I'm the guy who sings the chorous! Ok. I'm not. :D:D
Mul pole aega, et sulle midagi rohkemat öelda. :D Tsauka!
Sunday Secrets
1 päev tagasi
esmaspäev, 12. oktoober 2009
Rawwr.
Mulle öeldi täna, et mu blogi on imelik. Küsisin miks. Vastas, et kui ta loeb roosat alapealkirja, siis ta ootab, et lõigus oleks selle kohta lähemalt, mitte hoopis teine teema. I don't give a fuck! :D Minu blogi, ise tean, mis kirjutan. :D Ma võin siia JL laulust ühe räppari teksti ka panna... Noh. Selle moodi teksti. :D Mul ei tule ühtegi head näidet. Ma kuulan seda laulu parem.
I'm the guy who sings the chorous! Ok. I'm not. :D:D
Mul pole aega, et sulle midagi rohkemat öelda. :D Tsauka!
I'm the guy who sings the chorous! Ok. I'm not. :D:D
Mul pole aega, et sulle midagi rohkemat öelda. :D Tsauka!
pühapäev, 11. oktoober 2009
Kas sa elad reaalsuses?
Mul on üks kohutavalt lahe pilt, mida tahaksin teiega jagada. Aga ma ei saa. Ma lihtsalt ei saa. Masendav, eks?
Su toataimed elavad ja õitsevad ning ükski neist ei kõlba suitsetamiseks.
Mul oli nii palju öelda. Ma ei mäleta sõnagi.
Seks ühekohalises voodis ei tule kõne allagi.
Ma vihkan järelduste tegemist asjadest, millest ma küsida ei julge. Segane lause, eks? Aga ma vihkan seda. Ma vihkan seda, et ma ei julge küsida. Ma vihkan, et ma siis teen järeldusi. Ma vihkan, et ma ei tea, kas need on õiged või ei ole. Aga seda asja, mida ma teada tahaks, seda lihtsalt ei küsita. Nii lihtsalt ei tehta. Mina vähemalt ei tee nii.
Kell 6 hommikul ei ole mitte magamamineku, vaid ärkamise aeg.
Ma arvan, et ma tean, miks. Aga kuna ma küsida ei julge, nagu ma eelmises lõigus mainisin, siis ma ei julge teile ka mainida. Sest et mis siis, kui ma teen vale järelduse? Kuigi kuna süsteemid enam-jaolt klapivad, siis... See on nagu meie klassi teine müsteerium. Esimene on juba peaaegu lahendatud.
Sa kuuled oma lemmiklaulu Klassikaraadiost.
Lugesin täna hommikul raamatut. Eia Uus - Kuu külm kuma.
Lugesin sealt ühe sellise laheda... Mm... Mitte lause, sest see on mitu lauset. Mitte lõigu, sest see on lõigu lõpp... Mõtte vb? Aga see ei ole mõte. See on lihtsalt... Noh. Igaljuhul lugesin sealt sedasi: Üritasid mitte väriseda ning ka pisut naeratada. Tal paistis olevat sadistlikult hea meel. (Ülejärgmisel kevadel algklasside Potteri lavastuses Snape'i mängides oli ta lihtsalt tema ise, ei mingit näitlemist.)... See pani mind naerma. Muidu on raamatu üpris hea ja soovitan, kuigi olen lugenud vähem, kui 150 lehte. Lahe, eks?
Su sõbrad ei "käi", vaid abielluvad.
Ma nägin unes, et ma käisin reidis ja hakkasin enda lisainfot muutma, olles ise teadlik asjaolust, et ma lasin selle blokki.
Puhkust on sul 120 päeva asemel 28.
Paar päeva peale oma üliaktiivse orksi blokki laskmist sain kirja, kuidas üks tüüp kutsus mind orksiga liituma. No tegelt ka. Enne ei viitsinud, ei viitsi nüüd ka.
Mõiste "korralikud riided" ei tähenda enam puhtaid teksaseid ja pusa.
