reavaheks mingi... 2?

Ebainimlik. Olete te sellele sõnale mõelnud? Mis asi on ebainimlik? Andke andeks tobeda näite pärast, aga Garfield the Movie's ütleb keegi... Happy Chapmani abiline, et shokikaelarihm Odiele on täiesti ebainimlik. "That's... That's inhuman!" Kas on?
Ebainimlikuks loetakse seda, kuidas mõnedes farmides koheldakse loomi. Kuidas neid surnuks pekstakse ja vahel elusast peast nahk maha võetakse. Ma ei pea teile nendest jubedustest rääkima, et te mind mõistaks. See on ebainimlik. Kas on?
Mis üldse on inimlik? Midagi, mida sa teeks ainult teisele inimesele? Võib ju olla tegelikult. Üks variant on see. Aga mida inimene ei teeks teisele inimesele? Hiljutine näide minu suguvõsast näitab meile seda 'inimlikkust' või 'ebainimlikkust'. Ma ei suuda enam otsustada, mida. Või siis kellegi mõrvamine selle pärast, et ta sinuga samal arvamusel ei olnud? Inimlik? Ebainimlik?
inimlik <19:-liku,> humaanne; inimesepärane; argi normaalne, vastuvõetav ▪. Inimlik kohtlemine, nõrkus, hind. Lennuõnnetuse põhjustas inimlik eksitus, parem: inimeksitus. Eba+inimlik, üld+inimlik. Inimlikult. Inimlikkus
eba+inimlik ▪. Ebainimlikult. Ebainimlikkus
Definitsioonid on olemas, jah. Aga mis on tänapäeval enam inimlik ja mis mitte? Tehakse kõike - nii head kui halba - kas siis järelikult kõik on inimlik?
Ma enam ei tea midagi. Tunne on küll selline.

Raina sünna on... Noh... Pidu on... Hmm... Jah.

Tegelt paneb mu blogger vigast. Ma ei saa midagi korralikult pasteda, ta blokib. Ja ma ei saa pilte lisada, mis on suur kaotus.
Mulle on.
kolmapäev, 13. oktoober 2010

Leaving sand behind for them to choke on.

Tahaksin rääkida nii paljust. Näiteks sellest, kuidas mul selle sõrmuse teemaga on, eks. Ma tahaksin rääkida teile sellest, mis mulle meeldib, mis mitte. Aga ma ei tee seda praegu.
Ma tahaksin rääkida sellest, mida mina sinust arvan, aga ma ei koti sind isegi mitte oma peas kuulata. Rääkimata sellest totaalsest pasast, mis sa irl suust välja ajad. Sellepärast ei räägi ma ka sinust. [Ei, ma ei mõtle 'sinu' all ühte kindlat inimest, vaid tegelikult päris mitut, aga ei hakka teietama, olen enda jaoks liiga äge.]
Ma tahaksin rääkida sellest, kuidas ma olen rämeväsinud sellest, et ma iga päev kooli tagasi olen kõndinud. Aga ma tean juba, mida sa mõtled. Sa mõtled, et ise ma ju valisin selle. Sa mõtled, et ma saaksin ju Birgitile öelda ka, et ma võta Alissat, et mulle on mingi muu asi oluline. Aga mind ei koti, mida sina mõtled. Praegu mind tõesti ei koti. Ma tean, et ma ise valisin. Ma tean, et ma olen enda jaoks liiga hea inimene, et ma ei suuda ei öelda ja et ma vajadusel ikka aitan. Seega ei räägi ma palju ka sellest, sest ma tõesti ei viitsi sinu vinguvat häälekest peas kuulata, kuidas sinul on ka raske minna koju ja õppida.. Ma ei tea mida. Jah, sul on raske, oled äge. Mul on ka, ma ei virise. Ma jään elama ka ilma selleta. [Ei, ma ei mõtle 'sinu' all ühte kindlat inimest, vaid tegelikult päris mitut, aga ei hakka teietama, olen enda jaoks liiga äge.]
Ma võiksin rääkida uuestvanast blogist, mille jälgija ma taaskord olen. Kord kommenteeris ta ühte mu posti ja ma mõtlesin, et ehk on ta siis ka aktiivne blogija ja oligi ja ma hakkasin lugejaks. Anna andeks, et sind sügavalt ei koti. Anna andeks tõesti. Liffele, kui ta lugejaks jäi - sina said uue lugeja. (:

Seekord pöördun kõigi oma lugejate poole korraga - andke andeks, et ma tegin kergest kurvastusest tingitud egomaniakaal nartsisisstliku blogiposti. Lihtsalt tundsin, et pean. Viimati ütles mulle midagi tõeliselt ilusat Rebeka. Reedel.

 

Blog Template by BloggerCandy.com