esmaspäev, 24. august 2009

Lase südamel rääkida!

Ma ei suuda uskuda, et mõne aja pärast ma ei saa enam kaua üleval olla ja hommikul kaua magada, sest et me peame kooli minema.

Midagi, mida ma juba ammu olen tahtnud lisada, aga mis alati meelest ära läheb: Altaripoiss tundis, kuidas tal kubemes läks soojaks, ja samas sai ta aru, et oli end märjaks lasknud. Dan Brown, Da Vinci kood. Lk. 407 Kena, kas te ei leia?

Paar õhtut tagasi... Ok. Valetan. Eile otsustasin, et alates septembrist ei ole enam laulu sõnad pealkirjadeks. Terve septembrikuu on laused raamatutest mu blogipostide pealkirjaks.

Vaatasin eile 17Again'i. Peaks mainima, et kuigi seal oli Zac Efron, oli film naljakas. Eriti kuidas see tüdruk ütles... Oodake natsa... :D
"Are you confused?"
"I'm very confused, yes. Extremely confused."
"Oh, my God. I-- I-- I get it now. And your hair is always perfectly coiffed, and you have highlights."
"What are you talking about?"
"I mean... Dude, your jeans are really tight."
:D:D Naersin üpris natuke. :D Tegelt oli seal veel selliseid kohti, mis olid naljakad.

Tegelt tahaks ühest asjast rääkida. Aga ma ei saa. Ma tahtsin juba õues rääkida. Aga ma ei saa. Ma ei saa sellest veel kellelegi rääkida. Fakk noh. Hullult tahaks, aga see rikuks kõik ära. KÕIK!

Tahtsin täna rampsi minna ja siis mõtlesin, et mis siis, kui nüüd tuleb emme poest toidukotiga, või et äkki tuleb nüüd voodi. Ja siis luigel olin, kui emme helistas, et voodi tuli, kas ma saan välja minna. Kena.

Ma tahaks vaadata mõnd filmi, aga nagu üldse ei viitsi... Huvitav, mida ma tegema peaks...

OMFG!!! Ma tõmbasin omale Demi Lovato laulu Solo. Lisan sõnad. Te arvake ära, mille jaoks see OMFG!!! oli.
You speak to me
And in your words I hear a melody
But in the twilight it's so hard to see
Whats wrong for me

I can't resist
Until you give the truth a little twist
As if your gonna get away with this
You're not sorry

I can't believe I fell for this

I fell through the hole
Down at the bottom of your soul
Didn't think you could go so low
Look at what you've done
Your losing me is what you've won
Got me planning to go solo, solo

You sing to me
Too bad you couldn't even stay on key
If your life is such a mystery
Why don't you just stick to acting?

Here we go again
You couldn't even find my number until when
You thought that you could get to my best friend
Without a script your game is lacking

I can't believe I fell for this

I fell through the hole
Down at the bottom of your soul
Didn't think you could go so low
Look at what you've done
Your losing me is what you've won
Got me planning to go solo, solo

I'd rather go to a party alone
Than have to walk around with you on my arm
Now that I'm proud to admit that we're done
Good luck trying to find me

Cause I didn't think you could go so low
Look at what you've done
Your losing me is what you've won
Got me planning to go solo

Now we're done
Cause you've got me planning to go solo, solo
Solo, solo

Nii. Kes leidis? Rebeka! :D Ok. Ma olen kindel, et keegi leidis veel, aga Rebeka on ainuke, keda kotib. :D

Mul ei tule rohkem midagi pähe, mida öelda...

Seda pilti tahan joonistada:
laupäev, 22. august 2009

Kaasa võetud vanaisa vana fotokas.

Enne, kui ma täna msn'i sisse logisin tegin endale väikse märkme ajju, et ma muudaks ära päevi New Moon'ini. Ja siis tabas mind. Enam ei ole 90. Nüüd on 89. Kui on 8 ees, siis on juba... Palju vähem oodata. Omg, eks? Aint 89 päeva veel. Aga... Kui me selle võrdlusesse paneme. Kümne päeva pärast on meie esimene koolipäev üheteistkümnendas klassis. 58 päeva pärast saab Rebeka 17. Veel 12 päeva ja Sophie-Mary saab 18. Peale selle veel 19 päeva ja siis tuleb New Moon. Muidugi käib kuskile sinna algusesse veel mingi aeg ja minu venna.

Kaks sekundit tagasi mäletasin, mida ma veel öelda tahtsin... Ahjaa. Rebeka. 17 Twilight'i tegelast pane palun sinule meeldivasse järjekorda. Valida on päris paljude vahel... Ja kui sa seda ei tee, siis ma... Oot... Ei midagi.

