"Asi see on?"

Vanaemadel on hea komme rääkida lugusid sinust, et teha nalja ja et oleks mark. Minu vanaema rääkis täna sellise loo, et kui mina alles väike olin ja tema juures elasin, siis tõi ta ükskord koju miniviinereid. Andis mulle ühe, ma vaatasin miniviinerit oma peos, sirutasin käe välja ja küsisin:"Asi see on?"
Viinerid olid defitsiitkaup.

Pühapäeval kell kaheksa ärgata ei ole normaalne. Küll aga on hea, kui sellest tuleb paar head ja hunnik halbu pilte. Okei, Krista teeb kõik head pildid, aga mina.. Ei jää väga hea pildi peale. Olen kord selline juba.

Ätu kommenteeris, et ma võiks küsimustele vastata. Ma ei tee seda lühidalt. Usu mind. (:
1.Go to school in your pyjamas or always double date with you parents?
Go to school in my pyjamas. Tegelt on täna ühele stiilinädalale been there, done that juba, aga noh. Läheks veel. (:
2. Be able to read minds or fly ?
Fly. Ma ei taha teada, mida inimesed mõtlevad, sest inimesed on rumalad. Aga lendamisoskus... Mõelda, et kui tahad, siis saad sellest kõigest eemale. Või et kui ei taha suurde poriloiku astuda, siis lendad üle... Tra, ma tahan päriselt lennata. Nüüd.
3. Never see the sun or the moon again ?
Ma ei suuda elada ilma päikeseta. Päike on elu allikas. Ausalt. Päikest on vaja, et taimed fotosünteesiks ja et oleks hapnik. Aga kui vaadata asja kitsama pilguga ehk nagu mulle meeldib ainult endast mõelda, siis... Siis jah. Ma jumaldan päikest ega saaks ilma selleta enam üldse hakkama. Mitte mingil juhul.
4. Have no eyebrows or no fingernails ?
No eyebrows. Need saab Ene Ala või POW moodi joonistada endale. Aga küüned... Küüned on liiga vajalikud. Sõrmed niisama ei ole ju midagi. Mingid... Mõttetused ainult. Milleks? Küüsi on vaja. Kasvõi, et ilusaks värvida vms. (:
5. Have a third arm or a third leg ?
Arm. Rohkem käsi, millega kallistada ja toimetada. Jalg jääks lihtsalt jalgu. [Pun intended.]
6. Have school a rest of your life or be grounded ?
Be grounded. See lõpeb ju ära ükskord. Mu vanemad ei saa mind eluaeg toas hoida. Nad läheksid hulluks. Ausalt. Ja pealegi õpib inimene kogu elu. Koolielu aga ei suuda eriti palju elada. Mina küll ei suuda.
7. Have the same awful teacher for every subject or the same awful subject with different cool teachers?
Tõsine pähkel, sest... Ühest küljest oleks ju äge, kui oleks vinged õpetajat, aga.. Üks sama aine? Mul oleks ikka mitmekesisemat elu vaja. Ma vist valiks ühe jubeda õpetaja igasse ainesse ja teaks igast ainest midagi natukene, kui et ühest täiega. Silmaringi peab arendama.
8. Eat only chicken for dinner every day or never have a chocolate again?
Eat only chicken for dinner every day! Ma suure tõenäosusega tüdineks sellest nii kiiresti, et ma hakkaks natukene nutma ja jätaks õhtusöögi vahele, aga siiski. Shokolaadita mina elada ei suuda. Suudan süüa seda nii palju, et teistel hakkab paha mind vaadates. Mul mitte. Ma jumaldan shokolaadi. Ja muide. Shokolaad annab sama tunde, mis armunud olemine. Pohh, ükskord oleks vist natukene rasvunud, aga see selleks. Ma ei suudaks ilma shoksita elada.
9. Be able to read people's mind or control people's mind?
Pigem lugeda. Mulle ei meeldiks kontrollida seda, mida nad mõtlevad. Ma ei tahaks muidugi teada ka, mida nad mõtlevad, aga sellega elaks üle. Sõnavabadus on piiratud, mõtlemisvabadus ei tohiks olla.
10. Edward or Jacob, who would you rather date ?
Jacob.
11. Lose arm or a leg ?
Pähkel. Ühe käega oleks raske blogida, ühe jalaga ei saaks joosta... Raske. Aga vist pigem jala. Sest et ma tunnen, et mul on käsi rohkem vaja. Vb läheks rasva, kui ma ainult istuma peaks, aga siiski. Ma mõtlen, et ma ei saaks kunagi oma lapsi kallistada, sest et mul on ainult üks käsi... Või et ma ei saa lapsi süles hoida, sest ühe käega on seda ohtlik teha... Mkm. Ma elaks ühe jalaga parem. Või siis kahe jala ja kahe käega tegelikult, aga jääme nüüd küsimuste juurde.
12. Become uglier or stupider?
Troopilise rohttaime söödav seeme - [maa]pähkel. Kuigi tegelikult mitte eriti. Mina arendaks pigem vestlust inimesega, kes ei ole nii veetlev, kui kellegagi, kes on lollim kui lauajalg. Aga mina... Ma ei tea, kas minul üldse oleks võimalik lollimaks minna... Okei, oleks küll. Ma oleks pigem koledam, kui rumalam kui... Kui... Ah, ma ei leia võrdlust, olen vist natuke rumal.
13. Be the sand castle or the wave?
The wave. Ma ei oskagi kommenteerida, miks. Aga... Meri... Noms. Ja ma ei lase endale tegelikult kergest pähe istuda.
14. Be rich and ugly or good looking and poor ?
Ma ei tea. See on lamp, sest raha on vaja, aga... Ma ei tea. Aga ma miskipärast arvan, et parema meelega oleks ilusam, siis skooriks endale rikka mehe. :D
15. Know it all or have it all ?
Ma ei taha kumbagi. Ma ei taha kõike teada. Ma ei taha kõike omada. Aga parema meelega omaks kõike, sest ma ei taha kõike teada. Ma tahan elada poolteadmatuses.

