Take notes!

Kui sa kuuled idiootset lugu telekast, millest kunagi blogida tahad, aga sul ei ole aega, et seda kohe otsida või laulja välja selgitada ja su ainuke vaba hetk on vetsus tee nii:

Suddenly, le stupid song appears.

Ja siis sa tead, et sellel laulul olid kohutavalt idiootsed sõnad ja sellest saaks kunagi hea rageposti. Ja siis ära samal päeval sellest kirjuta, sest sa oled surmväsinud.

Kui sa loed puhkepausil oma ülimalt head raamatut ja leiad sealt ühe raamatu parima lõigu, siis pane kiirelt kirja, mis lehel see oli. Kirjuta sellest blogisse, loe lõik üle ja räägi teistel teemadel.

Kui sa saad kätte oma elu esimese päris ametliku full on legit palga, siis tähista!

Kogun pensionit, yo!

Tähista kondenspiima, pudingu, makaronivormi, krõpsude, küpsiste, jogurti ja õunamahlaga nagu korralik täiskasvanu, kes sa oled! (Ja jumala eest ära makaronivormi taldrikule pane, sest sa oled üksi kodus ja keskurat nõusid viitsib pesta! Vähemalt ei söö Kätu hetkel samast pannist...)

Täna on jaanuari viimane päev. Olen selle blogiga oma ketti ilusti hoidnud. Nüüd veebruarist läheb asi teiseks. Ma ei kavatse enam end sundida, et midagigi kirja saaks. Ma kavatsen end sundida kirjutama, aga mitte igapäevaselt. Praegu teen plaane, et mida ja kuidas kirjutan. Homme ehk siis siia ise röökima ei tule. Tulen hoopis Sinu blogisse ja tahan sealt midagi leida.

Olgu. Üle kesteabkuipikaja said siia mõned pildid ka.

Off to the land of dreams! God, I love that place!