Mu lohutuslehekülg ei tahtnud ennast korralikult avada. Ma juba läksin närvi. Siiski avas. Õnneks.
Sina oled see, kes helistab politseisse, kui kusagil muusika liiga kõvasti mängib.
Mul oleks vaja teha ühte asja, aga ma ei oska teha nii, et see normaalne oleks. Ma ei saa seda seletada siin ja ma tean, et on väga mõtetu sellest siis rääkida, aga ma olengi natuke mõtetu ja ma ei saa sinna midagi parata.
Vanemad sugulased tunnevad ennast sinu kuuldes täiskasvanute nalju rääkides mugavalt.
Ma tahaks öelda midagi. Ma tahaks osata öelda midagi. A ma ei saa. Ma ei oska.
Sa ei tea, mis kell kiirtoidukohad kinni pannakse.
Riinale ei meeldinud Noorkuu. Ütles, et tema jaoks oli igav. Mu jaoks mitte. Huvitav, miks küll?
Arvake ära, kes naeris? :D:D MINAA! :D
Su auto liisingumakse tõuseb ja kindlustusmakse langeb.
Naersin seekord ka, jah. :D
Diivanil magamine paneb selja valutama.
Rawr.
Sa teed lõunauinakuid.
Millal nad ükskord graspivad fakti, et Jake'il olid juuksed KINNIIIIIIII!!!!
Õhtusöök ja kino on kogu väljaskäimine, mitte ainult sissejuhatus.
Urr. :D :D
Apteegis ei käi sa mitte kondoomide ega rasedustesti, vaid ibuprofeeni ja söetablettide järel.
Kahju, et täna PostSecretit ei ole, eks? Ma ootasin seda miskipärast täiega. /:
Sa sööd hommikusöögi ajal hommikusööki.
Mu pea valutab ja ma tahaks pessu ja raamatut lugeda ja teha kõike muud. A selle asemel pean ma tegema prantsas ülesannet, millest ma midagi aru ei saa. Lahe, eks?
"Ma ei jõua enam nii palju juua, kui vanasti" asemel ütled sa "Ma ei joo enam kunagi nii palju".
Eile avastasin, et ma ei oska enam Thinking of you'd peast. Masendav, kas te ei leia? Muidugi ei leia.
90% ajast, mis sa arvuti ees istud, kulutad tõesti töö tegemiseks.
Enne uurisin oma template'i ja avastasin, et see on sõnaraamat. MIDA?"
Sa jood enne baari minekut kodus selleks, et raha kokku hoida.
Maarja, see asi, mis ma sulle pidin tooma on ikka minu käes. Ma ei viitsi sulle helistada. Sest ma ei viitsi ära tuua. Ja ma also ei viitsi, et sa siia tuled, sest ma olen rääm ruuduskuubisastmesviis.
Kui sõbranna teatab, et ta on rase, siis sa õnnitled teda, mitte ei küsi, et kuidas kurat see nüüd juhtus.
Rainal on sünna. Jippiajee. Meie klass on kaheksa päeva pärast 17. Seitseteist liiget on kõik seitsmeteistaastased. Lahe, eks? Mitte eriti.
Sa kuulad heldimusega 80. aastate heavy metal'it ja mõtled heldimusega, et küll oli mahe ja meloodiline muusika.
Jon Lajoie ühes laulus oli "I'm a sexual tiger. Rawr." Ma kuulsin seda Rawr'i seal alles eile või üleeile. Täpselt ei mäleta. Naersin natuke.
Sa jaksad juua ainult kolm päeva järjest.
Ma hakkan otsi kokku tõmbama. Selle pärast seletan lillasid lauseid. Need on maalehest. Ükskord olid Norrise naljad, seekord on vanaduse tundemärgid.
Pohmell ei kesta enam mitte üks päev vaid kaks. Neist esimesel ei suuda sa voodist tõustagi.
