pühapäev, 29. mai 2011

Phenomenal.

On küll kurb, et ma Villu juures blogisin. Miks, võid küsida. Sest eelmine post oli mu 777. postitus. Äge, eks? Mitte eriti. Oleks olnud ägedam, kui see post oleks maandunud tänasesse päeva. Miks? Minu kallis Totu- sai täna kolmeseks! Kolm aastat teine juba mul olemas. Päris armas, eks? Minul oli hommikul esimese asjana meeles. Ja siis mõtlesin, et miks kass mu põlvedel magab. Ja siis ta läks ära. Et hiljem mu põlveõndlates magada, kui ma kõhuli olin. Aga ma ei kurda.

Mu blogi on kolmene. Kolm aastat on ta mul olemas olnud. Ja ma olen palju bloginud. See on 778 post. See ei ole tegelikult meeletult. Ma olen ka palju blogimata jätnud. Erinevatel põhjustel, aga olen jätnud blogimata.

Kas teil on ka nii, et kuulate mingit laulu, vaatate mingeid pLinkilte ja siis pildi peal on just need laulu sõnad? Minul oli just nii. Jälle. Miskipärast mulle meeldib, kui nii on. (: Kuulasin Bruno Marsi Marry You lugu ja nägin samasugust pilti siin.



Mina veel ei ole suutnud leida Seda sõna. Nagu Rupertilgi, võtab see minul veidi aega. Ükskord ma tean ka. Ükskord ma ütlen sulle.
Ükskord ei ole täna. Täna soovin oma blogile ja endale õnne, et me koos nii kaua oleme hakkama saanud ja... Järgmised kolm aastat tahan vähemalt veel blogida. (:

Day 5 — Your dreams
Kallid unistused.
Mida ma teile ütlema peaks? Jõudu? Edu? Tõmmake tagasi? Ma ei tea. Ma ei oska teile midagi öelda. Te olete lihtsalt koguaeg minuga kaasas ja miskipärast koguaeg nii ebareaalsed, et... Minu mõistus, mis ma ikka öelda oskan. Aga ma tean, et ma saan hakkama. Sest kuigi siiamaani enamjaolt ebareaalsed, muutute te aina reaalsemateks ja võimalikumateks. Te hoiate mind ootel ja ma tahan teie pärast edasi minna. Aitäh.
Armastusega,
Merilyn.

Kallid unenäod.
Te olete vist maailma kõige lambimad unenäod. Vahel tõusen üles, mõtlen kõik läbi ega saa üldse aru, mis toimunud on. Kust sellised mõtted üldse tulevad? Täiesti lambid ideed, lambid juhused, kohtumised... Kõik on nii lamp ja juhuslik, et minu muidu elav kujutlusvõime ei tule selle peale ka oma kõige elavamal hetkel mitte. Aga ma ei tahaks olla ilma unenägudeta.
Armastusega,
Merilyn.
laupäev, 28. mai 2011

"Ega ma siis laipa käega ei katsu!"

Doing what I do best - blogging. Ja kui sa arvad, et ma ei oska hästi blogida, siis sa vist arvad, et ma ei oska midagi teha. Sul on suht õigus. Vastu ma vaidlema ei tule. Milleks?

Ma ei ole kodus. Võib-olla tead. Võib-olla ei tea. Võib-olla nüd tead. Kui ei tea, loe see lõik algusest peale uuesti läbi. Siis ehk saad aru.
Istun Villu juures Lagedil ja blogin. Meistriliiga on telekast. Mingi jalka. Ma ei tea, mind sügavalt ei huivta. Küll aga hakkas programm alles peale ja ma tõusin võidukalt diivanilt ja ütlesin:"Ma tegin seda jälle!" Mida? Sõin purgi kondenspiima üksi ära. Miskipärast olen mina enda üle uhke. Ma ei tea, miks. Ei hakka parem midagi välja ka mõtlema.

