kolmapäev, 9. november 2011

Eile olin natukene kurb...

...eile olin pisut tujust ära ma.

Praegu on majandusteooria seminar. See õppejõud ei meeldi mulle. Ta on üleolev ja seletab liiga palju mõttetuid asju. Kunagi oli see tore, kui õpetajad seletasid mingit sadat muud asja selle asemel, et meile õpetada teemakohaseid asju. Läks ju tunni aeg ja pärast sai kiunu teha, et meile pole ju õpetatud. Nüüd aga... See õppejõud ei ole lihtsalt mu lemmikute killast. Ta ei sümpatiseeri mulle eriti. Ta... Eks ma pean leppima.
Mis mind päris palju tema puhul häirib on see, et ta... Ta ei ole seminariks valmistunud. Kui raske on tal printida uued lehed ja teha vahelduseks meiega samu ülesandeid? Miks me peame koguaeg talle ütlema, et meil on teistmoodi ja et me võiks ikka meie moodi teha. Samas väitis ta just, et alles eile õhtul printis välja omale need seminarilehed. No ei ju. Aga okei.

Ma olen väga väsinud. Ma tõesti ei jaksa olla. Ma isegi ei tea, millest ma nii väsinud olen. Mu silmad vajuvad kinni ja tuleb see nokkimise tunne ka peale, et pea on väsinud ja vajub alla nii nagu ise tahab. Ma kõigun siin toolil edasi-tagasi. Kui koju saan, on mul kolm tundi, et uuesti linnas olla. Ma kavatsen magada sellele ajal kodus. Tahaks natukene und ka. Tegelikult tahaks seda und kohe nüüd, aga alati ei saa kõike, mida tahad. Vot nii.

***

Olen jälle kodus. Vahepeal käisin linnas ka ära, maganud ma veel ei ole. Lähen täna siis lihtsalt tsipa varem, sest ausalt olen väsinud.

Ma ei tea, kui paljud teist teavad, aga ma jumaldan šokolaadi. Ma võiksin sellest elada lausa. Ma ei hakka kirjeldama, mida šokolaad minu jaoks tähendab, sest ma ei hakka ennast piinama. Piinama? Jah. Piinama. Ma üritan see nädal ilma šokolaadita hakkama saama. Siiamaani olen vastu pidanud. Teine päev. Ja teate, mis on eriti piinav? Või noh.. Enam ei ole tänu Kätule... Ma tegin ju neljapäeval šokolaadikoogi. Ja seda jäi hunnikuga järgi. Ja ma pühapäeval sõin. Enam ei mahtunud. Ja siis... Siis ma tahtsin seda eile ja täna ja ma teadsin, et ma ei saa. Ma teadsin, et ma pean hakkama saama. Ja ma saangi. Saingi. Kätu sõi koogi lõpuni. Nii tore temast. (:

Käisin hambaid pesemas, vaatasin peeglisse. Nägin enda väsinud silmi, panin need kinni. Pesin hambad lõpuni, kirjutasin viimased read blogisse and off I go...

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com