Jon oskab nii armsalt laulda nii roppe laule. Lahe. Ma nagu... Kui ma ei oskaks inglise keelt, siis ma arvaksin, et ta räägib tõsiselt. Olen lahe, mis seal ikka.
Sa saadad lapse autokooli, et kaine autojuht oleks omast käest võtta.
Igakord, kui ma kuulan Jon'i Show Me Your Genitals'i, siis ma mõtlen Gerli peale. Naljakas, eks? A seda sellepärast, et tema teadis ka seda laulu. Ja siis me laulsime seda kolmekesti. Lahedad oleme. Olime ka. Ja alati oleme. Egolaks.
Sa loed terve nimekirja läbi ja otsid paaniliselt ühtki punkti, mis sinu puhul ei kehti. Sa ei leia seda. Siis saadad nimekirja paarile vanale sõbrale.
Su toataimed elavad ja õitsevad ning ükski neist ei kõlba suitsetamiseks.
Mul oli nii palju öelda. Ma ei mäleta sõnagi.
Seks ühekohalises voodis ei tule kõne allagi.
Ma vihkan järelduste tegemist asjadest, millest ma küsida ei julge. Segane lause, eks? Aga ma vihkan seda. Ma vihkan seda, et ma ei julge küsida. Ma vihkan, et ma siis teen järeldusi. Ma vihkan, et ma ei tea, kas need on õiged või ei ole. Aga seda asja, mida ma teada tahaks, seda lihtsalt ei küsita. Nii lihtsalt ei tehta. Mina vähemalt ei tee nii.
Kell 6 hommikul ei ole mitte magamamineku, vaid ärkamise aeg.
Ma arvan, et ma tean, miks. Aga kuna ma küsida ei julge, nagu ma eelmises lõigus mainisin, siis ma ei julge teile ka mainida. Sest et mis siis, kui ma teen vale järelduse? Kuigi kuna süsteemid enam-jaolt klapivad, siis... See on nagu meie klassi teine müsteerium. Esimene on juba peaaegu lahendatud.
Sa kuuled oma lemmiklaulu Klassikaraadiost.
Lugesin täna hommikul raamatut. Eia Uus - Kuu külm kuma.
Lugesin sealt ühe sellise laheda... Mm... Mitte lause, sest see on mitu lauset. Mitte lõigu, sest see on lõigu lõpp... Mõtte vb? Aga see ei ole mõte. See on lihtsalt... Noh. Igaljuhul lugesin sealt sedasi: Üritasid mitte väriseda ning ka pisut naeratada. Tal paistis olevat sadistlikult hea meel. (Ülejärgmisel kevadel algklasside Potteri lavastuses Snape'i mängides oli ta lihtsalt tema ise, ei mingit näitlemist.)... See pani mind naerma. Muidu on raamatu üpris hea ja soovitan, kuigi olen lugenud vähem, kui 150 lehte. Lahe, eks?
Su sõbrad ei "käi", vaid abielluvad.
Ma nägin unes, et ma käisin reidis ja hakkasin enda lisainfot muutma, olles ise teadlik asjaolust, et ma lasin selle blokki.
Puhkust on sul 120 päeva asemel 28.
Paar päeva peale oma üliaktiivse orksi blokki laskmist sain kirja, kuidas üks tüüp kutsus mind orksiga liituma. No tegelt ka. Enne ei viitsinud, ei viitsi nüüd ka.
Mõiste "korralikud riided" ei tähenda enam puhtaid teksaseid ja pusa.
Mu lohutuslehekülg ei tahtnud ennast korralikult avada. Ma juba läksin närvi. Siiski avas. Õnneks.
Sina oled see, kes helistab politseisse, kui kusagil muusika liiga kõvasti mängib.
Mul oleks vaja teha ühte asja, aga ma ei oska teha nii, et see normaalne oleks. Ma ei saa seda seletada siin ja ma tean, et on väga mõtetu sellest siis rääkida, aga ma olengi natuke mõtetu ja ma ei saa sinna midagi parata.