Miks ma siin olen? Käisin kinos. Vaatasin Kariibimerepiraate3D's. Äge, onju? Mitte eriti, kui päris aus olla. Minu jaoks on 3D rohkem multika teema. Selles mõttes, et... Ilma prillideta oli pilt kohati udune, aga teksti oli võimatu lugeda. Aga näiteks prillideta on pilt palju heledam ja mugavam vaadata.
Enne filmi oli Autod2 treiler ja mumeelest mingi multikas veel, aga pead ei anna. Ja seda oli nii tore vaadata! Hea meelega oleks vaadanud hoopis Rapuntselit 3D's vaadanud. Potterit küll ei tahaks vaadata 3D's. Ma lihtsalt loodan, et nad esimesel näitamisel ei tee 3D's seda, siis ma olen õnnelik. (: Plaza kodulehel ei ole veel seda filmi. Veel. Ma saan selle filmi sinna ka. Saan küll! Või siis tellin endale Hank Green'i 2D prillid. Sest et... 3D võiks jäda multaritele. Ja pilet maksab tegelikult mõttetult palju. Milleks nagu?!

Ma tahtsin midagi veel öelda... Aga ma enam ei mäleta, mida. Ma enam ei tea, mida ma öelda tahtsin. Ju siis ei olnud oluline, tahtsin ainult sinu aega raisata. Esimest korda Barca on saanud mingi palli enda kätte ja löögile või midagi. Ma ei tea. Mind eriti ei huvita. Neid ilmselgelt huvitab. Ehk sind ka.

Marge pidas maal täna oma sünnipäeva. Nad sõid kartulisalatit. Ma tahaks ka seda. Hullult tahaks. Wonder, kas nad mulle homme seda koju ei saa tuua, kui seda veel on? Võiksid tuua. (A)

Mul on niiiiiiiii uni! Ma tahaks nii hullult magada. Kass magab tugitooli seljatoe peal. Tõmban siiasamasse kerra vist...
reede, 27. mai 2011

Vaatan ülesse, hingan taevasse.

Ma olen väsinud. Ma olen nii väsinud. Mul on tunne, et ma ei ole nädalaid korralikult maganud. Mõtlesin selle peale ja avastasin, et tegelikult ei ole ma aastaid korralikult maganud. Ei, mul ei ole unehäireid. Ei, ma ei taha sulle vinguda. Oh ei. Ma lihtsalt tahtsin kellelegi midagi öelda. Sa tundusid see õige inimene. Ei, ma ei tea, miks. Lihtsalt... Juhtus nii.
Ma olen väsinud. Ma olen nii väsinud. Ma ei ole aastaid oma unerežiimi suutnud korralikuks muuta. Ma ei ole aastaid üritanud oma unerežiimi korralikuks muuta. Lähen magama siis, kui kell on juba väga palju ja tõusen hommikul kooli jaoks viimasel hetkel. Kui kooli ei ole, tõusen normaalsel ajal, et mitte tervet päeva maha magada.
Ma olen väsinud. Ma olen nii väsinud. Kell on kaks. Ma olen kaks ja pool tundi üleval olnud ja mul on tunne, et ma pean kohe magama minema. Ma ei tea, miks ma nii tunnen. Ma tean, miks ma väsinud olen. Ma ei ole selle kahe ja poole tunni jooksul mitte midagi märkimisväärset teinud. Ma ei ole enda energiat kasutanud. Peale blogimise. Ja see ei ole piisav liigutus, et hoida mu keha töös, et hoida mu mõistus töös.
Ma olen väsinud. Ma olen nii väsinud. Aga ma tean, et kõik saab korda. Ma tean, et ma saan hakkama. Ma lihtsalt tean.

Day 3 — Your parents
Kallid emme ja issi.
Ma ei oska teile midagi öelda. Ma ei oska kellelegi midagi öelda. Aga ma tean, et teieta mind ei oleks. Mitte ainult füüsilises mõttes, aga oleks keegi teine minu emme või issi, oleks ma hoopis teine inimene. Teie kasvatasite minust hooliva inimese. Ma tunnen, et ma olen parem inimene ainuüksi sellepärast, et terve oma elu olen teiega koos olnud. Ma ei eita, et te mulle vahetevahel närvidele ei käi. Muidugi käite. Aga ikkagi olete te mu vanemad ja ma ei oska paremaid tahtagi. Sest isegi kui vahest on tunne, et saaks olla parem ja toredam ja mida veel, eks... Te olete täiesti ideaalsed mu jaoks!
Armastusega,
Merilyn.

