Sõim!

Viimasel ajal saan ma palju sõimata. Ja ma mõtlesin, et räägin sellest siis, kuna vahelduseks mul midagi muud justkui öelda ei ole.

Näiteks, ma ei tea, kes teist on kuulnud sellest FB grupist, mis justkui peaks olema kiusamise vastu? Igaljuhul otsustas keegi seal kunagi mingeid reegleid kirja panna. Tegelikult... Eelmine nädal millalgi. Üheks punktiks oli, et kiusata ei tohiks või midagi sellist. Ja ma siis kommenteerisin, et muidu on reeglid toredad ja puha, aga see üks punkt peaks olema teise sõnastusega. Näiteks, et kiusamisele on täielik nulltolerants, mitte, et see ei ole lihtsalt ilus. Ja siis ma sain kohe esimese vastusena sõimu, et miks ma tulen tähte närima, et see on ilmselge, et kiusata ei tohi ja mul ei ole vaja väikesest asjast nii suurt paanikat tekitada. Mina nimelt ei tekitanudki mingit paanikat, lihtsalt ütlesin, et peaks sõnastuse muutma, et keegi ei saaks ridade vahelt midagi lugeda.

Ja siis kunagi väga-väga ammu saatsin kirja ühele noormehele, kes oli ka lihtsalt ise lisanud mingeid reegleid sinna samasse gruppi ja nende reeglite õigekiri oli nii kohutav, et ma kirjutasin viisaka kirja sellele noormehele, et kas ma võin seda parandada. Ja ta paar nädalat tagasi kirjutas mulle, et vahet ei ole, sest ta võttis need juba maha. Ma olin juba ammu unustanud selle kirja. See vastus tuli koos sõbrakutsega. Võtsin selle vastu. Ja mingi hetk ta lisas mingi käskkirja Edelaraudteele, sest üks teenindajatest lubas lapsed rongist välja tõsta. Mäletate ehk? Muidugi oli see käskkiri, mis ta oma seinale FBs pani ka kohutava õigekirjaga. See oli lihtsalt allpool igasugust arvestust ja kuna keegi teine oli juba seda öelnud, siis ma sellele ei keskendunud. Kirjutasin kommentaariks midagi sellist, et õigekirjast sain mööda vaadata, aga sellest mitte, et tal on selline tüüpiline inimlik kitsarinnaline vaatepunkt, kus ta näeb ainult uudist, et teenindaja lubas lapsed välja võtta, mitte paar kuud tagasi kirjutatud artiklit, kus Edelaraudtee teatas, et tõstab detsembri algusest hindu.
Ja siis ma sain jälle sõimata.

Tema: kle
see,et mul on kirjavigu pole minu süü ex
ja teiseks
ela ise väiksena soomes
Mina: No ma ei saa enam väiksema Soomes elada ja milleks nii vaenulik?
T: ole vait
M: Sa rääkisid minuga, ma vastasin sulle.
T: esiteks ma kasvasin alguses lastekodus ning mind viiti soome
kasupere
M: Ei ole vaja kuri olla mu vastu.
T: kuna mu pere hülgas mu kui ma väike olin
on küll tead ela oma elu
ma eemaldan su oma sõbrakast davi
M: Eemalda. Sina mu sinna panid ka.
T: sul on ema ja isa
aga mul pole
seega ole sa õnnelik
et sul on toetav keskond jne
M: Aga ma ei leia, et ma oleks midagi halba öelnud. Muidugi on mul kahju su mineviku pärast, aga ei ole vajadust sedasi keset õhtut lampi minu tuju rikkuma tulla ja hakata halama, et sa ei oska õigekirja.
T: ei ole vaja haletseda mind ex
M: Ma ei haletsegi.
T: ei oska jh kuna ma soomlane teise suguste värdjate pärast
aga
M: Ma lihtsalt ütlesin, et muidugi mul on kahju, aga ma ei haletse sind
T: ma minema tsau!
M:Tsau.
T: vot
M: ?

Ja rohkem ei ole me rääkinud.
Sellega see asi ongi suhteliselt lõppenud. Ma ei ole teda eemaldanud, ta  ole mind eemaldanud... Lihtsalt sain sõimata.

Homme lähen kella kümnest vanglasse. Rääkisime sellest FBs, et läheks hommikul raamatukokku enne seda. Ütlesin, et mul on see natukene tarbetu, kuna ma elan vanglale võrdlemisi lähedal ja et ma hea meelega tuleks otse vanglasse, aga võin kohale minna. Sellega see vestlus lõppes. Siis teatas keegi, et peale vanglas käiku istume natukene aega (2h) raamatukogus. Ma siis ütlesin, et kui võimalik, siis ma lähen prantsuse keelde. Kas kella kahesesse loengusse või kella neljasesse loengusse, sest et mul tuleb suur töö reedel. Ja siis ma sain sõimata selle eest, et ma tahan loengus käia loengu ajal ja et ma ei võta seda grupitööd piisavalt tõsiselt.


So... Tahab keegi veel mind vahelduseks sõimata? Võiks ju ometi...