On reede.

Lubasin su pooleks blogida, et oleks rohkem sind, mida armastada. Mäletad? Muidugi mäletad. Sa mäletad palju asju. Nagu tervet eelmist aastat. Teekski sellest nüüd kokkuvõte? Mulle tundub see igaljuhul hea mõte(:

2011. Sissejuhatavalt võiks öelda, et oli hea aasta. Juhtus palju head, mitte nii palju halba... Ausalt öeldes ei tule midagi eriti halba meeldegi, sest kõik oli nii... Lõpuks ju laabus. Siiamaani on kõik laabunud. Ja see 21 ja pool tundi, mis seda aastat veel on... Küll kõik laabub.

Jaanuar.
Aasta algas mul Soomes. Mäletad? Seal ei olnud korralikult kasutuses õ-tähte ja suhteliselt igasugused täpitähed olid defitsiit. Aga näed - hakkama saime. Blogitud saime. Ilusad ajad, eks? No küllap ikka olid. Ma ostsin endale jaanuaris lillad teksad, millega ma praegu käia ei saa. Aga pidu on ikkagi. Varsti jälle, mu kallid teksad. Varsti jälle.
Mis ma jaanuaris veel tegin? Hmm... Me lugesime prantsuse keelset raamatut. Ma enam ei mäleta mida, aga ma tean, et see ei meeldinud mulle.
Ma käisin Metsatölli kuulamas. Ja järgmine päev oli Anni sünna. Peale Metsatölli ööbisime Lagedil ja Rainer krabas mind keset ööd õlast. See oli naljakas ja sel hetkel hullult hirmus. Aga naljakas.
Avastasin Charlie & Alexi. Ja laulu, mis mulle muide siiamaani meeldib väga - Alex Day. The world is mine.
Hingasin shampooni sisse. Mõnuus? Not. Kirjutasin Maretile andeka lapse jutu. Olin kuri ahelkirjade peale. Olin katkine, sest Tipsy tegi mu katki. Käisin Krista juures pildistamas.
Sellega enam-vähem sai mu jaanuar läbi. Not bad.


Veebruar.
Käisin tudengivarjuks. Seda oli vaja esimesena mainida, kuigi see ei toiminud esimese asjaga. Ja varjuks käisin muide Tallinnas. Seal ülikoolis. Mulle vahel tundub, et ma jätsin oma südame nendesse koridoridesse... Aga ma saan hakkama.
Üritasin vingumist maha jätta. No tere hommikust! Ma mingi aeg sain sellega isegi hakkama, aga mitte päriselt. Mitte päriselt..
Sõin kõrvaklappe. Meil oli lambabeebi kodus. Villi. Mäletate teda? Teate üldse teda? Njah... See oli nii ammu... Ma loodan, et see aasta läheb paremini ja me ei pea beebisi koju vedama. Ma loodan, et nad saavad laudas ise ka hakkama. Sedasi... Hästi.
Vigisesin valentinipäeva üle, mis mulle ikka ei meeldi. Ei, ma ikka ei arva, et olen Forever Alone, aga mulle ei meeldi see mõte, mis selle päevaga kaasneb. Oodake poolteistkuud, saan jälle rantida. ;D
Olin poole ööni Krissuga üleval. Me ei vahetanud omavahel sõnagi. Mäletad, Krissu? Head ajad...
Joonistasin Regiinat. Tantsisin Mareti ja Mattisega Lady Gaga järgi. Midagi, mida ma Tartus teha ei saaks. Ei, mitte sellepärast, et Maret ja Mattis siin ei ole. Mitte sellepärast, et siin Gagat ei tolereeritaks. Sellepärast, et mul on alumised naabrid. Sellepärast.
Käisime klassiga uisutamas. Esimene success jääl uisutamisega. Ausalt. Ma varem... Ei julgenud? Ma ei teagi, miks... Nüüd tahan veel. Ja loodan, et varsti saan ka. Üks noormees lubas mu viia. (:
Ma üritasin lugeda 127 tundi. Aga ma ei suutnud. See oli... See oli igav. Raamatuna ei olnud ta minu jaoks suurem asi. Ma loen ta kunagi läbi, aga mitte veel.


Märts.
Mängisin Mattisega elu parima peitusemängu. Ja Kaila & Raina abiellusid! Meil oli tüdrukuteõhtu ja kõik oli väga pidu. (:
Olin Jaak Sirkel. Praegu kui sellest ühest postist lugesin, tuli meelde küll, mis teema oli.
Ma käisin esimest korda elus valimas! Kujutate ette seda pidu?! Ma mitte.
Chuck Norrisel oli sünnipäev. Mu vanaemal ka. Samal päeval. Vihkasin, käisin siblingutega kelgutamas. Olid pulmad, oli Taimi sünna...
Närvitsesime kooli seebi üle. Seda ei olnud kunagi. Või siis teisel oli, kolmandal mitte. Ja vastupidi. No tere hommikust, for real.
Käisin Keilas. Sattusin sinna üldse tihti. Aga blogisin Toomase telefonist pesulast. Üks mu parimaid poste, fo sho.
Olin poliitiline prostituut. Käisin Tallinnas ja Tartus avatud uste päeval. Tartusse tulles olin kusjuures haige. Suht väga haige... Käisin Maretiga metsas. Meil oli tore.
Märtsis nägin Rapuntslit. Käisin Maribeliga kinos. Ja märtsis hakkasid meil füüsika tunnid. Mäletate? Me esimest korda õppisime midagi. Wow. Ja viimasel märtsikuu päeval olin kuri ja käisin oma kohvril järgi.


Aprill.

Aprillikuu algas mul Keilas. Hommikul läksin Tallinasse, jalutasin bussijaamast lennujaama ja tervitasin oma Marget. Tulid Alaniga siis Eestisse korraks. Väga pidu, ma leian. Närvitsesin, saime sõrmused, hakkasime Soovide valssi tantsima... Lugesin ühte aprillikuu posti ja seal oli ühe lõigu lõpus - "Sa vist ei saa aru. Mina aasta lõpus tahan saada." Kusjuures. Sain sellest isegi aru.

Sõin korrapärase jänese. Väga pidu. Mäletad, Rebeka? Head matatunnid olid meil vanasti...

Olin palavikus. Ja käisin uisutamas. Sellest arvatavasti olingi palavikus. Aga vähemalt oli hea uisutada.

Nägin imelikku unenägu Krissust ja mootorratturitest. Oli küll imelik. Oh well. Ju siis pidi olema selline unenägu. Nüüd pani jälle mõtlema, et miks Soome Elton Johni kontserdile?

Tegin uurimistööd. Oi, kuidas see mulle meeldis ja ei meeldinud samaaegselt.  Käisin Rammal puid saagimas ja raiumas. Käisin viimaseid kordi koolis tundides. Meil oli tutipäev ja siis pidu. Oli küll pidu, jah. Jõime potist viina ja puha. Õde sai mul aastakese vanemaks. Kirjutasime kirjandi. Tegime ühiskonna eksami.

Carol käis Paides. Suht ekstra minu sünnipäeva jaoks tuli. Nii armas temast.

Ja siis sain mina vanaks.

Mai.

Tegelesin eriti intensiivselt enda uurimisööga. Bwah, kui tüütu see oli! Osama suri.

Käisin Raineriga Orelipoissi kuulamas. Contrat ja Zetosid ka, aga Orelipoissi! Käisin rallil.

Lugesin Dan Browni. Väga ägedad raamatud on tal muarust. Need, mis ma lugenud olen vähemalt.

Ei maganud, sest tahtsin uurimistö ära anda. Tahtsin minna verd andma, aga ma olin natukene haige ja siis ma ei saanud verd anda. Ei ole meeletult kurb sellepärast enam. Saatsin kõik perse. Käisin Tallinnas kinos ja vaatasin meestega jalkat. Võinoh. Kui palju mina seda muidugi vaatasin. Blogisin samal ajal ja mõtlesin omi asju.

Mu blogi sai kolmeseks! Vanake teine juba. Ja ma armastan teda ikka veel. Iga postiga üha rohkem ja rohkem. Jõudsin sinuga sünnipäeval 778 postini. (:

Juuni.

Juuni algas väga palavalt. Käisin Indra ja Ingeriga lasteaias mingil üritusel. Mingi laat ehk? Ma ei mäletagi, kui päris aus olla. Juuni algul viisin ka kõik õpikud ära, millega tuli hiljem väike jama, aga mis siiski korda sai. Esimest korda elus sain päikesepõletuse. Pesin maal õues nõusid ja õlad põlesid ära. Oli küll valus natukene aega.