Vanemad sugulased tunnevad ennast sinu kuuldes täiskasvanute nalju rääkides mugavalt.
Ma tahaks öelda midagi. Ma tahaks osata öelda midagi. A ma ei saa. Ma ei oska.
Sa ei tea, mis kell kiirtoidukohad kinni pannakse.
Riinale ei meeldinud Noorkuu. Ütles, et tema jaoks oli igav. Mu jaoks mitte. Huvitav, miks küll?
Arvake ära, kes naeris? :D:D MINAA! :D
Su auto liisingumakse tõuseb ja kindlustusmakse langeb.
Naersin seekord ka, jah. :D
Diivanil magamine paneb selja valutama.
Rawr.
Sa teed lõunauinakuid.
Millal nad ükskord graspivad fakti, et Jake'il olid juuksed KINNIIIIIIII!!!!
Õhtusöök ja kino on kogu väljaskäimine, mitte ainult sissejuhatus.
Urr. :D :D
Apteegis ei käi sa mitte kondoomide ega rasedustesti, vaid ibuprofeeni ja söetablettide järel.
Kahju, et täna PostSecretit ei ole, eks? Ma ootasin seda miskipärast täiega. /:
Sa sööd hommikusöögi ajal hommikusööki.
Mu pea valutab ja ma tahaks pessu ja raamatut lugeda ja teha kõike muud. A selle asemel pean ma tegema prantsas ülesannet, millest ma midagi aru ei saa. Lahe, eks?
"Ma ei jõua enam nii palju juua, kui vanasti" asemel ütled sa "Ma ei joo enam kunagi nii palju".
Eile avastasin, et ma ei oska enam Thinking of you'd peast. Masendav, kas te ei leia? Muidugi ei leia.
90% ajast, mis sa arvuti ees istud, kulutad tõesti töö tegemiseks.
Enne uurisin oma template'i ja avastasin, et see on sõnaraamat. MIDA?"
Sa jood enne baari minekut kodus selleks, et raha kokku hoida.
Maarja, see asi, mis ma sulle pidin tooma on ikka minu käes. Ma ei viitsi sulle helistada. Sest ma ei viitsi ära tuua. Ja ma also ei viitsi, et sa siia tuled, sest ma olen rääm ruuduskuubisastmesviis.
Kui sõbranna teatab, et ta on rase, siis sa õnnitled teda, mitte ei küsi, et kuidas kurat see nüüd juhtus.
Rainal on sünna. Jippiajee. Meie klass on kaheksa päeva pärast 17. Seitseteist liiget on kõik seitsmeteistaastased. Lahe, eks? Mitte eriti.
Sa kuulad heldimusega 80. aastate heavy metal'it ja mõtled heldimusega, et küll oli mahe ja meloodiline muusika.
Jon Lajoie ühes laulus oli "I'm a sexual tiger. Rawr." Ma kuulsin seda Rawr'i seal alles eile või üleeile. Täpselt ei mäleta. Naersin natuke.
Sa jaksad juua ainult kolm päeva järjest.
Ma hakkan otsi kokku tõmbama. Selle pärast seletan lillasid lauseid. Need on maalehest. Ükskord olid Norrise naljad, seekord on vanaduse tundemärgid.
Pohmell ei kesta enam mitte üks päev vaid kaks. Neist esimesel ei suuda sa voodist tõustagi.
Jon oskab nii armsalt laulda nii roppe laule. Lahe. Ma nagu... Kui ma ei oskaks inglise keelt, siis ma arvaksin, et ta räägib tõsiselt. Olen lahe, mis seal ikka.
Sa saadad lapse autokooli, et kaine autojuht oleks omast käest võtta.
Igakord, kui ma kuulan Jon'i Show Me Your Genitals'i, siis ma mõtlen Gerli peale. Naljakas, eks? A seda sellepärast, et tema teadis ka seda laulu. Ja siis me laulsime seda kolmekesti. Lahedad oleme. Olime ka. Ja alati oleme. Egolaks.