Kas ma ennustan õieti, kui Kaili soovitab Nokiat ja Kätu Sony Ericssoni? See on minu poolt juba enam-vähem kindlaks tehtud, kes mida soovitab. Emme, põline Nokia kasutaja, soovitas Nokiat. Maarja samamoodi. Rebeka, kui Sony Ericssoni omaja soovitas seda. Toomas helistas täna, soovitas ka Nokiat, sest temal on ka ainult Nokiad olnud. Siis oleks ju loogiline, kui Kaili soovitaks Nokiat ja Kätu Sony Ericssoni... Screww, ma ei leiagi endale kunagi telefoni, mida ma tahaks. Sest et ma tahaks nende kahe ristsugutist. Selles suhtes, et ma tahaks Nokia sisuga Sony Ericssoni. Samuti tahaks Nokia mälu. Aga SE akut. Ja Nokia hinda.

I'm kind of like you. You're kind of like me.

Kell kolm lähen parki ja võtan Liisu. Huvitav, kas ma siis äkki peaks riidesse panema, midagi veidi sööma... Nääh. Aega on selle kiire asjaga.

Kui ma paar õhtut tagasi päevikusse TQ'sid kirjutasin, siis oli seal üks selline. "I wondered - would a bullet trough my temple actually kill me or just leave a relly big mess for me to clean up?" See on Jake'i lause. Kui ma seda ümber hakkasin kirjutama, lugesin kaks esimest sõna ja naersin. I wondered. Kui sa oled näinud Disaster Movie't, siis sa tead. Kui sa ei tea, siis vaata ära see vidjo ja sa saad teada:
Since Embedding oli kõikidelt eemaldatud by request, siis saan panna ainult lingi. ): http://www.youtube.com/watch?v=aqdAZE8gTjY

A davai. Hetkel aitab ka. Pole nagu öelda praegu rohkem midagi.

Edit. (:

Kuusteist. Täpselt niipalju juuksekumme suutis Liisu mu vasaku käe ümber panna. Andekas tüdruk, ma ütlen. :D
Andekas, kas te ei leia?

Sain jälle telefoni alast nõu. Ikka et vali nagu ise tahad, aga mina soovitan seda. Ma arvan, et ma valin Sony Ericssoni, sest et mul pole seda varem old ja sellel on liugklapp. :D

Kuidas Oktoobri algul kolmeseks saav tüdruk magama saada? Mul on plaan. :D

Eile öösel Birgit ütles, et Dove'i shokolaad on hea. Täna päeval tõi mulle. Me olime veel pikalt õues ja see sulas ära. :D Kui ma kodus selle kätte võtsin, oli see... Mm... Kergelt kakao. :D Väga suland. Panin külmkambrisse. Tunni pärast sõin ära. Oli jah hea. :D

Natuke aega tagasi süüdistas Alissa mind, et ma sõin kõik vriikad ära. Jumala tõsise häälega. :D Naljakas tüdruk.

Homme saan ma taaskord oma biitsepsit näidata. Nagu eile. Eile tõstsime kappi, homme loobime põhku. Awesome as hell. Hein on palju parem kui põhk. Ja pealegi on meil seda liiga palju. A mis ütleja mina olen, kui praktiliselt kaheksa boksi seda täis on. Parem ei vigise. Samas. Ega seda ei saa ju maha ka jätta. Ma ei tea, mis me sellega peale hakkame.

Keelasin Liisul sahtlist midagi võtta. Pani käed peakohale, vaatas mulle "saoledloll" näoga otsa ja ütles "Minu oma!" Ja nüüd on tal käes käpikud ja peas talvemüts.

Ma armastan inimesi, kes blogivad tihemini kui kord kahe nädala jooksul. Tervitused blogimaailma!

Ma tahaks kuulata laulu aga Liisu jääb kohe magama... No kui ma ta magama viin teise tuppa, siis vaikselt saan kuulata...

Kui ma sisse logisin, jäi mulle silma, et mul oli 403 posti. Kas see on võimalik?

Kuidas saab olla, et me kaotasime ära ühe Targu Talita ja netist ei leia ma seda retsepti, mis seal oli? Pekki noh!

Peaks Alissa oma voodisse viima.
reede, 21. august 2009

Vao lõpus ootab mind kubjas Klaarika!