Day 4 — Your sibling (or closest relative)
Kallis Maret.
Veel kaks aastat tagasi olid sa mu ainuke sibling. Ma tahtsin venda ka, aga ma oleks ka ainult sinuga rahul olnud. Olen sinuga koguaeg rahul olnud. Sa oled... Ma ei oska seda seletada. Võib-olla olen ma lihtsalt sinuga nii harjunud, et ma ei oska enam... Ei oska enam muud moodi olla. Aga kuigi sa oled mu väikene õde, vaatan ma sulle mingil määral alt üles. Sul on seda järjepidavust, mida minul ei ole. Sul on tegelikult palju neid omadusi, mida minul ei ole. Ma armastan sind nende omaduste pärast.
Vaadates teisi õdesid jääb mulle vahel arusaamatuks, kuidas meie omavahel hakkama saame. Ümberringi teised tülitsevad, kaklevad, solvuvad... Meie ei tee seda. Me saame endast kiiresti üle ja minu teada ei ole me kunagi korralikult kakelnudki. Me täiendame üksteist.
Äge on vahel vaadata, kuidas keegi teine meist aru ei saa. Kuidas me võime üksteisele otsa vaadata, naerma hakata ja ise teada, mille üle me naerame. Mulle nii meeldib, kui me saame poole lause pealt aru, mida teine mõtleb.
Ma oleks halvem inimene, kui sa ei oleks tulnud minu ellu, kui olin neljane.
Armastusega,
Merilyn.

Kallis Mattis.
Sa ei oska lugeda. Miskipärast tundsin, et pean seda mainima. Aga ma armastan sind ikkagi. Ma sunnin sind lugema kui sa suuremaks kasvad. Sa hakkad seda armastama. Maret ei hakanud ja see on ka tema ainuke puudus, mis minu silmis teda omanäolisemaks teeb. Aga see selleks.
Ma ootasin sind nii kaua, Mattis! Kuhu sa jäid? Ja ma ei räägi üheksast kuust, mis sa kõhus veetsid. Kuigi ma oleks sealtki sind juba varem välja tahtnud. Noh... Mõnes mõttes. Ma ootasin sind mitu aastat! Kui kaua käisin ma emmele närvidele, et mul on vaja väikevenda! See oli vist Hardi sünnist saadik... Ma arvan. Ma tahtsin ka väikevenda.
Sa tulidki mu juurde. Ma arvan, et võtab aega, et ma unustaksin selle, kui ma sind esimest korda nägin... Kui ma üldse kunagi unustan. Loodan, et ei unusta. See oli nii armas vaatepilt! Sa olid seal emme kõrval silmad suured peas ja vaatasid mind oma sibulamütsi alt. Sa olid nii armas! Mõned teised beebid ei ole nädala aja pärast ka nii armsad, kui kena olid sina oma esimesel tunnil.
Sa karjud hommikuti, ajad mind vihale, hirmutad mind oma hädakisaga, paned mu pead vastu seina peksma oma jonniga, aga ma armastan sind seda rohkem.
Armastusega,
Merilyn
kolmapäev, 25. mai 2011

Ma olen õnnelik, et sa oled õnnelik. (:

Ei saanud minust head inimest täna, kuigi Paides oli doonoripäev. Miks? Ma läksin kella kahe-kolme vahepeal millalgi kultrasse ja verekotid olid otsas. Nad ei saanud rohkem verd vastu võtta. [10.00 - 16.30 oli vastuvõtt reaalselt].
1&2 august on Paides telk. Seal saab ka verd anda. Me Sigridiga lähme siis uuesti. Üritame siis verd anda. Tahame siis verd anda. I shall donate blood!Aga vähemalt oli täna teises mõttes tore päev. Väga tore. Ja siis ühes mõttes mitte nii. Ja siis teises mõttes jälle tore... Siuke... Segane päev. (:

Naljakas. Ma juba mitu päeva tunnen, et mul ei ole midagi blogida, aga justkui peaks. Tead seda tunnet, kaasblogija? Tegelikult tahtsin paari asja jagada teiega. Ehk uuesti videot audiformaadis ja selle video teksti... Tekstiformaadis. Ilmselgelt.