Käisin Krista juures piltide järgi. (: No on küll ilusad pildid! Mulle väääga meeldivad. Ka need, kus ma natuke liiga räämar olen. :D Kuigi lisasin hunnikuga pilte FB'sse, tunnen et peaksin jagama samu pilte ka oma blogilistega. Aga... Ma teen sellest vist eraldi posti... Ma ei tea. Pildid on plaadil, plaat on ümbrises, arvutis on Dagö. Ma ei tea, mida teha... Okei, lisan siiski.

Täna sain teada midagi, mida nagu oleks tahtnud teada saada, aga nagu ei oleks ka. Ma ei tea ausalt öeldes mida tehagi. Osalt olen süüdi, suuremalt osalt üldse mitte. Osalt tahaks sisse nõuda, osalt mitte. Osalt tahaks midagi... Lüüa kedagi, osalt mitte. Ma ei tea, mis saab.


Pildid muide on kõik ikka Krista tehtud ja minu jaoks süsteemses järjekorras. (:
1. Emme päevalillega. Mattise sünnipäev, 5. september 2010
2. Mina joomas.
3. Mina Mattisega tünne avastamas.
4. Mattis torne avastamas, väikese abiga.
5. Mina kalapulki ulatamas. Ma ei salli kalapulki, muide.
6. Mina söögireidinägu tegemas. // Mattise sünnipäev, 5. september 2010.
7. Mattis ehmunud olekus.
8. Mattis ja sunnitud naeratus traktori kastis.
9. Mattis ja veel sunnitum naeratus traktoril
10. Mattis ja ei saa aru, mis toimub nägu.
11. Mattis tünnil. Krista tõi tünni, ma panin Mattise sellele istuma. Ütlesin:"Nüüd istud siia, käed sülle, pea sinnapoole ja naeratad." Mattis jäigi - minu suuuureks üllatuseks - niimoodi istuma.
12. Mattis tekist kiigul.
13. Perepilt. Mattisel peab midagi suus olema.
14. Emme ja Mattis. Mattis hakkas edvistama.
15. Emme ja Mattis.
16. Issi ja Mattis. Mattis kisub issi pluusest midagi.
17. Issi ja Mattis. Mattis sai kurjaks.
18. Maret ja Mattis.
19. Mina ja Mattis. Feissbuuki sõpradele ja sõprade sõpradele oli mark üles panna, aga blogisse, kus piiranguid vapsee ei ole, panen vabalt ülesse. Olen normaalne, mis seal ikka.
20. Mina ja Mattis. Tekitasin Mattisele põnevust veidi.
21. Mina ja Maret. Tegin kurja nägu, Maret mitte.
22. Mina ja Maret. Tegin õpetaja nägu. Maret mitte.
23. Mina ja Maret. Tegin Jaselene'i nägu. Maret mitte.
24. Maret. On ilus. Ma teen eemal nägusid.
25. Maret. On ikka ilus. Ma ei tee nägusid vaid hoian koonust.
26. Mina ja minu viltune naer. Miskipärast oli ka seda Feissbuuki mark panna, aga siia panen lambist. Hambad on veidi viltu, aga vähemalt on tuul juustes.
27. Mina ja pimedus. Nutunäoga oleks nagu.
28. Mina ja Metsatölli dressikas. Feissbuukis sai see pilt miskipärast kõige rohkem like. Ma ei mõista. Aga mulle meeldib küll, jah.
29. Mina ja tuul. Minu lemmik. Olen suure egoga, mul ükskõik. Maret nägi puhurit, ütles, et teeks tuulest viidud pildi, ma naersin. Krista tõi puhuri - oli küll tuulest viidud.

