When you wanna give up and your hearts about to break...

...remember that you're perfect, God makes no mistakes.

Maybe we're all different, but we're still the same
We all got the blood of Eden, running through our veins
I know sometimes it's hard for you to see
You come between just who you are and who you wanna be

If you feel alone, and lost and need a friend
Remember every new beginning, is some beginning's end

Welcome to wherever you are
This is your life, you made it this far
Welcome, you gotta believe
That right here right now,
You're exactly where you're supposed to be
Welcome, to wherever you are

When everybody's in, and you're left out
And you feel your drowning, in a shadow of a doubt
Everyones a miracle in their own way
Just listen to yourself, not what other people say
When it seems you're lost, alone and feeling down
Remember everybody's different
Just take a look around

Welcome to wherever you are
This is your life, you made it this far
Welcome, you gotta believe
That right here right now,
You're exactly where you're supposed to be

Be who you want to, be who you are
Everyones a hero, everyones a star

When you wanna give up, and your hearts about to break
Remember that you're perfect, God makes no mistakes

Welcome to wherever you are
This is your life, you made it this far
Welcome, you gotta believe
That right here right now,
You're exactly where you're supposed to be
Welcome, to wherever you are

Täna hommikul magasin kaua, liigutasin kaua, jäin kooli hiljaks. Midagi sellest ei muutunud, mina olin lihtsalt puhanum, kui muidu, kuigi ikkagi väga väsinud.
Kui ma pühapäeval koju tulin, meie telekas ei töödanud. Mitte, et Maret selle välja oleks lülitanud, vaid see lihtsalt keeldub töötamast ja paneb vigast, on katki. Kiired & Vihased 2 peab vist peast vaatama siis.
Otsustasin, et sleepdeprivationi tõttu hakkan nüüdsest pühapäeva õhtust neljapäeva õhtuni kell 11 magama minema. Kui sellel ajal õppida on, siis õpin ära, aga enam ei passi niisama arvutis ega tegele mõttetustega. Aitab juba ükskord. Mulle meeldiks... Puhanud olla.
Täna käisime emmega poes ja ostsime issile termosokid. Mulle tuli hea mõte kodus, et võtaks ühe soki ühest ja teise teisest paarist. Panin erinevad sokid kokku, ühe paari panin talle sahtlisse, kus ta oma võtmeid hoiab. Teise paari panin vannituppa kappi, et ta leiaks need ülesse, kui ta habet ajab. Ta ei ole teist paari veel leidnud ja alles jookseb mööda tube ja otsib. I are so evil! :D
Reedel vist lähengi Tlna. Mdea... Vist lähen... Tulen... Olenevalt, kes loeb. (:
So little time, so much to do!
Issi leidis oma sokid. :D Naersime. :D

Proud owner of red jeans.

Viie posti kaugusel täiusest!

Nagu mulle meeldib öelda...

... et ega ükski asi end ise ei tee. Seekord olid mul olemas maailma parimad klassiõed, kes minu eest ära tegid. Ma üritan seda teile kuidagi tagasi teha, ma luban. (: Annan endast parima igaljuhul.

Mõtlesin just, et rämedalt hea oleks koos ajalooga printida välja ka kunstiajalugu. Järgmiseks korraks, ma mõtlen. A kus sa sellega. Ma ei leia pooli pilte ülessegi sealt kunstiaja lehelt. Ma ei salli üldse [!] seda kujundust seal. Mitte midagi ei leia üles & erinevates tabides ei saa avada. Ja Artchives ka neid kunstnikke pole. Hooray.

Vist oleks hea vahelduseks magada, a ma ei koti. Ausalt ei koti. Hetkel ei koti mind isegi mitte see, et ma endale neli pool sotti võlgu olen. Iseendale, kujutad sa ette. Võimatuu! Peksaks peaga vastu seina, aga Maret magab juba. (:

Kätusweetie. Ma tahtsin teatada, et ma olen geenius. Ma leidsin selle lehe, kus ma disainisin selle essa proovisärgi. Ma olen geenius. Aga tead mis? Seal pole enam seda fonti. Ükskakskolmraiks. Ja ma netist leidsin enam-vähem sama fondi. E täht on natukene teistsugune, aga vähe. Armas O on olemas. Guess what? Ma ei maksa selle eest mitte mingil juhul $16.66. Too bad, eks? Nope. Ma olen guugeldamise maailmameister.
Terehommikust, olen geenius valmis. We got the font, Kätu! Now all we need is a T-shirt... Or two.