Koolis oli mingi mõttetu draama koguaeg. Mitte miski ei sobinud, kõik oli valesti. No kui nii, siis nii. Ja läksin närvi selle peale, et inimesed täiesti oskamatult mu nimega ümber käisid. Nagu... Tere hommikust! Merilyn. Mitte Merili, Merily, Merylin ega mitte mingi muu variant, mida sa leiutada tahad! Siriusly! [Intentional.]

Sain uue telefoni. Kaitsesin oma uurimistöö. Pikale venis see, ma tean. Mul ei ole kahju.

Emme küpsetas leiba ja me käisime Rabarockil. See oli nii ülim, et ma ei suuda siiamaani uskuda, et see oli päriselt. See pidu... Elamus. Inimesed. Saki tulli, Kätu!

Ja siis me tulime peolt ära ja lõpetasime kooli. Hell yeah! Pole siiamaani seal koolis käinud rohkem. Eks juunis uuesti. Maret lõpetab siis üheksanda, lähen olen viisakas. Muidu ei läheks. Tegime Kätuga purginalja. Mis tegelikult ei olnud nii meeletult naljakas, aga siiski ülimalt naljakas.

Ja siis oli jaanipäev ja pidu ja läksin Soome. Soomes käisin loomaaias ja tegin igasuguseid muid põnevaid asju. Näiteks panin Robertoga pidu Metsatölli järgi.

Juuli

Tulin Soomest koju ja siis veetsin niisama aega. Ja siis lõpetasin ülikoolidesse registreerumise ka. Alustasin juba juunis enne Soome minekut. Juulis olin vihane kõige ja kõigi peale, sest SAIS ei teinud minuga koostööd. Muidugi käisin ja tegin enda lapsepõlvele lõpu - käisime kinos Kätuga viimast Potterit vaatamas. Muidugi tegime siin Tartus igasuguseid erinevaid asju. Tegusad olime lihtsalt. Midagi eraldi välja tuua ei olegi... Ujumas käisime, heina tegime, Toomase & Helenaga veetsin aega, Mairoga olin poole ööni üleval. Käisin Toomase, Helena & Piiaga trippimas. Terve aja obsessiivselt sõnumineerisin Mairoga. Piinlik lausa. Miks? Mu telefoniarve...

Millalgi keset seda kuud sai minust ja Mairost paar. Me ise arvame nii. Ja mis teine argument saabki olla, peale meie enda arvamuse? Täpselt.

Ma ei mäletagi juulist eriti midagi. Eks ma Tartus olin palju ja tegelesin ülikooli asjadega. Testid vestlused, särgid, värgid. Põltsamaal korjasin marju ka mingi hetk. Noms.

Kell on 5:36. Ma jätan pooleli. Järgmises postis alustan augustist ja lähen detsembrini välja. Hetkel olen väsinud. Ma ei luba järgmiseks postiks kindlat aega, sest ei suuda sellest niikuinii kinni pidada. Loodame lihtsalt, et see aeg ükskord tuleb.

Tere hommikust! Kuidas läheb? Kas magasid hästi?

Reedel...

... olen üksi kodus ja blogin sind pooleks, kallis Totu-. Armastan sind siis poole rohkem, sest sind on siis kaks.

Häid jõule!

Minu stiilis laulu teile. (:

Mitte just säravaim kriit karbis.

Ma ei tea, kas ma olen maininud, aga käisin Illukas. Tartus. Ööklubis... Ma peaksin mainima ka seda, et käisin seal Metsatöllu kuulamas. Oi, mulle meeldis. Selles mõttes, et Töll mulle ikka meeldib. Aga Illukas? Mitte nii. Tallinna kontsert oli parem. Tallinnas oli elus tuli, kõik mikrid töötasid at all times, kõik kõlarid töötasid at all times. Tallinnas olid minu inimesed - Toomas, Rainer, Krissu, Villu, Johannes ja Jakob.
Aga mulle meeldis Tartus. Miks? Tartus sain ma pärast oma voodis magada, Tartus oli Mairo. Ja Tartus magasime me terve järgmise päeva maha, laisad nagu me olime. Aga pidu oli siiski peaaegu täitsa hea. Aga ei ole Töllu jaoks ehitatud see lava. Madal oli, bändi ei olnud kaugele näha ja väike oli see lava - Markus oli Kuriraivole liiga lähedal. Või vastupidi, kes teab. Aga siiski - mulle meeldis.

Peale seda veetsin esmaspäeva ja teisipäeva raamatukogus, kirjutasin esseesid ja referaati. Sain kõik neli asja õigeks ajaks valmis ka. Ühe töö kirjutasin muidugi eile, kui Mairoga maal aega veetsime, aga valmis said nad kõik.