Tekst videost: "Ma tahan... Ma nõuan... See mina siin tähendab osakest rahvast. Pisikest küll, kuid siiski osakest. Käi perse, Keskerakond. Käi perse, Keskerakond, et sulle ei meeldi, et minu lapsed õues liivakastis mängivad. Ja tagaajamist ja kulli, sest meil on nõmmel suur aed ja sina, Keskerakond, tõstsid selle eest meil maamaksu viiekordseks. Me ei ole kapitalistid. Me elame seal naise vanaema juures ja meil ei ole raha, et seda maamaksu tasuda ja ma ei tea, kuidas ma seda oma naisele ütlen.
Käige perse kõik, kuradi lollid maainimesed, kes te arvate, et Laar keeras kõik perse. Kes te annate oma hääle Arnold Rüütlile, kes 88 ütles:"Mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla." Käige perse, raisk!
Käige perse kõik marurahvuslased, käige perse kõik erakondade noorliikmed, käige perse netikommentaatorid! Andke mulle tagasi see lootus, et Eesti on normaalne väike riik, kus inimsuhted ei piirdu sõnadega "käi perse"!
KÄI PERSE, KURADI IVO RULL!
Käi.. Käige perse kõik kuradi suhtekorraldajad, kes te olete aastaid kõigile poliitikutele perse pugenud maailmavaatest sõltumata. Aidanud neil teha seda, mille vastu te ise kusagil sügaval oma südames võitlete! Ja siis te ütlete neile, kes tahavad midagi muuta, et:"Teil pole lootustki!"
Käi perse ka sina, kuradi venelane, et sa oled tatt! Et sa oled kurjategija. Käi perse selle eest, et sinu maitse interjöörida ja, kurat, muu elukeskkonna suhtes on, kurat, lihtsalt ilge! Sest need kuradi ühetoalised Lasnamäe korterid, need on kurat, need näevad õudsad välja ja üldse mitte neofunk!
Käi perse selle eest, et ma ei oska vene keelt, et ma ei saa sinuga suhelda. Ja selle eest, et ma... Et ma saan aru, et sa oled inimene. Me peaksime hästi läbi saama! Ja et ma tunnen süümepiinu, et ma ei suuda sinu suhtes olla tolerantne ja empaatiavõimeline, kui ma näen sind McDonaldsi leti taga:"Adin tšiisbörgör, pazaalusta!"
Käige perse kõik kuradi intellektuaalid, kes te teate juba kõike, olete nii kuradi skeptilised, et mitte ükski süstal ei lähe teile enam naha vahele. Ja ma ei tea, kuidas sinu ees mitte lolliks jääda, sest sinu ees jäävad niikuinii kõik lolliks.
Käige perse kõik teisejärgulised romaanikirjanikud-akvarellimaalijad. Käige perse, sest te arvate, et olete paremad kui kõik teised kastid ühiskonnas ja et te arvate, et poliitika on räpane. Kas Lennart Meri oli räpane?
Käige perse, noorsugu. Käige perse te kuradi noored munninäod, kes te suudate mõelda ainult iseenda peale. Pole ühiskonda viimase kahekümne aasta jooksul mitte ühtegi muutust kaasa toonud. Käige perse, et te tahate välismaale ära minna, ei taha mitte kunagi enam siia tagasi tulla! Käige perse eriti selle eest, et teie mõte ei suuda kesta üle viie sekundi. Minge perse, te kuradi persekukkunud noored vitud raisk! Sa peaksid olema noor! Sa peaksid olea vihane! VIHANEE! Aga kurat, sa oled sama kuulekas nagu su ema ja isa, kes ei lähe tänavatele, kes ei astu ametiühingutesse, kes... Kes kurat ei ütle oma arvamust välja! Nihhutab, kurat, oma porgandipeenra vahel linnalähedases suvilas:"Oleks ainult, et täna head ilma hoiaks."
Käi perse, Reformierakondlane. Mine tõsiselt perse, et sa tõstsid minu lapse mähkmete käibemaksu kahekümne peale, aga ajalehetede oma jätsid üheksa peale, kuigi seal on sitta sada korda rohkem!
Käi perse, kuradi pensionär, et sa mu nelja aastasele pojale ei paku bussis istet, kuigi me tuleme hambaarsti juurest ja ta vaeseke nutab!
Käi perse sa ignorandist koristaja, kes sa tuled peale seda etendust lava koristama ja vaatad Ansipi pilti ja küsid, miks meil presidendi foto on seina peal! Raisk, selle pärast sa oledki koristaja, et sa ei tee vahet Ansipil ja Ilvesel. Et sa, kurat, ei loe luulet, et sa... Sa ei tee vahet yin'il ja yang'il, et sa ei tea, kus on Delfi toimetus, et sul on jumalast pohhui Eesti Vabariigi välispoliitikast, et sind ei koti Tiibeti inimesed, kurat, et sa ei tea, mis asi on populism, et sa ei taha olla lojaalne meie vabariigile!
Käi perse, Savisaar, et sa oled vanaisa, aga sa ei tegele oma lastelastega, vaid nussid inimesi hommikust õhtuni näkku!
Käige perse, kõik kuradi... Lollid, rumalad, harimatud, ülbed, ahned, vingus nägudega munnid, kelle jaoks demokraatia ongi mõeldud!
Käi perse ka sina, Andres Mäha, et sa oled juba... Sa oled kolmkümmendkaks aastat vana ja sa võtad seda kõike nii südamesse. Ja käi perse eriti selle eest, et sa usud, et sa vähemasti loodad, et see kuradi türahinglasest homo sapiens suudab vaadata oma ninaesisest natukene kaugemale.
Käige perse. Käige perse. Käige kõik perse, kellel on ükskõik ja kes te arvate, et meil pole tõsi taga."
Kohati nõustun selle tekstiga, sest see on silmi avav, aga... Need ei ole minu sõnad.

