oodanud juba... Jõuludest saadik, oleme nüüd ausad. Ja lihtsalt nagu. Wow. Nüüd ongi see käes. Ma ei oska midagi teha. Tulin koolist koju ja viskasin diivanile pikali ja lihtsalt vaatasin telekat. Ma ei tea isegi, miks, või mida ma seal nägin, aga... Ma ei tea. Ma lihtsalt hõivasin terve diivani ise ära ja pooleldi magades vaatasin, mis kastis toimus. Ma siiamaani ei tea, mis seal toimus. Aga... Wow.
PEKKKKKI!!!!! Pidin Paulile ta inkalehed andma ju kurat küll! Kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat kurat. You get the point, right? Kurat. Kurat. Kuraaat! Nagu... Mis nüüd saab? I feel so shitty. Miks? Miks ma olen selline ajukeenjus? Miks? Miks ma kurat ei võinud seda meeles pidada, raisk?! Kurat. Kurat. Kurat.
Vahel ma mõtlen, et ma olen täitsa randomly awesome. Aga mulle tundub, et ma mõtlen liiga palju so... Never mind me.
Please can you show some love?
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar