reede, 25. veebruar 2011

It's my turn to decide!

Osa minust teab, et on vaja magama minna - Alissa juba magab, kell on üksteist ja homme pean tegus ja väga ärkvel olema. Osa minust tahaks veel niisama vegeteerida. Kaua vegeteerida.

Käisime täna klassiga uisutamas. Mulle tundub, et meie klass koosnebki õpetajast, minust, Maarjast, Rebekast, Kailist, Annist, Liisist, Sigridist ja Rainisest. Okei, tegelt olid Keithy, Tairi ja Jaan ka uisutamas ja tõmblesid seal veidi. Aga jah. Uisud ei olnud just maailma parimad ja enamjaolt valutasid inimesed oma jalgu, sest need tõmbusid krampi, aga see selleks. Vähemalt saime peale pikk organiseerimist uisutama ja positiivne on see, et ma ei kukkunudki ümber! Yayz!

Miskipärast valutavad mu põlved. Mine kirjuta raamat oma uute tedmistega.

Eile sain oma ema õelt kaks raamatut. Üks neist on Dan Browni järg Da Vinci koodile, teine on 127 tundi. Võtan aega endale, et mõlemad läbi lugeda. Hetkel pole seda aega veel kuskilt võtta. Võiks ju praegu voodisse minna ja lugeda, eks? Ei. Alissa magab, ma ei saa talle valgust näkku panna paistma. See ei oleks väga tore minust, ma leian. Siiski võtan endale varsti aega, et lugeda. Kunagi võtan aega, et kirjutada. Kunagi võtan aega.

Tulen võtan su aega, sest aega sul on.
Lähen vaatan su teaevast, seal midagi on.
Palju muud sul ei ole, kuid aega sul on.
Tõesti aega sul minu jaoks on.

3 sisemonoloogi.:

Liiiiiiisu ütles ...

ma lugesin 127 tundi kõige rõvedama koha ära :D muud pole jõudnud veel..

Liiiiiiisu ütles ...

väga rõve oli ;D

-Merilyn ütles ...

Ma vaatasin filmi ära. Lugemisega pole veel kaugele jõudnud. :D

 

Blog Template by BloggerCandy.com