Edit. (:
And it makes me happy!
esmaspäev, 23. mai 2011

Otsused, otsused, otsused...

Legend on see, kuidas te (vähemalt paar aastat tagasi) paljajalu igal pool ringi käisite (bussiga Tartusse jne.). On see tõsi ja kui on, siis miks?

Ei tea isegi, miks. Saapad-sokid ahistavad teatud määral, lisaks on paljajalu käimine tervislik. Ma ei tea, vanasti võis selles poosi ka olla, et näete, mis ma võin, aga praegu ma tunnen küll tungi jälle paljajalu käima hakata. Proovin - kui jalad lubavad, hakkan ka!

Tegin uurimistööd, leidsin sellise artikli. Tegin otsuse. Ka mina hakkan tihemini paljajalu käima. Olgu siis linnas või maal. Või rohkem on see ikkagi linnale suunatud. Miks? Maal ma ei tunnista peaaegu üldse selliseid asju nagu jalanõud.

Kui ma kell kolm hommikul kööki lähen, et endale banaani ja sefiiri tuua, ei olegi enam nii pime, et ma peaksin aeglaselt kõndima või tuld otsima. Naljakas. Ma tunnen, et ma peaksin magama minema, aga... Ma ei saa. Miks? Ma saan selle uurimistöö valmis! Jah saan! Ja viin selle õpetajale ja prindin välja ja magan teisipäeva hommikuni. Ja siis lähen õhtupoole Sigridi juurde ja söön ennast... No söön. Ja nädalavahetusel lähen kinno ja küpsetan midagi head. Ma saan selle uurimistöö täna valmis, kuigi mu keha kinnitab mulle, et mul on uni. Kust ma seda järeldan? Mul on külm. Mu käsivarred, mis Paide-Türi Rahvajooksu kollase T-särgi alt välja paistavad on üleni tibutagis. Mu jalad, eriti varbad, mis paksude kunagivalgete dresside alt vaevu märgatavad on, on peaaegu jääs. Ja ma just värisesin natuke. Ma tunnen, et mu silmad püsivad lahti, on veidi valulikud... Ma olen väsinud. Aga ma saan selle töö täna valmis. Watch me. Lisaks sellele hakkasin ma luksuma. Istusin, luksusin. Jõin vannitoas üheksa lonksu sooja vett, vaatasin peeglist oma kollast pluused ja tulin tulema.

Jaan Pehk kirjutas muinasjutu

Loll muinasjutt.

Kord elas kuu peal täi. Ta mõtles, et kaugel eemal sinisel planeedil elavad väikesed lapsed, kellel pole üldse täisid.
"Seal eemal maal pole mitte ühelgi lapsel mitte ühtegi täid!", nukrutses ta.
Maa kuulis neid kurbi mõtteid ja hakkas tasapisi kuu poole liikuma, et teda lohutada.
Kuu vaatas lähenevat maad ja lausus: "Maa tuleb täita lastega!"

Tuligi.