Sa loed terve nimekirja läbi ja otsid paaniliselt ühtki punkti, mis sinu puhul ei kehti. Sa ei leia seda. Siis saadad nimekirja paarile vanale sõbrale.
laupäev, 10. oktoober 2009
Emominut.
Lugesin ühte teistsugust blogi ja mul hakkas endast hale. Kohati olen nii mõtetu blogger.
Pean emominutit nagu Raskolnikov täna.
Pean emominutit nagu Raskolnikov täna.
neljapäev, 8. oktoober 2009
Cola em stick
Mul on halb olla. Ma ei tea miks. Siuke... Natuke naljakas on. Ei oska seletada.
Matas õnnestus täna õnnelik olla. Wow, eks? Matas ja õnnelik. Aga jah. Ma olin matas õnnelik! Miks? Kui teised tegid 113 ülesande kuuendat, oli meil Rebeka kaksteist valmis. Kui teised tegid seitsmendat, tegime meie 115 esimest. Ruutjuurtega piirväärtus. Kolmeses grupis on see kõrgem matemaatika.
Mul on homse pärast ka halb olla. ): Olen screw-up, mis seal ikka.
Ma tahaks kindaid kududa. Ja põlle õmmelda. Ja kahte... Kolme... Nelja erinevat asja kirjutada. Ja kolme... Nelja erinevat raamatut lugeda. Aga aravake ära, kellel elu ei ole. Õige. Minul!
Teeme klassis muuviõhtu ja vaatame... Mingit nõmedat filmi. Näiteks Twilighti. :D:D:D
Ma mõtlesin, et tõlgiks NM'i ja Eclipse ja BD ka nendesse keeltesse. :D On küll hea mõte. :D Muide. Kokku printis Rebeka mulle 39 erinevas keeles sõna "Twilight" välja. :D Olgu ta tänatud! :D Lisaks kirjutasin kaks juurde. Pärsia ja Tai keeles. :D Kerged konksud, ma ütlen. :D
Ega Hindi oma ka parem ole. :D
Rebeka, muide. See, mis sa väitsid, et on su lemmik, see on jidiši keel. :D Mina tunnen ikka Heebrea keele ära. :D
Mareti nimi on vist Heebrea nimi. Tõlkis ära selle just google translate'is. : מרץ Lahe, eks? Minu nime ei tõlkinud. ): Helena tõlgib ka: הלנה. Merilyni ei tõlgi. TONT! Õnneks ei tõlgi issi nime ka. :D:D Mathias tõlkis ka. Ja kuna see on Mattisega sarnane... מתיאס. Normaalne, eks? :D
Ma nüüd teen kirjanduse ja värki.
Täna avastasin, et mu blogi nimi on naljakas. Täpselt minu kohta. Naljakas.
Kuulasin Svjata Vatra - Revolutsioon'i enne. Koju tulles. "Ta nägi läbi, ta kõndis mööda, see maa teda muuta ei saa." See on ka minu kohta natukene. Kuigi mitte maa kohta. Mingi teise asja kohta. Või inimeste kohta. Naljakas. Kui ma ei taha, siis ma ei muutu.
Muide. Mari rääkis, vist, et lapsed sünnivadki iseloomuga. Seda ei saa muuta. Nad sünnivad, nad saavad selle endale. Kui nad tahavad, siis nad saavad seda ise muuta, aga ükski ema ega isa ei suuda last käituma panna nii, nagu nemad tahavad, kui laps seda ise ei taha. Ma vist sündisin väga kange iseloomuga, aga hoidsin seda endas. Päris tükk aega. A ma olen õnnelik, et see üldse mul välja tuli.
Ok. Davai. Rohkem ei ütle.
Matas õnnestus täna õnnelik olla. Wow, eks? Matas ja õnnelik. Aga jah. Ma olin matas õnnelik! Miks? Kui teised tegid 113 ülesande kuuendat, oli meil Rebeka kaksteist valmis. Kui teised tegid seitsmendat, tegime meie 115 esimest. Ruutjuurtega piirväärtus. Kolmeses grupis on see kõrgem matemaatika.