Tegelt on elu päris ilus & ma saan hakkama. Failure is an option, you know.
You may make another wish. (:

Welcome to wherever you are.

Veetsin nädalavahetuse poolenisti maal vanaema juures. Oleks tahtnud sinna jäädagi. Laupäeva hommikul hoidsin oma lemmikõdesid, Indrat & Ingerit, siis peale seda vaatasin veel kodus üle, et mu buss kindlasti läheks kell 16:10. Mitu korda vaatasin, et läheb & 17:15 umbes pidi jõudma Järva-Jaani. No ei tulnud seda bussi. Kersti helistas bussijaama, sealt öeldi, et seda bussi ei käi, aga sain mingi Pärnu-Rakvere bussile, mis Jerevanist läbi sõitis. Bussipilet muide esimesele bussile oleks pidanud maksma ~40 krooni, ma sain 15.- hakkama. Mõnedel ägedamatel maakondadel on õpilasesoodustus.
Aga et mitte paigal passida ja jäätuda kuni Toomas mulle järgi tuleb, hakkasin ise Ramma poole jalutama. Päris palju jalutasin. Ükskord muutsin laulu ja soos kui silmad helendavalt telefonilt tõstsin, avastasin, et olen keset teed. Ossaraiks, kuidas ma ehmatasin. Ausalt.
Nv muidu oli.. Ma ei hakka salgama. Hommikul kell üheksa ärgata oli kohutav. Kuigi üllatav oli, et äratajaks oli Toomas, kes tavaliselt magab poole päevani. Ma oleks tahtnud... A siis ma ei oleks midagi jõudnud teha, niiet...
Koju jõudsin, Mattis pani kildu.
Emme ütles Mattisle:"Võtame need märjad püksid jalast ära, paneme kuivad asemele."
"Kas Mattis pissis püksi?!" küsisin mina väga üllatunud häälega, kuigi see nii väikese lapse puhul on tavaline.
Väikevend vaatas mind paar hetke ja teatas siis:"Emmä!" Me emmega naersime. Mina ütlesin:"Emme pissis püksi? Ei, ma arvan, et see oli ikka Mattis." Noormees jooksis teise tuppa, ise itsitades.
Ma olen väsind & kunstiaja ei ole veel peas. Dorian Gray on lugemata ja elu on päris lill.

Osa jõluvaheajast veedan vist Soomes. Ei kurda.
Ujuda tahaks. Meres. Suve tahaks.

I shall be there.

Keila-emme, kullake. Ole nüüd nii lahke, keri piltidest edasi ja ava link, mille nimi arvatavasti on 0 sisemonoloogi. Kirjuta sinna, mida sa sünnipäevaks soovid. (:


Make a wish!

Olen lahkes tujus.

Annan ära 18,5 aastat kasutuses olnud pimesoole. Muidu heas korras, aga viimased paar aastat on endast aeg-ajalt teada andnud. Praegu on juba kolm päeva kuskil teada andnud, et talle miski ei meeldi. Kuna olen lahkes tujus, annan täitsa tasuta ära. (:

Vajan arvutit vannitoa seinale, sest parimad mõtted tulevad sooja vee all. Hiljem, siin neid mõtteid enam pole.
Vajan mõistuse otseühendust blogiga, et head blogimisteemad raisku ei läheks.
Vajan viitekümmet krooni vaba raha, et vanaemale külla sõita homme.
Vajan uut nädalat, et Toomaselt häid uudiseid saada.
Vajan lund, et Colorado Sunrise'i kuulamine end õigustaks.