Ma olen nii vastikult otsustusvõimetu. Ma ei tahaks seda Nokiat, sest et mu arust on Kailil samasugune. Aga. Sellel on suurem mälu ja see on kergem, ekraan on suurem, GSM sagedusalasid [Wtf?] on rohkem, sellel on stopper ja taimer ja eesti keel ja häälvalimine ja digikaamera on parem ja on ennetav sisestus, piltsõnumid ja e-mail protokoll. Ja suur pluss on see, et see on odavam.
Aga. SE on väiksem, ooteaega on sadaseitsekendkolm tundi rohkem, kõneaega on kolm tundi rohkem. Nkn saadan aint smse niiet MMS ja muu pask on üpris mõtetu mu jaoks. Ja mul pole veel kunagi olnud Sony Ericssoni. Ja mul pole olnud liugklapiga telefoni, mis mulle isiklikult väga meeldib, ma ei tea miks. Sellepärast meeldib mulle Mareti telefon ka, et sellel on liugklapp.

26. hommikul kasutan lõpuks ära oma sünnakingi. (: Panin aja kinni, siis ei lähe raisku. (:

Kariemosi tunne tuli peale. Ma olen väsind ja mu silmad valutavad.

Täna tõstsime siis Jassu tarvis toa ümber. Päris kerge oli seda kolme uksega kappi liigutada. Raske sarkasm.

Mul oli täna öösel mingi lamp unenägu. Ma mõtlesin selle peale hommikul. Enam ei suuda meenutada. Aga ma mäletan, et see oli liiga lamp mu jaoks.

Pean omale klambrilööja ja auguraua muretsema.

Te ei pea seda vidjot vaatama. Nagu ma vist juba mainisin, teate te siit arvatavasti aint mind, mu emmet, mu õde, vb tunnete mu issi ära, vb mu tädid, vb mu sugulased... Noh. Arvatavasti ei tea te siiski siit kedagi. :D A noh. Ma lisan enda jaoks selle vidjo nkn. :D

Helena rääkis mulle ühe naljaka loo, kui me Keilas olime. :D Ta eks mängis saksofoni. Helena tahtis koguaeg, et ta talle ka mängiks. Aga ei mänginud. Ma küsisin, et mis siis juhtus. Ta vastas:"Toomas tuli." :D Sain naerda natuke. :D
Teine lugu. Kui Toomas ja Helena alles sebisid, siis üks õhtu Helena helistas Toomasele ja küsis, kus ta on. Toomas vastas, et vanaema sünnipäeval. Helena ei uskunud, sest taga oli räme tümps. :D Naersin, kui seda lugu kuulsin. :D Ma arvan, et on mitmeid, kes ei usuks.


Sophiega rääkisin. Arvas, et võiks keeleteadlaseks hakata. Sellega tuli meelde, kuidas aastavahetusel oli Andrusel seljas Viru Valge pluuse. Vist oli Viru Valge... Seal olid mingid tähed segamini... Äkki oli Viru Valeg... Vb oligi. Vaatasin seda tükka ega ja küsisin, et miks nii on. Piret ütles, et ta on seda särki nii mitu korda pesnud ja triikinud ja ta ei teadnudki. :D




Edit. (:

Kuidas sa julged maha teha kedagi, kellest mina lugu pean? Kuidas sa julged maha teha kedagi, kellest sina mitte midagi peale halva ei tea? Nüüd oled küll Mr. Toughguy. Guess what, sa ei või inimesi oma suva järgi lihtsalt niimoodi maha teha. Teeme nii, et järgmine kord, kui sa midagi ei tea, siis sa parem oled vait.

Käisin Piretiga uisutamas üle pika aja. Oi, mõnus oli. Lähen mõne päeva pärast vb jälle... Kes teab.

Miks on mulle alati tundunud, et kuskil sõnas 'kaheksa' käib sees r täht? Ma ei ole just teravaim ega säravaim pliiats karbis. Aga noh.

Birgit ka ikka naljakas naine. Keset ööd kutsub enda juurde. :D
neljapäev, 20. august 2009

Pikad põllud, vaod metsa taha jooksevad.

Karma on Bitch. Astusin maal toast välja, esikus lebas koer. Ma astusin talle saba peale. Kohe hakkasin paitama ja vabandust paluma, kuigi minuarust ta isegi ei tundnud seda, sest ta ei teind häält. Kummardusin, et teda sügada. Tundsin, et mingi kärbes lendas kaasa. Seki pärast sain nõelata. Meeldiv.

Meil isegi vedas täna. Hommikul, kui meie kodust ära läksime, läks meil elekter ära. Ok. Veidi enne seda. Ja siis, kui me nüüd õhtul tagasi tulem, olime mingi 15 mintsa kodus ja siis tuli elekter tagasi. Natsa ikka vedas ka meil.