Mul on homse pärast ka halb olla. ): Olen screw-up, mis seal ikka.
Ma tahaks kindaid kududa. Ja põlle õmmelda. Ja kahte... Kolme... Nelja erinevat asja kirjutada. Ja kolme... Nelja erinevat raamatut lugeda. Aga aravake ära, kellel elu ei ole. Õige. Minul!
Teeme klassis muuviõhtu ja vaatame... Mingit nõmedat filmi. Näiteks Twilighti. :D:D:D
Ma mõtlesin, et tõlgiks NM'i ja Eclipse ja BD ka nendesse keeltesse. :D On küll hea mõte. :D Muide. Kokku printis Rebeka mulle 39 erinevas keeles sõna "Twilight" välja. :D Olgu ta tänatud! :D Lisaks kirjutasin kaks juurde. Pärsia ja Tai keeles. :D Kerged konksud, ma ütlen. :D
Ega Hindi oma ka parem ole. :D
Rebeka, muide. See, mis sa väitsid, et on su lemmik, see on jidiši keel. :D Mina tunnen ikka Heebrea keele ära. :D
Mareti nimi on vist Heebrea nimi. Tõlkis ära selle just google translate'is. : מרץ Lahe, eks? Minu nime ei tõlkinud. ): Helena tõlgib ka: הלנה. Merilyni ei tõlgi. TONT! Õnneks ei tõlgi issi nime ka. :D:D Mathias tõlkis ka. Ja kuna see on Mattisega sarnane... מתיאס. Normaalne, eks? :D
Ma nüüd teen kirjanduse ja värki.
Täna avastasin, et mu blogi nimi on naljakas. Täpselt minu kohta. Naljakas.
Kuulasin Svjata Vatra - Revolutsioon'i enne. Koju tulles. "Ta nägi läbi, ta kõndis mööda, see maa teda muuta ei saa." See on ka minu kohta natukene. Kuigi mitte maa kohta. Mingi teise asja kohta. Või inimeste kohta. Naljakas. Kui ma ei taha, siis ma ei muutu.
Muide. Mari rääkis, vist, et lapsed sünnivadki iseloomuga. Seda ei saa muuta. Nad sünnivad, nad saavad selle endale. Kui nad tahavad, siis nad saavad seda ise muuta, aga ükski ema ega isa ei suuda last käituma panna nii, nagu nemad tahavad, kui laps seda ise ei taha. Ma vist sündisin väga kange iseloomuga, aga hoidsin seda endas. Päris tükk aega. A ma olen õnnelik, et see üldse mul välja tuli.
Ok. Davai. Rohkem ei ütle.
kolmapäev, 7. oktoober 2009
at kolkah mongrel ve ani lo lir'ot at!
Nii ongi. Sa oled niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii valus värdjas, et ma võtaks isegi Kanne enne tagasi.
Ma vihkan kunstiajaloo lehte. See ei ole loogiline! Ma ei leia osasid pilte. Ma tahaks kellelegi peksa anda. Ma tahaks haigeks jääda, ära surra, minema kolida, ma ei tea! MIDA IGANEEEES!! Ma ei jaksa enam olla. Üldse. Tahaks natukene nutta.
at kolkah mongrel ve ani lo lir'ot at!
at kolkah mongrel ve ani lo lir'ot at!
at kolkah mongrel ve ani lo lir'ot at!
Mu lemmik lause. Rebeka väitis, et see tähendab, et sa oled värdjas ja ma ei taha sind kunagi näha. Kellele ma külln seda öelda tahaks? Hmm... Ei oska arvata. Kindlasti mitte sellele värdjale meie koolist. Ei.
Teine lemmik lause heebrea keeles on "At kara kan?" Meeldib seda Tairile öelda.
Ma tahaks elu. Sellega tuleb üks juba kasutatud pilt meelde:
Indeed I did. Võtaks küll ühe elu.