Kell on neli. Mulle praeguseks aitab. Tõusen kell pool üheksa ja jätkan. Viis-pool tundi uneaega peab jaguma. Mul pohhui, kui sombi olen. Watch me pretend to care.
Senikauaks käige perse!

pühapäev, 22. mai 2011

I think I wanna...

Link...marry you?LinkNot sure though... Oh well. Who gives a crap, me võime juba homme lahku minna ja ma ei süüdistaks sind üldse. Vähemalt oli meil lõbus, eks?

Kavatsen uurimistöö homme ära anda - magamine ongi luuseritele!

laupäev, 21. mai 2011

Mu väikevend



Pani jalga emme kingad ja patseeris mööda tube. Tegin video.
On armas noormees, taaskord.
neljapäev, 19. mai 2011

Not shining.

Poo ennast üles, pojakene, ütles ema lapsele. Poo ennast üles, pojakene, illikuku maimuke. Ema tõmbab nööri puule, aitab kaela aasasse, ema ise tõmbab pingi: poo end ainult, kullake..!


Tere. Olen Merilyn ja mul on mitu probleemi. Neist värskeim on see, et ma olen väga lähedal Tom Hanksi hullumeelsele fännamisele.

Kõndisin toast tuppa, jalad ristis, tahtsin vetsu. Aga ootasin, et issi tuleks pesust ära. Seisin keset meie tuba ja vigisesin Maretile, et issi on nii kaua pesus. Siis taipasin, et vets on vaba. Mitte just säravaim pliiats karbis.

Vaatasin duši all kuidas vesi voolab ja mul tuli meelde üks ammune unistus. Ma olen peaaegu alati tahtnud teada, et mis tunne on kedagi tooliga lüüa. Sa ei ole? Okei... Hmm.. Olen imelik vist?

Saime Starmani internetiga kaasa videokaamera. Mitte midagi eriti fancyt, aga hea kvaliteediga filmi teeb. Võtan ükskord selle aja, et videot laadida, hetkel näitan pilti, mis sellega tegin. (:

Eile lugesin poole ööni, või poole kolmeni, kas Robert Langdon sai surma või ei saand. Ei saand. (: Jäin rahuliku südamega magama ja täna loen raamatu lõpuni.

Teen ühe katse, mis mind ammu juba piinab. Lisan kolm pilti, igaüks erineva suurusega ja vaatan kuidas nad mu template'il välja näevad. Ära imesta siis, et kolm mu armast venda siin on. Üritasin tema kõrvale magama minna, aga mul ei ole päeval und, so...
pühapäev, 15. mai 2011

Lugemiseni!

Tulin ainult selleks, et teatada, et meie maja nett suri ära ja issi alles helistab homme, et me uue neti saaks suurde arvutisse. Blogin issi läpakaga, mingist kaasaskantavast ja ebamugavast Kõu netisüsteemist ja külmetan varbaid. Miks? Blogin lahtise rõduukse juures, et levi oleks parem ja võrdlemisi aeglane nett natukene kiirem.

Homme lähen raamatukokku uurimistööd tegema. Mõtlesi, et tahad teada.
Aga tulingi ütlema, et ei blogi arvatavasti seni, kuni saan endale suurde arvutisse neti. Või siis nädalapärast, kui olen saanud uurimistöö valmis. Vot... Näeme siis, noored!
pühapäev, 8. mai 2011

I hope you dance.

Eelmist blogiposti ära saates mõtlesin, et hommikuti ei ole vist ikka väga hea blogida. Ma olen selline inimene, kes teeb parem ühe posti päevas, siis... Ma ei tea, mis. Ja kui ma selle eelmise netiavarustesse paiskasin... Hmm... Mõtlesin, et ehk ei oleks pidanud, aga eeldasin, et midagi meeletult põnevat ikka toimuma ei saa. Eksisin. Sest paar tundi hiljem helistas mulle üks normees ja kutsus mind rallile. Ei, ei. Mitte rallit vaatama. Oh ei. Vaid kirjutama rallile. Joel helistas ja kutsus mind rallliiiileeee!!!!! Ma hüppasin veidi aega oma toas. Ei kuulnud, kuhu ta mind viia kavatses. Ma olin liiga äksis. Siis hüppasin teises toas natukene aega, emme rääkis Lembituga, Lembit ääri-veeri üritas emmele seletada, et nende tiimis on üks inimene puudu ja et kas ma ei tahaks minna. Ma oleks kohe metsavahele passima läinud, ausalt.
Ja siis ma veetsingi oma laupäeva metsavahel autosid kiiruskatsele saates. Olin nii õnnelik. Ma armastan rallisi. Kuigi ma kardan autosi. Go figure.