Me kuningad ikkagi.

Ma tahaksin, et mu vihikust tuleks tekst siia, et mul ei oleks kiusatust kõike guugeldada, kui ma internetti satun. Ma ei blogi siis ja ma tunnen lausa painavat vajadust blogida. Lausa... Ma tundsin sellest eile puudust, kui Pireti juures olin. Aga mitte nii palju, et poole ööni ihuüksi allkorrusel arvuti taga passida, kõike guugeldada ja mitte midagi tarka teile öelda. Selle asemel istusin ma natukene aega elutoas, sõnumineerisin Helenaga ja vaatasin Disney Channelilt Hannah Montanat ja surin natuke seesmiselt while doing that.

Jake Coco kirjutas oma FB staatuseks, et varsti on Valentini päev tulekul ja küsis, et mida meie asjast arvame. JC'l, peaks mainima, on normaalsed fännid, kes vastavad ja suhtlevad omavahel, mitte ei ole põhirõhk 'Firstil' vms. Ei, meie, JClased, kommenteerime justnimelt sellest, millest meilt küsiti ja vastame teistele kommenteerijatele. Okei, mõni rageb, aga see selleks. Mina kommenteerisin, öeldes, et "I sort of dislike Valentines Day..." Kommentaar on saanud kaks Like'i ja peale esimest Like'i koitis mulle, et nüüd kõik raudselt arvavad, et ma olen mingi... Emomajandus ja vihkan elueest valentinipäeva, sest ma olen single ja kõik vihkavad mind ja ma olen selline Forever Alone tüüpi inimene. Kuidas see nüüd käiski... Oota... Kohe tuleb meelde, kuidas see sõna kirjutati... WRONG! Jah. Justnimelt. Ma ei salli valentinipäeva selle pärast, et Eestis on tegemist ülehinnatud ostupühaga, et meenutada kõigile tuttavatele, et nad on halvad inimesed, sest sina neile ostsid jõulumüügist ülejäänud šhokolaadi, aga nemad sulle mitte. Mina leian, et ei ole vaja neljateistkümnendat veebruari ja plastiksüdameid, et oma sõpru meeles pidada. Ma tean niigi, et mul on head sõbrad. Ja pealegi ei tea keegi seda lugu pühakukutest selle päeva taga, mis annavad asjale mõtte. Mina ka ei tea. Natuke tean, aga mitte eriti. Niiet... Jah. Stick it in your juicebox and suck it.

Täna avastasin, et ma olen nii kuradi loll inimene. Lihtsalt. Istusin kest tuba ja avastasin, et ma olen tegelikult ikka väga rumal ja võiksin käituda... Teistmoodi. Kas just paremini, aga teist moodi. Miks ma ei või... Miks ma ei või normaalselt käituda? Miks ma ei võiks lihtsalt... Normaalne olla? Teha nii, nagu ma teha tahaks, mitte nii nagu tundub õige? Nevermind me.