:D:D Kolm korda kirjutasin elu valesti. :D U asemele sattus kaks korda i. :D:D Rebeka. Naera palun koos minuga. :D:D
Ma tean, kus ma olla tahaks ja mida ma teha tahaks. Ma tahaks olla Rammal, vanaema juures. Ma tahaks panna selga sooja jope, jalga soojad püksid ja saapad, kätte paksud käpikud, pähe sooja mütsi, taskusse Lauri ja kõrvadesse soundtube klapid. Ma tahaks astuda uksest välja, karjuda natuke koerte peale, et nad koju jääksid, siis hüpelda porihunnikutest mööda suurele teele. Nautida asfaltit ja siis kõndida mäest üles. Vaadata, kui kokku kuivanud on tiik ja meenutada sealt vee toomist tomatite ja kurkide kastmiseks. Meenutada sipelgaid ja kogresid. Kõndida veidi edasi. Igaks juhuks vaadata postkasti. Kuid leida sealt eest tühjuse, sest vanema on ise lehed ära viinud. Vaadata kohta, kus veel eelmine suvi seisis lagunenud kuut, kus sees olid lehed, vaadata kohta, kus veel eelmine suvi oli kuivanud ja mitte väga sügav kaev. Igaks juhuks vaadata, ega keegi ole seda puud pmber ehitanud, kus otsas kunagi auto oli. Siis edasi kõndida. Võib-olla ronida kivile. Ja siis muretseda, kuidas sealt alla saada. Siis astuda veel mööda teed edasi. Jõuda sissevajunud keldrini. Vaadata seda ja mõelda juba mitmendat aastat järjest, et tahaks sinna sisse minna, aga ei julge, sest siis just kukuks raudselt need kivid sulle otsa. Siis kõndida veidi edasi ja vaadata kahe maja vahelt oranzikat taevast. Astuda veel veidi edasi, väikese kurvi peale ja seista suure rohelise maja kõrval ning arutleda, kas seal elab keegi või on see suvila. Et mitte imelik paista, siis edasi kõndida kuni päris tee lahkmeni. Ma pööraksin paremale. Otse ees ei ole minu jaoks mitte midagi. Paremale keerates küürutaksin natuke, et mitte põõsaokstega näkku saada. Veidi edasi kõndides vaataksin tagasi. Taas kahe maja vahelt läbi. Korraks. Siis vaataksin otse ette. Mäest alla paistaks minu sihtpunkt. Paremal on suur põld ja selle taga väikene metsatukk. Vasakul on lõputu väli. Kuid kaugelt paistab siiski metsatukk. Otse ees on näha, kuidas tee kaob metsa sisse. Aga see on kaugel. Ma tean, et sealt saab sügisel hea õnne korral pähkleid. Ma naeraksin lolluse üle, mida Toomas mulle kunagi rääkis, kui me väikesed olime. Siis astuksin edasi. Oma sihtpunktini. Kivihunnikuni. Ma vaataks seda heldimusega. Meenutaks. Siis hoiaksin tasakaali ja roniksin kivihunniku kõike kõrgema kivi peale. Oleks ettevaatlik, sest libe on. Ma vaataks natuke enda ümber ringi, istuks ühele lamedale kivile ja nutaks.
Naljakas. Ma ei oska enam midagi rohkemat öelda hetkel. Kuigi siiski. Sa oled värdjas ja võiksid perse minna. Ja nutta tahaks.
Ma vihkan kunstiajaloo lehte. See ei ole loogiline! Ma ei leia osasid pilte. Ma tahaks kellelegi peksa anda. Ma tahaks haigeks jääda, ära surra, minema kolida, ma ei tea! MIDA IGANEEEES!! Ma ei jaksa enam olla. Üldse. Tahaks natukene nutta.
at kolkah mongrel ve ani lo lir'ot at!
at kolkah mongrel ve ani lo lir'ot at!
at kolkah mongrel ve ani lo lir'ot at!