Eile õhtul küpsetasime Maretiga emmele šokolaadikoogi. Väga hästi maitses, tänan küsimast. Ei olnud ka väga tüütu teha, kui see on sinu mure. Aga pilti? Ei saa praegu. Ma ei tea, kus Mareti telefon on. (:
Mõtlesin, et tahad teada, emme. (:



I hope you never lose your sense of wonder
You get your fill to eat but always keep that hunger
May you never take one single breath for granted
God forbid love ever leave you empty handed

I hope you still feel small when you stand by the ocean
Whenever one door closes, I hope one more opens
Promise me that you'll give fate a fighting chance

And when you get the choice to sit it out or dance
I hope you dance
I hope you dance

I hope you never fear those mountains in the distance
Never settle for the path of least resistance
Living might mean taking chances but they're worth taking
Lovin' might be a mistake but it's worth making

Don't let some hell bent heart leave you bitter
When you come close to selling out - reconsider
Give the heavens above more than just a passing glance

And when you get the choice to sit it out or dance
I hope you dance
(Time is a wheel in constant motion always)
I hope you dance
(Rolling us along)
I hope you dance
(Tell me who)
I hope you dance
(Wants to look back on their years and wonder)
(Where those years have gone)

I hope you still feel small when you stand by the ocean
Whenever one door closes, I hope one more opens
Promise me you'll give faith a fighting chance

And when you get the choice to sit it out or dance
Dance
I hope you dance
I hope you dance
(Time is a wheel in constant motion always)
I hope you dance
(Rolling us along)
I hope you dance
(Tell me who)
(Wants to look back on their years and wonder)
I hope you dance
(Where those years have gone)
(Tell me who)
(Wants to look back on their years and wonder)
(Where those years have gone)
reede, 6. mai 2011

Tule meile, teeme peo!

Kohe kui ma ostan endale kuus jäätist, nendest kaks ära söön ja mul kapis neli jäätist on.

Inka kirjalik eksam, mille jaoks te mulle edu soovisite... Läks vist normaalselt. Esimene osa oli kirjutamine. Pidin letter of complainti kirjutama sellest, kuidas mu i-Phone ei tööta. Justnimelt i-Phone. Mitte iPhone. Ilmselgelt läks sellepärast katki, et oli mingi remake, mitte originaal. Aga samas ei olnud seal öeldud, äkki see oli neli? Hmm... Okei, neljal oli viga ainult see, et antenn oli rotisti paigutatud ja siis käsi läks tihti sinna peale vms. Jõudu, Steve Jobs!
Kui tuli teine osa, et kuulamine, lugemine ja keelestruktuurid, suutsin teha midagi, mida ma ei ole suutnud teha 12 kooliaasta jooksul. Viimase kuulamiseülesande teise kuulamise ajal närisin oma pastakat, tõmbasin selle metallist vidina ära ja tinti natukene voolas. Käed olid sinised, valget seelikut katsuda ei julgenud... Panin katkisele pastakale korgi peale ja võtsin teise. Käed nühkisin nii palju puhtaks, et paberit nad enam ei määrinud. Vetsus pesin pärast käed puhtaks. (:
Kolmapäeval oli inka suuline osa. Ei närvitsenud peaaegu üldse. Läksin sisse, ütlesin, et olen veidikene närvis. Virve ütles, et ei maksa närvis olla. Ja siis võtsin ma endale eriti jobu monoloogi teema. Kuradi some people say that we should only eat imported fruits and vegetables. No seriously! Mida ma selle kohta öelda oskan?! Ja poole monoloogi pealt helises mu telefon... Või vibreeris ja ma panin kinni ja istusin selle otsa. Fakk noh. Sain 15 punkti. Contrary to popular belief, ei ole ma ikkagi päris rahul sellega. Okei, mul ei olnud midagi öelda, aga... Ma oleks tahtnud rohkem punkte saada. Oleks küll tahtnud, aga noh. Sitta temaga. Kui ei, siis ei. Fakk noh.
Neljapäeval läksin samuti kella üheksaks kooli, et aidata Rebekal õppida. Kolmapäeva õhtul rääkisin tund aega koolis Sigridiga ja siis veel tükk aega minu juures. Harjutasime, noh... Meil kõigil läks vist enam-vähem hästi. Kõik ei ole rahul nagu mina, aga noh... Saame hakkama. Oleme natukene aega emod ja siis saame hakkama.

