The square root of raspberry should be legalized!

Täna on see päev aastas, kus sa lähed poolvõõraste inimeste juurde ja kallistad neid. Käid päev otsa rõõmsa näoga ringi, südamed põskedel ja naeratus näos. Roosad õhupallid on teemas ja kui sa shokolaadi ei söö, siis on perses. Tead küll, mis päev täna on. Täna on sõbrapäev. 365päevast aastas see üks päev, mil sul on olemas tõelised sõbrad, kes sind sekundi jooksul kallistavad, soovivad head sõbrapäeva ja tihit söövad oma enese lause lõpugi ära. Aga sa kallistad vastu, ütled sulle ka ja naeratad. Ta on su parim sõber. Täpselt nagu need viisteist teist inimest, keda sa sellel päeval kallistasid ja kellega rääkisid. Järgmine aasta samal päeval on need samad inimesed su juures ja kui mitte juures, siis sõnumi saadavad või seinapostituse teevad ikka. Nad on siis ka su parimad sõbrad. Tulevad ajavad sinuga tsätis kaks sõna juttu, räägivad, et neil ikka läheb hästi ja muud viiskusjuttu, mida räägitakse. Elu on teil mõlemal ilus ja päike paistab välja iga teise inimese persest.
Täna on see päev aastas, kus sa hea meelega sööd kommi, mida keegi suvaliselt hulgimüügilt kaks kuud tagasi ostis ja mõtled, et need on just täpselt sinule mõeldes ostetud. Sööd oma shokolaadi ära ja tunned, kuidas armastus sinusse voolab. Aga see armastus ei tule sellest, et su parim sõber selle shokolaadi oma jõuluvanalt sai ja nüüd sulle tõi. See armastus tuleb sellest, et shokolaadis on kord sellised ained, mis tekitavad inimeses tunde justkui oleks ta armunud. Aga sa võid endale ette kujutada, et soe ja pehme tunne sinu sees tuleb sellest soojast mõttest, mis su parim sõber mõtles, kui ta sahtlipõhjast üleeelmise aasta jõuludest järele jäänud shokolaadi võttis ja sulle tõi.
Täna on see päev aastas, kui sa oled eluõnnelik selle üle, kui keegi sulle roosa südamekujulise kaardi toob. Roosasid südamekujulisi kaarte ei ole sa küll varem ju saanud ja on kohe näha, et on ekstra sinu peale mõeldud - vaatad ka teiste kaarte ja avastad, et igal pool on sama originaalne jutt! Kirjas on kaks sõna, mõni südameke ja vahel ka mõni sädelev kleeps, kui veab. Muidugi ei ole kõik sellised armsad ja ise tehtud, oh ei! Mõni on näiteks printinud välja terve hulga ebamääraseid sedeleid ja kui ei ole olnud tegu värviprinteriga, on ehk natukene värvipliiatsitega värvi lisatud. Aga ei maksa lootma hakata! Võtad kätte selle lohakalt lõigatud õhukese paberilehe ja tunned, et oled nii kuradi oluline ja meelespeetud.

Eelmisel esmaspäeval käisin oma vanaemal külas. Sten, minu tädipoeg, oli ka kaasas. Kuna me elame väga samas kohas, siis tulime ka koos koju. Sooka nurgal astusin natukene kumerale ja libedale kohale tõmbasin enda parema jalaga enda vasaku jala alt ära, kukkusin terve oma keharaskusega oma paremale jalale, põlv tugevalt vastu jääd. Sten, kes minust pool sammu tagapool käis, komistas omakorda minu jala otsa ja sellel ajal, kui mina olin risti üle tee, oli tema risti üle minu. Mõlemad saime haiget.
Koju tulin, tõmbasin põlve paljaks - hetkeks oli isegi sinikas, aga see läks ära. Nüüd on ikka veel korralik sinikas miskipärast. I'm lovin it, sest mulle ei jää sinikad muidu üldse külge. Nagu mul ka kunagi palavikku ei ole. Vist sõnasin ära ja homme hommikul vaevlen palavikuga kodus või midagi. Ma ei imestaks.

Teesklen, et mind ei kutsutud just Rock Cafesse.