Miskipärast tuli mul täna tahtmine kuulata Maria Menat. Kuulasin. Armastasin. Armastan. Rebeka kommenteeris FB's midagi. Vaatasin. Kuues juuni kaks tuhat kümme. Me olime väsinud. Vegeteersime kooli ühest otsast teise. Vegeteerisime füsa klassi ukse taga. Mida me seal tegime? Me olime väsinud. Meid oli vähe. Meil oli geo eksam tehtud. Mida me koolis tegime? Lugesin. Ei meenunud. Kuulan Dagöt. Armastan.

Hakkasin lugema kellegi blogi ja avastasin, et midagi, mis on minu südamesse väga sügavale kasvanud on taaselav. Ja ma ei suuda dilemmat ära kurta. Ausalt. Ühest küljest ma tahaks niiiii hullult, et lausa jube. Ma tahaksin igiseda teiste kallal, igiseda enda kallal. Teha nõmedusi, käia inimestele pinda, vaielda võhivõõrastega ja teha kõike seda, mis sellega kaasas käib. Teisalt ma tean, et mul ei ole aega sellega tegeleda nii, nagu ma tahaks. Üks teine asigi on hetkel unarusse jäetud. Ma ei taha mõelda stiilis homme hakkan korralikuks, sest ma tean, et ei hakka. Ma lihtsalt ei hakka. Ma ju tean ennast.

Logisin end üle pik aja msn'i. Kolm inimest olid mind vahepeal üritanud kätte saada. Üks oli natukene ebaoluline, üks on lahendatud ja ühe pärast tunnen end halvasti. Võtan end käsile. Pean võtma. Ei hakka homme tegema. [sinu silmis jah, homme, aga tehniliselt täna] Seitsme tunni pärast on äratus, ma lahkun. [Editisin veidi. Kell on 1:11]

"Ma süütan küünla, tohib?"
"Muidugi. Tikud on seal, öökapil."
"Kas ma tule võin kustu panna?"
"Jaa, muidugi. Tee seda."

"Millest sa mõtled?"
"Sinust."
"Miks?"
"Ma ei tea."

"Kas me homme kohtume?"
"Jah, ikka."
"Millal sul aega on?"
"Mul on alati aega."

"Kas me homme kohtume?"
"Jah, ikka."
"Millal sul aega on?"
"Mul on alati aega."

I don't ride horses - I ride unicorns.

Kui kõndida minu toast kööki, siis tuleb läbida elutuba. Kui kõndida minu toast kööki öösel, pead läbima pimeda elutoa. See tähendab seda, et pead läbima mõned takistused. Kui ei taha kedagi häirida, ei ole tulesid vaja. Läbi elutoa kõndides on võimalusi end vigastada mitmeid. Mattise mänguasjad on ju seal ning võib juhtuda, et emme ei korjanud neid kokku enne magama minekut. Võib juhtuda, et kõnnid läbi elutoa like it's nobody's business ja all of a sudden on suur traktor sul jalus, kolisedes veereb eemale, sa vannud ja kukud ümber. Happens.
Kui emme on mänguasjad kokku korjanud, siis on veel paar võimalust, et võid end vigastada, aga neist on kergem eemale hoida. Näiteks saab ju end otse hoida ja vältida sellega uksepiita ja trampliini. Varbad jäävad terveks. Siis tuleb end koridorilauast mööda manööverdada, mis ei olegi nii raske ja siis on köök - tuli põlema ja elu on lill.
Küll aga tuleb tagasi ka minna. On öö ja tuled ei põle. Pidšaama on juba seljas ja kuulda on, et Mattis hakkab magama jääma. Et kõik on vaikne. Mõtled hetkeks, et saadki niisama läbi, näiteks veepudel käes. Aga ei. Nii ei saa. Meeter ukseni ja kuskilt peab välja hüppama verejanuline kass, kelle eluunistus on jalad katki tõmmata ja oma küüsi veidi teritada. Mõtled, et kirud vaikselt, astud sammu ja ta ründab uuesti. Mõtled, et viskad talle oma lahtise veepudeli vastu pead ja saad oma tuppa. Aga ei. Saad oma tuppa, paned ukse kinni, sisised, teed sellest vihase blogiposti ja siis vaatad kahjustused üle.
Vasaku jala pahkluu juurest on verine ja jalg tuikab. Näeb hullem välja, kui tegelikult on. Mõtled, pohh, teed enda koledast jalast koleda pildi, lisad selle blogisse ja pesed jala puhtaks. Vahetasid ju just voodipesu ega taha seda rõvedaks teha umbes esimesel sekundil, kui linade vahel oled. Puhastest linadest paremat lõhna ei ole.
Võtad lähedale prantsa koduse töö ja teed inka ära. Elu on ilus. Magad juba, kui meenub, et oleks võinud veel mõnest asjast blogida. Mõtled, et homme ja magad.