Eile, neljapäeval, käisin also Türil. Kontserdil. Raineriga. Oli päris hea. Contra, Orelipoiss, Vägilased & Zetod. Midagi halba küll ei ole öelda... Okei, alati on. Näiteks see, et me Raineriga mõlemad leidsime, et nad oleks võinud toole mitte panna sinna saali. Siis kõik oleks pidanud mingi seisma või tantsima vms. Ja rõdule ei oleks üldse tohtinud inimesi lasta. Kuigi seal olid naljakad toolid, mis mulle enam-vähem meeldisid.
Siiski oli mul tore. Raineril ka. Me naersime jälle pool teed Türilt tagasi. Ja pool kontserti naersime ka. Vägilaste Tiit Kikas on näiteks Vägilaste Lauri. Lauri Metsatöllist, that is. Ja siis Zetode bassimees oli vanakoolimees. Bass oli kaenla alla tõmmatud ja normaalne oli olla. Ja Contrast saab Eesti Eminem ja ta teeb Jaaniga dueti. Nagu Eminem tegi Didoga Stan'i. Vot. (: Vähemalt meil oli naljakas sellel hetkel. (:
Lisan selle pildi. Mitte selle pärast, et mulle meeldiks selline tätoveering. Pigem sellepärast, et mulle meeldib milline tätoveering näeb välja kui ta on alles valmimisjärgus. Arvatavasti immitseb sealt kuskilt verd, ranne on märg, kergelt tuim, kõik lõhnab tindi järgi... Ja terve ranne on tinti täis! Ja tätoveerija võtab mingi lapi või paberi ja tõmbab uuesti su käest üle. Käsi on ikkagi tindine, aga ta võtab uuesti püstoli kätte ja vuristab edasi... Ma ei suuda oma järgmisi tätoveeringuid ära oodata! Ma lihtsalt ei jaksa enam ära oodata!
esmaspäev, 2. mai 2011

Ma palun andeks su käest...

Dear Crush.

Kahjuks ma ei tea, kes sa oled. Ma saan aru, et on vist mingil määral vajalik ja normaalne, kui sa olemas oled, aga... Ma ei olegi eriti normaalne kunagi olnud. Kirjutan sulle ja sind ei ole olemas. Võiksin ju adresseerida selle kellelegi minevikus, aga kirjutan ju praegusest hetkest. Võib-olla oled sa kunagi olemas. Persse, sa võid isegi homme tekkida, aga praegu sind ei ole.
Ma loodan, et sa elad ilusat elu teadmisega, et sind ei ole olemas. Mina küll elan.

Siiralt, Merilyn.

Täna teatati Osama bin Ladeni surmast. Suri ta tegelikult esimesel mail. Ameeriklased lasid ta Pakistanis maha. Obama ütles. Ma usun Obamat. (:

Homme on inka eksam. Ma lähen teen midagi ebavajalikku selle jaoks aga midagi vajalikku millegi muu jaoks.


Parapapapaa, I'm lovin' it!
pühapäev, 1. mai 2011

No, don't wake me up...

Jaan Pehk vastas minu kirjale. (: Ma tunnen end nii... Olulisena. (:
Aapo Ilves & Contra vastasid ka. (: Tunnen end veel olulisemana.


Kord sõitsin Helenaga Rammal. Põllud olid linde täis. Hiljem Helena küsis, et mis lilled need on. Ma ütlesin, et ei tea. "Viimati vaatasin, ei olnud linnuasjatundja." Helena küsis, et kust ma seda vaatasin. "Merilyni välimäärajast?" Naeran miskipärast siiani.

Eile kui kõndisime Maretiga tehkalt koju, vaatasin selja taha ja nägin ratturit. Tõmbasin tee äärde ja vaatasin uuesti. Rainer tuli rattaga. Tõi mulle kaks lille. (: Nii armas temast. (: Ja natukese aja pärast jooksis Raina meist mööda.

Ma lähen magama, while I'm still happy. Homme ehk näeme jälle. (:
 

Blog Template by BloggerCandy.com