Kätu, kullake. Esitasin tellimuse. Või kolm. Aga maksin ühe eest, kirjutasin ka neile. Olin rott, esimest korda ei avanud arvet ja teist korda kartsin, et äkki mul juba üks on, et mis teema on. Kirjutasin ja teatasid mulle, et ma olen kolm arvet neile saatnud. Mdea, kust see kolmas tuli. Igaljuhul saatsin oma arve ära ja varsti siis saame kätte ja siis saame pimpida. Kas sul on fondisoove? Ma võiks mingid... Tähed siis nagu ette ära printida, et tuleks täpsed & ilusad. Mis sa arvad?

Today, I was in my boat with my family on the ocean. I was eating really salty potato chips. When I was done, I wanted to get the salt off my hands so I stuck my hands in the ocean to get the salt off. Good plan. Not. MLIA

Today, I realized that on 11/22/33 I will turn 44. My life is complete. MLIA.

Like the Fourth of July.

Only it's the 3rd of November... Anyway.

Ma tõusin ülesse mõttega, et on kolmapäev. Ma peaks oma blogist eemale hoidma. Ausalt mõtlesin sellist asja. Mulle ei meeldi, et viimasel ajal blogin nagu harva ja siis ka mingit... Noh... Jah. Mitte just rõõmsameelseid ega sisutihedaid poste. Ja ma ei taha kirjutada kurjasisulisi poste. Üldse ei taha.
Tänane koolipäev ei alanud eriti hästi, kui sa teada tahad meeleheitlikult. Mata oli kohutav, inka samasugune, prantsa oli talutav, füsa isegi et produktiivne [sain inka koduse töö tehtud!] ja vene... No see on vene ja te peaksite teadma, kuidas mul sellega suhted on. Eriti, et enne tänase tunni algust oli mul mõte, et huvitav, kellega rääkima peaks, et venest ära saada, for good.
Autosõit koju vähemalt oli positiivne. Ja kuni Kätuni tundus, et see jääbki ainsaks positiivseks asjaks terve päeva peale. Siiski mitte, aga sellest hiljem.
Mul polnud netti. Mul oli vaja kirjutada terve lõik Remarque'i raamatu põhjal ja mul ei olnud netti, et endale seda quote'i otsida. Mu elu fave. Siiski panin Katy Perry Fireworksi mängima ja kõvasti ja peale paari korda hakkas veidi parem. Ja ma jätkasin muusika kõvasti kuulamist, samal ajal muid asju tehes. Ise muide ikka veel pettunud ja kurvavõitu ja natukene solvunud. Aga siiski sain hakkama. Olen elus, nagu lugeda võite.
Maret tuli ja temale tuli nett. No ma rottisin selle talt mingi aeg ära, aga jah... Nüüd siis selle peale, miks ma ei kirjuta kurjal toonil, ega mitte midagi vihast. Olen siiamaani neutraalne püsinud. Enda jaoks vähemalt. Igaljuhul karjus Maret mu toast:"Kätu!!"
Küsisin:"Mis Kätu?"
Emme:"Ihhi-hihhi-hahha-hoo!" Mu telefon helises. Ma mõtlesin, et mismõttes Kätu, et misasja, ma pole ju msni logind. Ja siis Kätu:"Mine nii ruttu kui saad..." ma mõtlesin, et telekast tuleb kuskilt midagi, "...ForumCinemas kodulehele!"
"Mis seal on?" küsisin, endal pinge natukene kasvamas, sest ma aimasin, mis sealt tuleb, kuigi ma seda nii kiiresti ei oodanud.
"Piletid on müügis!" Holy shit, kuidas ma ekstaasi läksin. Ausalt. Ma ei mäleta, mida ma ütlesin või mida Kätu ütles või midagi, aga ma mäletan, et ma j0oksin mööda tube edasi-tagasi, sest et emme ja Maret vaatasid mind imelikult. Kui kõne lõpetasin, keksis Mattis suurestoas peaagu samamoodi nagu mina. Jagas minu erutust.
Otsisin, ostsin, printisin. Te ei mõista? Mõistke siis kunagi hiljem. (:

Kätu, mis sa sellest arvad?
Tal pole väga palju Quote netis, sest tal pole väga verbaalne osa... Aga siiski...