You were sleeping next to me

Vahel ma mõtlen, et mina olen rumal ja siis ma näen Facebookis lambist Ryan Higa pildi all sellist asja:WARNING!
This is not a joke! Carry on reading! Or you will die, even if you only looked at the word warning!

Once there was a little girl called Clarissa, she was ten-years-old and she lived in a mental hospital, because she killed her mom an...(tharr be more)..........................................d her dad. She got so bad she went to kill all the staff in the hospital so the government decided that... See More... ... See moreSee More... See More... See More... See more... ... See MoreSee More... ... See MoreSee more... ... See moreLees meer... ... See MoreSee More... ... See MoreSee More... ... See MoreSee More... ... See MoreSee More... ... See MoreSee More... See More... ... See MoreSee More... ... See MoreSee more... ... See MoreSee More... ... See moreSee More... ... See MoreSee More ... See Morethe... See More... See More... See More... See More... See More... See More... See More... See More... See More... See More best idea was to get rid of her so they set up a special room to kill her, as humane as possible but it went wrong the machine they were using went wrong. And she sat there in agony for hours until she finally died. Now every week on the day of her death she returns to the person that reads this letter, on a monday night at 12:00a.m. She creeps into your room and kills you slowly, by cutting you and watching you bleed to death.

Now send this to ten other pics on this one site, and she will haunt someone else who doesn't pass this on like you did. And forget about you. Example 1:
Jenny didn't believe this and deleted it without even reading the whole thing! A few days later on the monday night, she was woken up by loud footsteps and heavy breathing, there was Clarissa

No see on mini-minis kirjas, sest see on värdjalik variant. Paljude kopimistega pekki läinud ja siin on parandatud variant:

WARNING!
This is not a joke! Carry on reading! Or you will die, even if you only looked at the word warning!

Once there was a little girl called Clarissa, she was ten-years-old and she lived in a mental hospital, because she killed her mom and her dad. She got so bad she went to kill all the staff in the hospital so the government decided that best idea was to get rid of her so they set up a special room to kill her, as humane as possible but it went wrong the machine they were using went wrong. And she sat there in agony for hours until she finally died. Now every week on the day of her death she returns to the person that reads this letter, on a monday night at 12:00a.m. She creeps into your room and kills you slowly, by cutting you and watching you bleed to death.

Now send this to ten other pics on this one site, and she will haunt someone else who doesn't pass this on like you did. And forget about you. Example 1:
Jenny didn't believe this and deleted it without even reading the whole thing! A few days later on the monday night, she was woken up by loud footsteps and heavy breathing, there was Clarissa.

Vaatame nüüd seda mitme nurga alt ja otsustame, miks me ei usu ahelkirju. (:
#1. Me ei usu ahelkirju, sest... Kellegil oli kodus igav ja ta mõtles lihtsalt mingi mõttetuse välja, et mõned inimesed saaksid hea kõhutäie naerda ja et teised saaksid natukene närvitseda, et mingi väljamõeldud vidin neid tapma tuleb. Mõelge nüüd normaalselt, noored. Kui suur on võimalus et mingi noor naine tuleb sind tapma, sest sa ei üritanud tappa kedagi teist, ega kopinud edasi mingit paska? Siiski. Pöördume hetkeks antud teksti.
#2.

Now every week on the day of her death she returns to the person that reads this letter, on a monday night at 12:00a.m

Nii. Mõistad sa? Ma tõlgin sulle: Nüüd, iga nädal oma surmapäeval naaseb ta selle inimese juurde, kes seda kirja loeb, esmaspäeval kell 12 öösel. Iga nädal oma surmapäeval esmaspäeval? Ole nüüd. Ole nüüd ikka. Ma ei suuda.
#3. Ole nüüd ikka. See on ahelkiri ja kui sa lihtsalt spämmid seda mingi miljon erineva pildi ja asja alla, siis sa suure tõenäosusega sured pigem sellesse, et kõik vihased mittetrollid tulevad ja löövad sind wokipanniga kõvasti vastu pead. See on tõenöolisem, kui aus olla. (:

Okei, mul endal tekitas see vastikust ja ma ei suuda rohkem sellele jubedusele mõelda. Jah, ma kardan nüüd kodus, et iga nädal sellel päeval kui esmaspäeval Clarissa piinarikkalt ära suri, siis ta tuleb ja vaatab, kuidas ma verest tühjaks jooksen, sest tal on pohhui. Tõenäolisem on, et ma suren keset ööd sellesse, et kõik mu CD'd lendavad üle toa ja tabavad mind silma sisse. Ja et suur kast mu kapi otsast kaks meetrit eemalt kukuks mulle pea peale ja lämmataks mu. Isegi mu rõdu kukub mulle enne nari ülemisele korrusele pähe, enne kui Clarissa iga nädal sellel päeval kui ta esmaspäeval ära suri, mind tapma tuleb. Ja ma ei ole tõenäosusteooriat õppinud.
So there.

Täna mõtlesin mitmele asjale söögivahetunnis, mis kõik on omavahel seotud, aga samas mitte. Küsin sult küsimused ja mõtle järele. Vasta, kui kotid.
#1. Millal inimene otsustab, et miski on lapsik? Kui laps vaatab kaheaastasest peale iga hommik Tweeney Põngerjaid või Teletupse või mida iganes, millal ta ükskord otsustab, et ta enam ei taha? Et nüüd on see järsku lapsik?
#2. Millal inimene otsustab, et on nüüd suur? Kui teismeline paneb iga hommik jalga teksad ja ketsid ja läheb kooli, millal ta otsustab, et oleks vaja soliidsemalt riietuda?
#3. Millal inimene otsustab, et riideese on talle nüüd väike? Kui kolmeteistaastane paneks iga hommik selga ühe T-särgi. Absoluutselt igal hommikul sama särgi, siis millal see talle väikseks jääks?
#4. Millal on mu viimane eksam ja millal ma saan uurimistöö ära kaitsta, et ma saaks Margele külla sõita?

Enne kui ma lähen mainin rõõmsaid uudiseid! Reedel, 21. jaanuaril, 2011 sündis meil maal kaks lammast. Kaksikud. Mustad. Eesti puhtad valgetõulised lambad on meil, a noh. Isa oli ka neil puhtatõuline ja raudkärbestest puhas ja sõbralik. [Sense the sarcasm?] Ja eile, teisipäeval, 25. jaanuaril 2011 sündis meil maal kolm lammast. Kolmikud. Kaks mustad, üks läheb heledamaks aga hetkel ka must. Emmede ja beebidega on siiamaani kõik korras ja meile meeldib. (:
Pühapäeval lähme vist Krista juurde pilte tegema. Hetkel on selline hea plaan. (: Vaata ta üle, kui soovid. Facebook - Krista Kattel Photography. Ja koduleht - Krista Kattel Photography. Peaksin teile mainima, noored, et koduleht ja FB fännileht on alles väga uued, pole veel nädalatki vanad, aga siiski. Tasub järgi vaadata. Ma küll vaatan ja lähen pilti tegema. :P

Chest to chest
Nose to nose
Palm to palm
We were always just that close
Wrist wrist
Toe to toe
Lips that felt just like the inside of a rose
So how come when I reach out my finger
It feels more than distance between us

In this California king bed
We're ten thousand miles apart
I bet California wishing on these stars of the heart for me
My California king

Eye to eye
Cheek to cheek
Side by side
You were sleeping next to me
Arm to arm
Dusk to dawn
With the curtains drawn
And a little last night on these sheets

So how come when I reach out my fingers
It feels more than distance between us

In this California king bed
We're ten thousand miles apart
I bet California wishing on these stars of the heart for me
My California king

Just when I felt like giving up on us
You turned around and gave me one last touch
That made everything feel better
And even then my eyes got wetter
So confused wanna ask you if you love me
But I dont wanna seem so weak
Maybe I've been California dreaming

In this California king bed
We're ten thousand miles apart
I bet California wishing on these stars of the heart for me
My California king

In this California king bed
We're ten thousand miles apart
I bet California wishing on these stars of the heart for me
My California king

You're so far...

