Tallinn, I am in you.

Eile kui ma bussiga Tallinna sõitsin kirjutasin tegelikult valmis ühe blogiposttituse. Aga kuna bussis netti polnud, siis ma seda kohe siia panna ei saanud. Kirjutasin ta siis wordi valmis ja mõtlesin, et postitan siis, kui kohale jõuan ja netti saan.
Täna otsustasin, et ei. Et ei postita seda enam. Kellel ikka on vaja lugeda mingeid soigumisi, mis on tehtud palavas bussis, kus polnud piisakestki õhku. Pealegi vihkan ma neid pole-nii-ammu-bloginud-homsest-hakkan-korralikuks postitusi. Ja seepärast teen ma neid vähem. Ja samal ajal ei luba enam, et homme hakkan korralikuks ja blogin iga päev.

Istun Tallinnas, voodis ja naudin. Naudin seda, et olen hetkel veel üksi ja saan blogida. Naudin, et varsti tuleb Tom koju ja ma ei ole enam üksi. Et see, et ta varsti tuleb reaalselt ongi varsti, mitte kolme päeva pärast varsti. Vaid paari tunni pärast. Oh, bliss.



Tra, ma olen nii aeglane kirjutaja, et mees jõudis juba vahepeal koju.
Nüüd vedeleme koos.
Kthxbye.