teisipäev, 3. september 2013

Eduroam all the way...

Olen koolis. Stress hakkas peale juba eile. Või tegelikult kestab juba nädalakese. Avaldub nimelt nohu ja valusa kurgu näol. Veidi nagu ebameeldiv.

Sain päeviku, olen koolilaps jälle. (:

Eile oli vahva päev. Äksionit kui palju! Nimelt veetsin rõõmsalt tööl aega, tahes kõiki lüüa ja ise magada. Ühel hetkel tulid meile sisse mustlased. Lisaks sellele, et meil praktiliselt terve saal täis oli, tahtsid nemad vett juua. Mul ei võtnud tükki küljest, et anda neile kaks klaasi vett. Kaks naist, kaks klaasi. Ühel hetkel märkan, et lauas istub vaid üks naine, keda olen ka varem näinud. Teine istub vales lauas, räägib mingi mehega. Mees ostis mult enne kohvi. Tore soomlane. (:
Jälgisin neid. Ühel hetkel vaatas mees mulle otsa ja ütles hääletult:"Palun." Noogutasin, astusin ligi. Pöördusin naise poole:"Vabandage, te häirite seda meesterahvast, palun istuga oma laua taha." Peale väikest vaidlemist, kuidas ta juba läheb ja aitab seda meest, läks minema. Mina samal ajal segasin talle igati vahele, et ta on häiriv ja ta peaks lahkuma. Istus oma laua taha, läksin oma leti taha.
Naistele astus ligi Aura administraator ja seletas neile, et tegelikult on nad Aurast "välja heidetud" ehk nad ei tohiks seal üldse olla ja veelvähem võiksid nad tülitada kliente. Selle peale hakkasid mustlased karjuma, saatsid admini koledatesse kohtadesse ja käskisid tal minema minna. Selle peale vihastasin muidugi mina. Astusin uuesti ligi:"Vabandage, teil ei ole õigust minu kohviku alal sedasi rääkida minu klientidega ja minu töökaaslastega, palun lahkuge." Selle peale hakkasid nad karjuma, kuidas nad joovad vett ja nad ei lähe kuskile ja ma ei saa neid ära ajada. Mina muidugi samal ajal rahulikult ja viisakalt seletasin neile, kuidas nad ei tohiks sedasi karjuda, võiksid juua ära oma vee ja siis lahkuda, või ma olen sunnitud kutsuma politsei. Mingil hetkel nimetas üks naine mind litsiks. Politseiga ähvardamise peale karjusid, et kutsugu ma jah politsei, nemad ei lähe mitte kuskile ja kui politsei tuleb, siis ma saan peksa.
Kuivõrd mul ei ole varem selliseid kogemusi olnud, helistasin ülemusele, kes teatas, et ma politseid ei peagi kutsuma, vajuta paanikanuppu. Vajutasin. Selle peale tuleb meil kohale G4S. Kui ma rahulolevalt leti taga seisin ja vihast värisesin, karjus üks naine endiselt mulle, kuidas ta ei lähe mitte kuskile ja kutsu politsei ja sa saad peksa, kui politsei tuleb. Selge. Teine naine oli selle aja peale välja jooksnud ja arvatavasti taibates, et tema kaaslane temaga ei tule, tuli tagasi ja vedas naise endaga välja.
G4S jõudis kohale juba siis, kui naised olid kaugel. Admin tuli ka seletama mu juurde, kuidas olukord oli ja G4Si mees teatas, et mustlased on talle juba tuttavad. Adminiga arvasime, et kui ka muud asja ei saanud, siis vähemalt sai mundris poisse näha ja päev on ikka korras!
Peaksingi nüüd ülemusega rääkima sellest, et paneks neile keelu peale...

Kolmekümneesimese augusti õhtul helistas mulle järsku Mairo, et kas ma Töllu tahan kuulama minna, sest ta on kainekas ja töökaaslased tahavad minna. Duh. Muidugi tahan mina Töllu kuulata!

Ma käisin nautimas, mitte pildistamas, seepärast ei viitsinud vaeva näha, et saaks mitteudused ja ilusad pildid, andke andeks. I ain't even sorry, bros.


Nüüd tahaks palga kätte saada ja Maarjaga välja minna. Ja Evaga välja minna. Ja Airikaga ka...

Ja minu väikevend käis täna esimest korda lasteaias! Nii uhke tunne on mul! Emme närvitses kaks tundi, kas tema lapsega on ikka kõik korras, mina ei ole veel saanud vennaga rääkida, aga usun, et talle meeldis. (:
Rääkides väikevennast võin siia panna väikese vahemärkuse, et märtsi algul saab temast suur vend. Lihtsalt selline väike vahemärkus minu viiendal septembril neljaseks saavast väikevennast.

Loomaaias käisime ka Mairo, Mareti ja Mattisega! Neli M-i käisid loomaaias koos. Päris vahva oli. Kuus tundi jalutasime ringi. Nägime ahve, lõvisid, ilvest (!!!) ja tema lapsi (!!!!!!!). Päris tore oli. Mattis sõitis rongiga ja puha. Oli ise rongijuht. Elevandid tulid ilusti meid vaatama... Kokkuvõttes oli väga tore päev! (:

Kohustuslik pilt, kuigi märk oli võrguga kaetud ja O sisse ronida ei saanud. (:

Loodan, et nüüd tuleb blogimispisik tagasi. Natukene on nagu piinlik, et ei ole nii kaua aega kirjutanud. Aga samas on praegu ka selline olukord, nagu oli eelmisel aastal juuli alguses. Lihtsalt ei taha tuua siia negatiivsust sisse ja palju positiivset ei ole juhtunud.

Vahepeal sai mu ja Mairo suhe kaheseks, mis tähendab, et me oleme nüüd sellises kohutavas eas, kus lapsed jonnivad ja tahavad kõike teada ja kaklevad ja mis kõik. Aga tegelikult oleme me nüüd väga heas seisus omadega, kus me saame olla üksteise peale pahased, aga teame, et saame sellest üle. All is well... (:

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com