No tervist! (:

Peas laulavad miskipärast seitse pöialpoissi sellest, kuidas töö ja vile koos käivad, ohhoo. Samal ajal meenub väljend, et pill tuleb pika ilu peale. Justkui käiks need ka kokku ja nendest peaks ka laulma. Ilmselgelt ei oska mina laulda nii, et oleks kõrvale hea kuulata seega mina kirjutan, kuidas käivad töö ja vile ja pill ja pikk ilu kokku.

Kui nüüd täpsemalt mõelda, siis ega mul tegelt ei olegi head näidet vile kohta oma töö juures. Vile on ehk mu töökaaslased... Need normaalsemad! Ja töö on... Töö on töö. Samal ajal vilistamist ei toimu, kuigi tegelikult on viimasel ajal vaikne. Siin kuu alguses sai pool aastat Aurat täis ja... Ja kuidagi tüdimus on peal. Mine tea, äkki saab selle liigitada ka kevadväsimuse alla, aga ma kahtlen selles. Igaljuhul ootan kuu lõppu, et ei oleks tööd, vaid ainult vile. Või noh.. Loodan, et on natukene tööd ka.

Pikka ilu ma samuti ei tähenda, ometi pillisin kolmapäeval kohe mitme pika ilu peale. „Pikk ilu” kestis neli kuud ja ma täiesti vihkasin ühte kuud sellest. Pill tuli peale seda, kui paluti veel kolm kuud pikka ilu pidada. Keeruline, eksole? Tegelikult ei ole. Kui ma käisin veebruaris verd andmas, öeldi, et hemoglobiinitase mu veres on piiri peal – 125 – et nüüd saan veel verd anda, aga anname igaks juhuks organismile puhkust ja tule nelja kuu pärast. Olin õnnetu, aga mõtlesin, et mis seal ikka. Käisime kolmapäeval. Tunnen end hästi, olen söönud, puhanud, kõik küsimused vastan ilusti ära, annan näpuverd. Esimest korda masin ei loe välja, annan uuesti. Teist korda ütleb, et hemoglobiin on liiga madal ja sa ei saa verd anda. 115. Halb. Olen õnnetu. Ütlen neile läbi allasurutud pisarate, et tulen tagasi. Nemad soovitavad suvel grillida ja puhata ja siis ootavad mind tagasi. Mairo samal ajal käib kõik kohad läbi ja annab verd. Mina? Istun ja nutan.

Võiks ju mõelda, et mismõttes sa ulud, eit, aga te ei tea... Ma ootasin seda niiväga! Helistasin emmele, lasin tal panna endale perearstiaja. Ehk oskab see midagi tarka rääkida, miks mu hemoglobiin nii madal on ja miks ta pidevalt langeb. Veider on see, et esimene kord, kui nad ütlesid, et on madalavõitu, andsid nad mulle voldiku, et loe seda ja siis saad teada. Lugesin voldikust, et pean sööma punast liha ja peeti ja muud sellist jama. Ma ei söö peeti. Ja ma sõin tööl mitu korda peeti. Ja liha söön ma justkui rohkem, kui keskmine inimene. Aga see ei aidanud, ilmselgelt. Sellest järeldasin, et ehk on milleski muus see asi ja otsustasin, et ehk perearst oskab aidata.

Ma ei tea, kas te oskasite siit lugeda välja lugeda ülimalt positiivse sõnumi, või ei. Ma lähen perearsti juurde. Mu perearst on Paides. Mu kodu on niivõrd-kuivõrd Paides. Ma lähen koju! Ma tulin viimati kodust 20 aprill ja alles nüüd saan jälle! Vähemalt saan nüüdki, kui aus olla... Teeb mind õnnelikuks! Kolm Auravabat päeva, kolm Tartuvabat päeva. Kolm päeva oma emme, issi, õe ja vennaga! Tahaks teada, kas vend igatseb ka mind... Pean nalja seletama, et te saaks sellest aru. Emme rääkis, kuidas nad ükskord Mattisega kõndisid ja Mattis küsis:”Kas õde Merilyn igatseb ka mind?” Emme kinnitas talle, et igatsen küll. Ja niiiiiiii väga igatsen! Nüüd on iga meeter, mis bussiga sõidan lausa lust. Kui peaks, võiks ma bussiga sõita kolm päeva, et nendeni jõuda. Ma sõidaks nii kaua kui vaja, et saaks venda sülle võtta, õega lollusi teha, emmet kallistada, issiga rääkida... Ma tahan koju!

***

Aaaand its done! Ma käisin kodus ära.

Hea oli. Arsti juures käisin, sain tulemused teada, pean rauatablette sööma hakkama.
Kodus tegin igasuguseid põnevaid asju. Lisan sellest pilte oma tumblrisse. (: Ei hakka blogi siin koormama, sinna on lihtsam lisada...

Papud teevad jalgadele haiget. kaks villi ühel jalal ja igatpidi kõndida on valus.

Tulen ehk jälle. Loodetavasti varem.Unustasin Totu- sünna isegi ära. Sai teine mul juba viieseks! (: