pühapäev, 29. detsember 2013

Ma luban, et uuel aastal...

Ma ei luba teile tegelikult mitte midagi. Maret alles kirjutas oma blogisse, et ta ei kavatse ka lubadusi andma hakata. Milleks? Kui ma tahaks seda midagi teha, siis ma ilmselt teeks seda, eksole? Kui ma julgen lubada, et ma hakkan uuel aastal iga päev kolm tundi lage vahtima, siis kas ma ei alustaks sellega juba nüüd? Miks ma pean kellelegi ütlema, et uuel aastal pesen kaks korda päevas põrandaid? Kui ma näeks selles vajalikkust ja vajadust, kas ma ei teeks seda niigi?
Ma e luba ei endale ega teile mitte midagi. Mõttetud lubadused küll, aga milleks siiski neid murda? Milleks lubada, et lähen igal õhtul kell 23:50 magama, kui tõenäoliselt hakkan sel hetkel alles elama ja Kätuga lolli mängima? Miks ma pean siis murdma seda lubadust? Miks ma peaksin endale lubama, et võtan 15 kilo alla, kui tõenäolisemalt söön sisse aasta jooksul umbes 5 kilo shokolaadi?

Ma ei luba mitte midagi, sest nii on mulle endale parem. (:

2013 iz done.

Vaatasin oma viimase aast ajalugu ja mul ei tule seekord mingit normaalset aasta kokkuvõtet tänu blogipostidele. Ei imesta ka - kord kuus, kaks korda kuus... Veebruaris tegin seitse postitust - oh mind blogijat! Üritan ennast muuta. Tahan oma väiksele blogile elu sisse puhuda. Saab teine juba päris hea mitu aastat vanaks ju mais... Kuueseks, kui ma nüüd ei eksi. Peaaegu koolilaps...

Mis mul siis möödunud aasta kohta öelda on? Algas teine ju üpris kenasti. Käisin tööl, koolis, eraelus oli kõik korras... Ja siis aasta lõpp keeras pekki ära. Ole hetkeseisuga töötu, üksik ja kohati veel natukene õnnetu. Samas... Tagasivaadates oli suurem enamus aastast ju siiski kena. Tänu Aurale sain endale häid sõpru juurde, tänu oma sõpradele ja sugulastele sain endale veel rohkem sõpru-tuttavaid juurde. Väga palju ma kontsertidel ei käinud, kuid need vähesed jäid meelde siiski. Metsatöllu viimane vabaõhuesinemine Valmas ja viimane esimene sellel aastal vana kavaga Rock Cafes. Lisaks käisin Kätuga Mustvees suvitamas, käisime loomaaias, leidsin ühele kassipojale kodu, emme teatas, et saan veel ühe väikese venna...
Kõik ei olnud roosiline, sugugi mitte. Kaklesime vanaema ja Lembituga, Lembitul oli mõni nädal tagasi insult, kogu see jama, mida viimasest paarist postitusest lugeda saab, mu võimatult nõme töökoht, mida ma iga päevaga üha rohkem ja rohkem vihkasin... Ei tea, kas rääkisin teile viimastest päevadest Auras, kuidas mul olid vahvad kliendid.
Tema:"Üks vahvlijäätis palun."
Mina:"Teeme vahvlitopsi sisse ise kaks palli, on pakkuda vanilje, shokolaadi, maasika ja banaani. Võite valida kaks tükki."
Klient mõtleb natukene, vaatab ringi ja teatab siis:"Sidruni."
Mina mõttes:"Kas ma pakkusin sulle sidrunijäätist, sa tähelepanematu väike värdjas." Või noh. Tegelikult tahtsin kõik asjad käest ära panna ja majast välja jalutada...

Aga mitte oma töökohast ei tulnud ma siia rääkima... Kes üldse teab, et miks tulin, aga noh... See selleks. Tulen varsti jälle!
esmaspäev, 23. detsember 2013

Slightly better.

But not quite. Ära hõiska enne õhtut, öeldakse selle peale!

Olen kodus. Just hangin. Kasutan Mareti arvutit, et blogida, sest minu Sebastian ei võta blogi lahti. Kasutan Mareti internetti, sest minu oma on Kätu käes ja see on ka veel paar päeva aeglane. Ja siis - vaatan Charlie videot ja tuleb mingi hoiatusheli - netikiirus piiratud. For real, internet? Miks sa mind vihkad?

Aga nii hea on kodus olla! Mitte, et Tartus halb oleks olnud. Aga kodus on parem. Kodus on kõige parem. Kodus on vend, õde, emme, issi, loomad... Kodus on kuusk toas - see päris! Ja kodus on kodu.

Olen kodus ja kuigi mul on võimalus igasugesid asju blogisse kirja panna, siis ma ei oska midagi öelda... Peaks magama hoopis...
teisipäev, 3. detsember 2013

Mu blogger on katki.

Ja ma ei saa seda eelmist postitust ära kustutada. I ain't even sorry, bros.

Blogmas

dö.kföslföskfösldkfölskfölskölsfkösldfköskf
 

Blog Template by BloggerCandy.com