"Sa tundud jumala positiivne."

"Ma olengi," vastasin. Naeratades.
"Sul on jumala ilusad valged hambad," jätkas noormees, kelle nimi vist oli Roger.
"Ma tean. Mulle ka meeldivad. Eluaeg sellised olnud," kiidan end ja tahtmatult naeratan - mulle päriselt meeldivad mu hambad.

Räägib veel. Räägib, kuidas pidi minema Jürisse, aga ükski buss sinna ei lähe. Kuidas peab mingile võtmele järgi minema, aga täna vist enam ei jõua.

"Ma võtaks su numbri," ütleb ta järsku. "Kutsuks su kohvikusse või midagi."

"Tundub nagu plaan, aga ma arvan, et mu elukaaslasele ei meeldiks see väga," vabandan.

"Ah, sul on juba mees olemas?"

"Jah."

"Sellepärast sa siis nii õnnelik oledki," nendib ta.

Jah...

Naljakas. Naljakas on see armastusevärk.

Keeruline on see elu

Pole siia ammu kirjutnaud, tõsi... Ei teagi, miks... Kohati tean - ei salli kirjutamist, kui keegi mind vaatab. Ja üksi kodus olles on tihtipeale palju teha. Täna on vaba päev ja luban endale voodis vedelemist, sest olen tõbine.

Koon jõulusokki, vaatan TV3Playst imelise muutumise saadet. Ma ei tea, miks... Vaatasin esimese osa. Saates on keegi Merlyn. Astus seesama Merlyn siis operatsiooni ruumi ja arst ütles:"Tere, Merilyn!" Ma kohe parandasin, et pole ju Merilyn, on Merlyn. Naljakas, kuidas nimede valestiütlemine mulle mõjub. Eriti kui nimi on minu nimele sarnane...

Kokkuvõtvalt viimase paari kuu jooksul juhtunust siis...

Mu vanavanaema suri ja toimusid tema matused. Pole selle kohta midagi öelda... See oli raske. Kohati on siiani. Aga kuivõrd ma teadsin seda juba paar aastat, siis... Läks kergemini. Niiöelda. Keskendusin positiivsele.

Päev enne matuseid lõpetasin töö ja kolisin end emme autosse ja Tartust ära. Purdisse. Ja paar päeva hiljem kolisin end Purdist Tallinnasse. Nüüd elan siin.

Kuu aega olin niisama. Saatsin hunnikuga cvsid, koristasin, olin asjalik... Peale kuu aega ootamist sain ka lõpuks tööle.

Nüüd käin tööl. Enam koristada ja asjalik olla kodus ei jaksa nii palju, kui tahaks. Täna peaks, aga ei - käisin Tartus, jäin vihma kätte, olen tõbine. Köhin ja nuuskan nonstop.

Pole midagi targemat öelda... Tahan veel blogida. Tulen varsti jälle...

Oh, poisid, poisid, poisid...

Olin nädalavahetusel Muhus - mu mehel on ikka täiega tore perekond - ja esmaspäeval olin Tallinnas. Hommikupoole veetsin aega Helena ja Andersiga ja siis õhtul sain Evaga kokku. Would you look at that - Eva vanemad elavad minust ülejärgmises trepikojas. Jalutasime Eva ja Brendaga. Või noh. Koeraga.
Ma olen veider ses suhtes. Ma ei jaksa loomade nimesid õppida. Merisiga Minni? Järelikult põrsas. Koer Brenda? Järelikult koer. Kass Nurri? Järelikult miisu. No olen laisk...

Aga sellest ei olnud plaanis rääkida. Oluline oli hoopis see osa, kus ma hommikul otsustasin, et kuna minagi varsti hakkan seal korteris elama, tuleb mul see puhtaks teha. Challenge accepted.

Kesteabmiks alustasin ma vetsust. Tundus hea pisike ruum. Nühkisin oma väikese küürimisharjaga aga põrandat ja siis tahtsin normaalselt pesta. Vannitoas on Vileda mopp, kuhu otsa käib lapp. Lappi pole. Tean, et olen seda seal varem näinud, aga enam ei olnud. Küsisin Tomilt. Ta ei teadnud, et selline asi üldse eksisteeribki.
Olgu. Vetsus pisike põrand, sain muude asjadega hakkama. Ja ilus puhas kohe, lausa kaunis.

Käisin Maximas, mõtlesin, et oleks ikkagi moppi ka vaja. Vaatasin - Vileda mopi lapp mingi pea 8 euri. Seal kõrval mingi suvaline - 3 euri. Nobrainer. Mõõtsin neid kahte vastastikku ka ja mõõdud olid samad. Mul hea meel.

Kodus proovisin. Ei sobinud. Goddammit. Tom liigutas pliidi ja külmiku seinast eemale, pesin sealt alt põranda, mõlemad masinad külgedelt ja siis pani Tom need tagasi. Tegin ise sadat muud asja, et mitte põrandat pesta. Sest mu mopp oli liiga kitsas. Ja vb liiga lühike... Aga pehme... Aga põrandad olid mustad. Ma ei tea, millal poisid seal üldse viimati põrandat pesid, aga noh.. See oli ammu...

Mis mul muud üle jäi - lapp vahendiga kokku ja märjaks ja põlvili põrandale pesema... Terve põranda pesin... Ja osa loputasin/kuivatasin. Siis otsustasin, et sama tuleb teha ja koridoridega. Ja nii ma siis tükk aega mööda põrandat roomasin.

Jalad on täna niiiiii valusad. Nagu oleks kilomeetreid jooksnud või oleks keegi virutanud.

Nii kaua pole hea põlvili ringi tuiata!

So little done, so much to do!

Olen veendunud, et...

... Metsatöll on üks kahest parimast kodumaisest bändist. Ma arrrrrrmastan Metsatöllu.

... ma ei jaksa enam kunagi käia kolm nädalat järjest 12 tundi päevas tööl. Olgu, valetan. Olen saanud umbes... Neli vaba päeva. Millest ühel käisin tööl inventuuri tegemas ning ühel käisin hommikul uut inimest välja õpetamas. Safe to say, ma olen omadega läbi ja tahan palun esmaspäeva, et saaksin koju minna.

... kolimine on tüütu ja ma pole veel alustanudki. Nii keeruline on otsustada, mida kuhu viia ja mida kuhu panna ja jätta ja... Ahh.. Mis jääb Tartusse? Mööbel. Mille viin Tallinna? Riided, raamatud... Mis tuleb toimetada Purdisse? Riided... Raamatud... Kes neid asju sorteerida jaksab? Peale järjekordset 12tunnist tööpäeva on ime, et ma endale söögiks spagette keedan. Pakkida ja sorteerida ma küll ei jaksa.

... emolaule keset ööd kuulata ei ole väga mõistlik

... korraliku CV kirjutamine on keeeeeerulineeee.

I can't say no.

It's ripping me apart.


Aga ma saan hakkama...