Teeme võidu, kellel on lahedamad filmid arvutis. Oops. Ma võitsin juba. 17 again, HSM3, Another Cinderella Story ja Camp Rock.

Ma armastan rõõmsaid inimesi.

Kui ma oma printskriine ümber kirjutan, siis ma ei suuda ennast nii palju distsiplineerida, et vaataks ainult korraks, kas lause on sellest raamatust. Ma pean lugema veel kolm lehte edasi.

Just sellel päeval, kui ma lähen maale ja jätan telefoni koju, leian ma kodust ees 4 vastamata kõnet. Oleks mul see kaasas olnud, poleks keegi tahtnud helistada.

Kõik sünnivad. Peale Jassu, keda me kätte tahame saada.

Peaksin saama omale varsti uue telefoni. Mul on kaks, mis sobiksid ja ma ei suuda valida. Olen kahtlane, mis seal ikka. Ja muidugi on raskendav asjaolu see, et üks on Sony Ericsson, teine on Nokia.

Ma olen nii väss. Mõtlesin, et ma peaks koristama. Siis mõtlesin, et käiks pesus ära ja koristaks... A siis ma tahaks lugeda või telksi vahtida või midagi muud teha. Ma nkn ei viitsi koristada.

Huvitav... Kui inimene minuga ise juttu ei alusta, kas tal siis ei ole midagi öelda? Kui ma ise juttu ei alusta, kas mul siis ei ole ka midagi öelda? Ju vist. Sest kes niisama ilmast ikka viitsib rääkida.

Homme lisan vidjo. Homme tõstan also tuba ümber. Seekord siiski emme tuba, mitte enda oma. Enda oma alles tõstsime ümber. Vist ei ole hetkel vaja tõsta. Ja see tõstmine oli väääga tüütu. Parema meelega ei tõstaks seda ümber.

Naljakas, kui kõik minu eest ära otsustatakse. A ma ei kurda. Osade asjade puhul...

Tahtsin panna kirja ühe seikluse... Mis toimus Rammal, siis kui Toomase-Vanaema sünnipäev oli. [Lisatud on kaart.] Meil on traditsioon, et me lähme Vetka. See on üks maja meie majast veidi eemal. Läbi kopli minna. Mahajäetud ja lagunev maja. Me oleme käinud seal since the dawn of time. Ok. Noh. Niikaua, kui mina mäletan Rammal käimist, oleme me Vetkas ka ikka käind. Õhtul, kui juba meie maja juures lõke põles, otsustasime, et on õige aeg minna. Mina, Maret, Gerli, Karl ja Sten. Kui me minema hakkasime, siis mitmed küsisid, et kuhu me lähme. Ütlesime, et lähme Vetka. Meid hoiatati, et me kaevu ei kukuks. Kaardi pealt näete, et kui kasutada otsemat teed, siis see on üpris võimatu. Toomas arvas, et on liiga pime ja ma peaks kindlasti minema ja tema autost taskulambi võtma. Sten tahtiski võtta. Me arvasime, et ei ole vaja. Sten jäi koju ja ei tahtki enam tulla kaasa. Astusime okastraat aiast läbi, astusime üle elektriseerimata karjuse ning läksime. Kõndisime otse teed vetka. [Lilla joon] Üpris valge oli ja tead, ka tumesinise taeva taustal eristad sa puud, mida sa oled terve ome teadliku elu keset koplit näinud, metsast, mis selle taga on. Jalad said märjaks, jah. Rohi oli kõrge ja märg. Kohati oli kõrvenõgeseid. Ma ei tundnud neid. Siis jõudsime üle kopli. Seal oli teine elektrikarjus. Mina, vanim nagu ma olin selles seltskonnas, uskusin, et ega selles elektrit pole. Sest, et kui ühel sama kopli teises otsas ei ole, siis miks peaks sellelgi olema? Igaks juhuks tõmbasin jope varruka üle käe ja katsusin. Sekk läks mööda, ma tõmbasin karjatades käe tagasi, nägin elektrisädemeid ja valutasin oma kätt. Karl arvas, et ega see nii hull ei ole. Ma ütlesin talle, et ta parem ärgu katsugu. Irvitas mu üle. Siis ütlesin, et las proovib ise, kui mind ei usu. Arg, nagu ta on, ei proovinud. Kuna minu käsi valutas, ei tahtnud mina alt roomata, okastraadist läbi roomata ja vetkani kõndida. Teised soovisid. Läksime siis ettevaatlikult. Tee peale jäid mõned mullikate väljaheited. Siiski jõudsime vigastusteta majani. See oli suht räämas. Gerliga meenutasime vanu aegu, kui seal oli riidekirst, diivan, mitu kappi, aknad ja isegi kardinad. Kuna mullarid otsustasid just siis, et nad siiski tulevad ja uudistavad meid, siis meie seadsime end minekule.Taas roomasime läbi okastraadi ja elektrikarjuse alt. Maja juures põles tuli ja me nägime lõket. Kõndisime jälle otse teed koju. Jalad olid märjad, läksin istusin lõkke äärde ja hakkasin jalgu kuivatama. Siis tuldi küsima, et kuidas oli. Esimesele seltskonnale rääkisin meie imelisest seiklusest, kuidas me kõigepealt vetka saime ilusti, aga tagasitulemisega oli raskusi, sest kõigepealt me kukkusime kõik neljakesti kaevu, siis läksime koplisse, vajusime põlvini mutta, siis kõndisime kraavini, kraavist tulime välja ja taas leidsime end kaevust. Seejärel ei old me kindel, kuidas me saime pullarisse. Lihtsalt avastasime end pullarist. Sealt hakkasime ära tulema ja siis olime jälle kuristikus ja põlvini mudas ja siis läbi ime jõudsime koju. Jutustasin seda lugu kolm korda.
Siit loo moraal. Ämn... Pigem... Kui sa ikka lähtekohast sihtkohta näed ja vastupidi, siis on natuke raske keset puudeta koplit ära eksida. Jeesh. Muretsege vähem, inimesed.

