Head aega, sein!

Ma kolin ja sa kolid ka. Ja sa ei koli teisele seinale... Su jaoks on üks roosa vihik. Ma võtan su endaga kaasa...

Already missing you ja ma pole sind veel allagi võtnud..

Puhkus...

Oh imeline puhkus!

Olen poolteistaastat järjest ühes kohas - Pizzakas - tööl käinud ja nüüd siis nautisin kaks nädalat oma elu esimest päris ametlikku puhkust. Auras puhkasime ka juulis, aga no ma polnud seal ametlikult tööl ja ühtlasi käisime me siis kuu aega väliüritustel.

Ja nüüd ma siis... Sain tegelikult isegi neli päeva oma puhkusele lisaks tänu graafikujamale. Ja nii ma siis sõitsin reedel Tallinna, et laupäeval Muhusse sõita. Bussis pooleldi vaatasin, pooleldi kuulasin (LuxExpressiga sõitsime) The Fault in Our Starsi. Muidugi nutsin. Normaalne, nagu ma ikka, eksole..

Jõudsime Muhusse. Puhkasin. Puhkasin. Puhkasin. Käisin mere ääres. Puhkasin. Puhkasin. Käisin metsas jalutamas. Puhkasin. Puhkasin. Puhkasin. Kiljusin nälkjate peale, sest need olid seal ikka rõvedad. Käisin saunas. Tegin ise selle jaoks asju ka - tassisin vett, tegin puid pilbasteks, tegin tuled alla... Kolm korda küpsetasin küpsiseid.

Muidugi kohtusin Tomi vanematega, õega, venna ja tema perega. Ja siis osade tädide-onudega ka... Ei, nägin vist ikka kõiki...

Nii hea oli puhata. Niiiii hea!

Ja ausalt öelda... Nüüd on tööl käia ka natukene parem... (:

Tema.

he is both the source of my happiness and the one i want to share it with.

Mu tänaval on üks valgusti...

Ma olen Teguri tänaval elanud juba pikka aega. Igasuguseid asju on juhtunud selles korteris, sellel tänaval, siin ümbruses... Igasuguseid asju. Häid, halbu...

Eile öösel jalutasin töölt koju. No tõesti jalutasin. Sedasi tasakesi. Kuulasin vaikset laulu klappidest ja jalutasin ja nautisin. Mõtlesin, et tahaks osata laulda. Sest hea laul on, ausalt.

Järsku miski muutus. Tõstsin pilgu, ei taibanud kohe esimese hetkega. Siis meenus. Mu lamp...

Sellel tänaval on üks lamp, mis vilgub. See läheb põlema ja siis kustub. Nii nagu tal endal parasjagu tuju tuleb...

Kunagi olin ma veendunud, et dementorid olid selle lambi läheduses. Ma olin täiesti veendunud, et ühel hetkel nad tulevad ja imevad mu nii masendunud hinge seest välja ja mitte miski mu elu juures ei muutuks. Et ma teeks kõike samamoodi edasi, aga lihtsalt... Hingeta.

Kunagi oli Paides Luige tänaval ka üks selline lamp. See meenus mulle ka mu Tegurilambi juures. Mingil hetkel oli asi lihtsalt... Ma olin veendunud, et kui ma ütlen "Lumos" läheb see põlema, ja kui "Nox" siis kinni. Sellest tulenevalt mõtlesin, et ehk on Ron oma Deluminator'iga kuskil ja tal läheb seda lampi praegu vaja...

Eile laulis kõvaklappides Halo ja tuli kuidagi vilkus lauluga kaasa. Mitte, et oleks mu laulurütmis plõksunud konkreetselt, aga... Aga kuidagi nii...

Sellel blogipostil polnud mingit mõtet.

Ma olen sellega rahul.