Kokkuvõte pole saadaval. Postituse vaatamiseks klõpsake siin.

I feel like I can do anything!

Marge helistas mulle. (:
Tere, olen maailma kõige õnnelikum inimene hetkel. Elu on ikka no selline lill, et ise ka ei usu. Tahaks uskuda, aga no lihtsalt ei usu. Lihtsalt ei jaksa uskuda. Aga usun ikkagi. Ja ikkagi kirjutan tõsist paska ja teesklen, et sind kotib. (:
Life is wonderful!

Ma teesklen, et ma ei saanud just panic-attacki, kui avastasin, et mu Metsatölli retsensioon lambist ära kadus. Siiski pean kiitma OpenOffice't ja tema automaatset salvestamist, tänu millelele ma sain lihtsalt faili uuesti lahti võtta ning edasi teha. Hooray!

Täna kunstiaja ajal kirjutasin vihikusse teist osa. Halb mõte. Miks? Kes seda ümber viitsib trükkida?! Ma ei viitsi, aga pean viitsima. Ma miskipärast arvan, et ma kirjutan kõik valmis, trükin korraga ümber ja siis laen korraga üles. Ma ei tea. Palju trükkimist tuleb, ma leian.

Ma teadsin, et ma tean seda laulu! See ongi Metsatölli laul! Ongi! Ma teadsin, et ma tean, aga ma ei olnud kindel! Nüüd ma tean.
Sa ei tea, sest ma ei seleta midagi, kui ma millestki ekstaasi satun. Meie kooli rahvatantsupoisid tantsivad ühe laulu järgi, mis mulle väga tuttav tundus, kui ma seda kuulsin tantsuvõistluse proovis. No nii tuttav oli, et hakka või nutma. Metsatölli laul oli, mis seal ikka. (: Metsatöll - Velekeseq Noorõkõsõq. Ma teadsin, et ma tean! Hea on teada. (:

And I'm done! Retsensioon on valma. (:

Nüüd on vaja veel umbes miljon asja teha, mida ma tegelikult teha ei viitsi ja kõik ongi... Noh... Valmis!

Pean mainima, et sain kunstiaja ka valmis. (:

Ma tahaksin lisada mõne pildi ja teha veel sadat asja, aga ma hetkel enam ei jaksa. Kell on 1 ja ma tahaks magada. Ma tahan ikka täiega puhata, aga ma ei tee seda see nädal. Nädalavahetusel ehk saan veidi hinge tõmmata, aga võib-olla on mul Alissa ja siis ei tule puhkamisest midagi välja. Tahaks ühe päeva jätta kirjutamisele ka, aga no... No lihtsalt ei ole seda puhkeaega kuskilt võtta. Mõistad?
Stress on ka vist natukene. Koolistress ma mõtlen. Aga vist selline kergem tüdimus. Näiteks tunnen ma, kuidas kõndides vahet pole kas mul on soe või külm, on mu õlad pinges, kael valus ja selg ebamäärane. Ja ma ei jaksa kooli. Üldse. Ma ei jaksa Paidet. Ma ei jaksa Eestit. Ei jaksa.

Ma pean end kokku võtma!

The world is mine.

Reedel lubasin laupäeval blogida. Ma peaks vähem asju lubama. Endale. Ja teistele. Rohkem aga siiski endale.

Siiski olen teinud edusamme, sest sa nii kohutavalt tahad teada. Olen alustanud kirja Carolile ja olen rääkinud Margega. Homme räägin veel. Anni sünna teema areneb aga mitte minu arvutisse veel. Aga areneb siiski. Ühte kirja hoopis ei olnud vaja kirjutada. Veel. Üks teine asi on pooleli veel, aga sellega on veebruarini aega. Retsensioon on hetkel esmatähtis ja homme-ülehomme trükin selle oma matavihikust [produktiivne tund oli] arvutisse ja prindin välja või saadan Rikile meilile - must decide!

Teesklen, et mulle ei meeldi Charlie & Alex. (:
Ilmselt nartsisisstlik, aga mulle meeldib mu blogiheader. Eriti vist selle pärast, et see mitmeid kordi otsustas vigast panna, enne kui korralikult tööle läks. Parapapapaa, I'm lovin' it!