Vihale ajas.

Ma tean, et ma lubasin ja mis iganes. Aga läks kiireks. Ei jõudnud. Ja pole siiamaani jõudnud. Käin tööl, ei jaksa, kodus koristan, ei jaksa, tahaks magada... Ma ei jaksa blogida. Ja ma tahan. Ma tahan blogida nii palju! Aga ma ei jaksa.

Täna otsustasin blogida ja kujutad pilti – mul ei ole netilevi. Okei, kirjutan Wordi. Kodus teen ümber. Saan hakkama. Aga siiski ajas kurjaks.

Eile öösel hakkasin endale laeva piletit ostma. Ostsin laevapiletid.ee’st. Ei saanud hakkama – koguaeg arvutas mingeid vabasid kohti ja mingeid andmeid ja kui ma lõpuks sain niikaugele, et hakkaks maksma, avastasin, et olin sünnikuupäeva valesti märkinud – nelja asemele oli sattunud kolm. Peatasin protsessi ja üritasin otsast peale hakata. Ei laadinud, kuigi netilevi justkui oli. Läksin Eckerö Line’i kodulehele. Vaatasin, et sealt saab odavamalt pileti – seitse euri odavamalt. Mingi Säästukaardi kampaania ja ma üldse ei kurda. Saan kõigega hakkama, taasleian oma postiindeksi, maksan arve, kõik on väga super. Ja siis – Töötlen andmeid, palun oodake. Ootasin. Töötles. Ootasin veel. Töötles. Käisin vetsus, töötles. Rääkisin Mairoga juttu. Töötles. Panin arvuti põrandale, jätsin ta seina, panin tule kustu, äratused, ronisin mehe kaissu ja magasin. Hommikul kell pool seitse oli äratus. Tegin silmad lahti, olin mõne hetke, võtsin arvuti – Töötlen andmeid, palun oodake. Viis ja pool tundi hiljem töötles ta ikka veel mu andmeid! Käisin pangas ja vaatasin, et 20 eurot on maha läinud, ju siis on pilet olemas. Aga ta ju töötleb andmeid! Võtsin postkasti lahti – kaks kirja Eckerölt. Sama failinumbriga kaks attachmenti. Ühe peal oli, et tasuda tuleb -20 eurot. Vist on pilet ja broneering siis olemas, sest nii see attatchment väidab. Igaks juhuks helistan ja küsin üle. Ei tahaks piletist ilma jääda, ei tahaks kahe pileti eest maksta. Mõistad? Mõistad.

Täna hommikul tõusin üles, panin riidesse, pesin hambad, läksin uksest välja, bussipeatuse poole. Teadsin, et 26 läheb buss Kaunase peatusest. Teadsin, et siis on suur võimalus, et ta läheb kell 23 välja. Sest nii ta kipub minema, kui mina tahan jõuda. Vaatasin ühel hetkel – kell on 21, ma parem jooksen. Ei tahaks napilt maha jääda nagu reedel. Jooksin. Jõudsin bussijaama. Istusin. Kell sai 23. 24. 25. 26. 27. Tõusin siis mingi hetk istmelt – uued bussiplaanid – kollased ja puha. Ja minu buss sõitis ära kell 19. Või temale omaselt tegelikult 15 või 16. Kena, kas pole? Ja järgmine pidi tulema alles kell 47. Mul ei olnud seda aega, et oodata. Võtsin oma koti ja läksin Annelinna keskuse bussipeatusesse. Istusin bussile, mis tuleb Pauluse peatusesse ja kõndisin Vaksali peatusesse. See ei ütle teile arvatavasti midagi, sest vaevalt te seda maad väga teate. Aga ma võin öelda, et see on pikk maa. Pikk ja tüütu. Mu sääred läksid täiega valusaks! Aga ellu jäin. Tööle jõudsin. Jõuan eksamilegi.

Tegelikult ei ole kõik nii halvasti nagu ma üritan näidata. Tegelikult on kõik päris hästi. Aga tahtsin rääkida mõnest negatiivsest seigast. Räägin positiivsest ka, ausalt. How 'bout now?

Räägin näiteks sellest, et tööl on jätkuvalt tore. Mulle meeldib. 

Lapsed peitsid end minu eest ära.

Ükskord rõdul.

Mõttetult fäänsilt Prismasse minemas, sest miks mitte.

Tuleme Prismast tagasi, Kätu tahab mulle soengut puhuda

Mu uus soeng.

Olin triibuline.

Juhuks, kui nahkhiirmehi bussis liigub?

Küpsetasin koogi, mees kaunistas. Käisime sünnipäeval.

Mees püüdis kala, käskisin tal naeratada. Kala viskas vette tagasi.

Kala suu.

Mehe vend püüdis ka kala.

Mees sillal niisama kala püüdmas.

Sõime jäätist.

Mõlemad maitsesid hästi. Nii minu banaanijäätis šokolaadilögaga ja musu vanillijäätis piparmündilögaga.

Leidsin kodust garaažist hauasildi?

Kõndisin kodust Annasse bussile.

Seljatagune.

Allee.

Allee, mis minust maha jäi.

Kollane põld!

Wanna see my smiley face?

Kätu kinkis mulle haamri, ma talle purgi ube ja paki pesukaitsmeid, sest miks mitte.

Before.

After.

Random vetsupaber Mairo auto katusel.

Kätul hakkas jahe, pani püksid kätte. Ma ei tea, kes talle midagi nii lolli soovitas.

Sest miks mitte.

Ükskord sõitsin tööle.

Sama ükskord, kui vihmaga tööle sõitsin.

Miisu tudub.

Mattis ei viitsinud pildil olla.

Siis kui ma oma õllega koju läksin.

Leidsin kotist kommi.

Sinised.

Kollased sukad.

Õllekarp.