Kolmapäev oli natukene tobe päev. Pidime Elleka ja Hanna rongijaama viima ja siis tuleb välja, et auto on katki, ei tahtnud käima minna. Helistasime läbi igasugused tuttavad ja siis läksime poodi, jäime Steni ootama. Siis istusime autosse, Mairo proovis - auto hakkas ise tööle. Meil oli pidu. Saime linna peale kurjaks ja sõitsime maale. Seal aitasin Mairol kinke pakkida... Pakkisin Mairo kingid ära ja reedel kiirustasime linna tagasi. Kätu sünnakingi saime ka ilusti valmis ja nüüd on see vaja talle lihtsalt ära viia. Homme teengi seda.

Olen päris väsinud juba. Aga ma ei tea, millest. Samas lasin pool päeva lebo... Olen vist linnast väsinud kuigi veetsin kaks ööd maal. Isegi et tahan natukene Paidesse juba. Tunnen oma inimestest puudust, kui aus olla. Samas tunnen puudust ka Tartust ja inimestest, kes siia jäävad... Aga saan hakkama.

Nädala alguses arvatavasti linna tagasi. Maretiga seekord. Ja siis aastavahetuse olen ka linnas.

Kolmapäev oli samas väga ilus päev ka. Me ei maganud kaua, ma sain filosoofia valmis, me võtsime Mairo töökaaslase ja käisime verd andmas, me... Meil lihtsalt läks kõik hästi (peale selle, et Mairo väitis, et ta sai šokolaadimürgituse ja auto läks katki). Praegu, üritades saata pil arvutisse, tuli meelde, et jätsin mõlema telefoni laadijad Tartusse. Ei ole väga tore, sest kummalgi pole meeletult akut ja mõlemal on selline imelik ots, mida teistel mul kodus ei ole. Samsung ja Sony Ericsson... Kuigi emmel on SE, on tal teine otsik. Ma teadsin, et midagi ununes!

Ilusaid pühi teile, kallid lugejad. Ma siiralt loodan, et te jääte enda pühadega rahule.

Oh good god, why?!

Istun raamatukogus. Seekord mitte seal all. Nüüd üleval. Riiulite vahel. Aevastus tuleb peale Aevastasin. Ma ei tea, miks ma seda teile ütlen. Okei, tean - ma ei taha filosoofia esseed kirjutada. Tegelikult vist tahan. Või siiski ei taha. Ma ei tea. Ma ei oska, selles on asi. Mul on siin laual kaks raamatut - Anneli laenas. Ta istub kuskil allpool. Käisin raamatutel järgi, seal oli Niitsoo. Mul oli pidu. Naljakas pidu, aga pidu siiski. Tulin üles ja kohe msnisin Kätule, et nägin Niitsood. Ta kindlasti oli kade.

Mul on kodus süüa. Ja voodi on mul ka kodus. Ma tahan koju. Aga ma ei saa. Ma pean selle essee valmis saama. Tähtaeg on homme kell üks päeval. Ma ei tea noh...

Eile õhtul olin ka raamatukogus. 21.15 umbes hakkasin koju minema, kell kümme olin kodus. Jalutasin. Lugesin sotsioloogia referaadi üle, saatsin ära. Hakkasin kirjutama psühholoogia esseed. Milline inimene on normaalne? Selle saatsin ära viis minutit enne tähtaega. Ei olnud enda üle väga uhke, oleks võinud sellega ju varem hakkama saada, aga ma ei saanud. Ma isegi ei tea, miks ma ei saanud. Juhtus lihtsalt nii. Aga essee sain vähemalt valmis. In my defense, see on vabatahtlik töö ja selle eest võib lihtsalt saada lisapunkte.

Kell on 18:52. Varsti saab süüa. Poole hinnaga. Utlibi all kohvikus. Hell yeah! Anneli teatas, et süüa saab ja odavalt veel pealekauba.

Viimased viis minutit veel kirjutan esseed. Arvatavasti eesti keeles mingi osa ja siis tõlgin. Täna öösel ma ei maga. Suure tõenäosusega ei jää ma ka kell kuus magama, nagu täna. Või eile. Ma ei tea enam midagi. Ma ei jaksa enam midagi teada.

Varsti jälle jaksan. Ausalt jaksan. Siis olen rõõmsameelne...