Mu lemmik lause. Rebeka väitis, et see tähendab, et sa oled värdjas ja ma ei taha sind kunagi näha. Kellele ma külln seda öelda tahaks? Hmm... Ei oska arvata. Kindlasti mitte sellele värdjale meie koolist. Ei.
Teine lemmik lause heebrea keeles on "At kara kan?" Meeldib seda Tairile öelda.
Ma tahaks elu. Sellega tuleb üks juba kasutatud pilt meelde:
Indeed I did. Võtaks küll ühe elu.
:D:D Kolm korda kirjutasin elu valesti. :D U asemele sattus kaks korda i. :D:D Rebeka. Naera palun koos minuga. :D:D
Ma tean, kus ma olla tahaks ja mida ma teha tahaks. Ma tahaks olla Rammal, vanaema juures. Ma tahaks panna selga sooja jope, jalga soojad püksid ja saapad, kätte paksud käpikud, pähe sooja mütsi, taskusse Lauri ja kõrvadesse soundtube klapid. Ma tahaks astuda uksest välja, karjuda natuke koerte peale, et nad koju jääksid, siis hüpelda porihunnikutest mööda suurele teele. Nautida asfaltit ja siis kõndida mäest üles. Vaadata, kui kokku kuivanud on tiik ja meenutada sealt vee toomist tomatite ja kurkide kastmiseks. Meenutada sipelgaid ja kogresid. Kõndida veidi edasi. Igaks juhuks vaadata postkasti. Kuid leida sealt eest tühjuse, sest vanema on ise lehed ära viinud. Vaadata kohta, kus veel eelmine suvi seisis lagunenud kuut, kus sees olid lehed, vaadata kohta, kus veel eelmine suvi oli kuivanud ja mitte väga sügav kaev. Igaks juhuks vaadata, ega keegi ole seda puud pmber ehitanud, kus otsas kunagi auto oli. Siis edasi kõndida. Võib-olla ronida kivile. Ja siis muretseda, kuidas sealt alla saada. Siis astuda veel mööda teed edasi. Jõuda sissevajunud keldrini. Vaadata seda ja mõelda juba mitmendat aastat järjest, et tahaks sinna sisse minna, aga ei julge, sest siis just kukuks raudselt need kivid sulle otsa. Siis kõndida veidi edasi ja vaadata kahe maja vahelt oranzikat taevast. Astuda veel veidi edasi, väikese kurvi peale ja seista suure rohelise maja kõrval ning arutleda, kas seal elab keegi või on see suvila. Et mitte imelik paista, siis edasi kõndida kuni päris tee lahkmeni. Ma pööraksin paremale. Otse ees ei ole minu jaoks mitte midagi. Paremale keerates küürutaksin natuke, et mitte põõsaokstega näkku saada. Veidi edasi kõndides vaataksin tagasi. Taas kahe maja vahelt läbi. Korraks. Siis vaataksin otse ette. Mäest alla paistaks minu sihtpunkt. Paremal on suur põld ja selle taga väikene metsatukk. Vasakul on lõputu väli. Kuid kaugelt paistab siiski metsatukk. Otse ees on näha, kuidas tee kaob metsa sisse. Aga see on kaugel. Ma tean, et sealt saab sügisel hea õnne korral pähkleid. Ma naeraksin lolluse üle, mida Toomas mulle kunagi rääkis, kui me väikesed olime. Siis astuksin edasi. Oma sihtpunktini. Kivihunnikuni. Ma vaataks seda heldimusega. Meenutaks. Siis hoiaksin tasakaali ja roniksin kivihunniku kõike kõrgema kivi peale. Oleks ettevaatlik, sest libe on. Ma vaataks natuke enda ümber ringi, istuks ühele lamedale kivile ja nutaks.
Naljakas. Ma ei oska enam midagi rohkemat öelda hetkel. Kuigi siiski. Sa oled värdjas ja võiksid perse minna. Ja nutta tahaks.
Tellimine:
Postitused (Atom)