Ja ega mul rohkem midagi öelda polegi...
kolmapäev, 19. august 2009

Kotti pakitud on särgid, püksid, sokid, põlvikud.

Veel eile olin hämaralt kindel, mida ma teen. Ma ei old kindel, kuidas ma selle teostan. Eile öösel süttis mu peakohal lamp ja ma tegin proovi. Nüüd ma olen täiesti kindel, mida ma teen. Kompositsioon on veel tegemata, aga sellega saan ka kähku hakkama. (:

Aevastasin täna hommikul vähemalt 20 korda järjest. Ausalt. Päris tüütu oli. Aga Guinessi rekordite raamatust lugesin, et üks tüüp aevastas mitu aastat järjest vms. Või oli see aasta. Või siis mingid kuud... A ma ei tea. Igaljuhul päris palju. :D

Ma kardan, et minu blogisse tuleb ka kunagi hetk kus ma kirjutan posti algusesse "Pole siia nii ammu midagi kirjutanud." Ma kardan, et see päev tuleb. Ja ma ei saa lasta sellel juhtuda.

Tõmbasin omale paar Katy Perry laulu meelde. Ma ei ole päris kindel, miks ta mulle meeldib. A kõik tema laulud on niii head. Kuidagi... Ma ei oska seletada. Ma tahtsin lisada pildi, mis poster mul temast on. Jah. Ma leidsin sada teistsugust ja ühe vale, kus oli õige pilt peal. Perfektne!

I'm leaving my fingerprints on you.
Soph, ma kavatesen sulle see aasta midagi sünnipäevaks kinkida ka. :D Wow, eks? :D Mul pole seda veel olemas. Sellega läheb vb veidi aega. Ma loodan, et ma ikka saan selle, mida ma tahan.

Let me be the first to wish you the worst.

Ma kardan, et minu blogi ajaloos ei tule minu jaoks enam mitte kunagi nii viljakat perioodi, kui oli see kaks nädalat, mil ma Soomes olin. Vb teie ei saa sellest aru, aga minu jaoks olid need postid parimad. Ma ei ole päris kindel, miks.

Kaili on segaduses, kui ma kirjutan HP, HBP, NM või BD. Vaene Kaili. HP = Harry Potter, HBP = Half Blood Prince, NM = New Moon, BD = Breaking Dawn. Järgmine kord siis tead. Ja kui mõni uus lühend tuleb, siis ma teen selle sulle selgeks, kullake. :D

Lühenditest rääkides. Vb ma olen seda juba maininud... Miks on "vb"? Selles suhtes, et "vb" tähistab sõnapaari võib-olla. Miks siis aint vb? Vb on nagu... Esimese sõna esimene ja viimane täht. Miks mitte vo? Või va? Ei vingu. Kasutan vb edasi. (:

Arvatavasti võiks tegeleda sellega, millest ma posti alguses rääkisin. Selles suhtes, et... Ma tean, et mul ei lähe seda veel vaja, aga ehk... Kui see ikka ei tule välja, siis ma saan muretseda tagavaraplaani. (: Õigemini... Algne plaan ongi nüüd tagavaraplaan.
Sasha Fierce ajas naerma.
 

Blog Template by BloggerCandy.com