2013 iz done.

Vaatasin oma viimase aast ajalugu ja mul ei tule seekord mingit normaalset aasta kokkuvõtet tänu blogipostidele. Ei imesta ka - kord kuus, kaks korda kuus... Veebruaris tegin seitse postitust - oh mind blogijat! Üritan ennast muuta. Tahan oma väiksele blogile elu sisse puhuda. Saab teine juba päris hea mitu aastat vanaks ju mais... Kuueseks, kui ma nüüd ei eksi. Peaaegu koolilaps...

Mis mul siis möödunud aasta kohta öelda on? Algas teine ju üpris kenasti. Käisin tööl, koolis, eraelus oli kõik korras... Ja siis aasta lõpp keeras pekki ära. Ole hetkeseisuga töötu, üksik ja kohati veel natukene õnnetu. Samas... Tagasivaadates oli suurem enamus aastast ju siiski kena. Tänu Aurale sain endale häid sõpru juurde, tänu oma sõpradele ja sugulastele sain endale veel rohkem sõpru-tuttavaid juurde. Väga palju ma kontsertidel ei käinud, kuid need vähesed jäid meelde siiski. Metsatöllu viimane vabaõhuesinemine Valmas ja viimane esimene sellel aastal vana kavaga Rock Cafes. Lisaks käisin Kätuga Mustvees suvitamas, käisime loomaaias, leidsin ühele kassipojale kodu, emme teatas, et saan veel ühe väikese venna...
Kõik ei olnud roosiline, sugugi mitte. Kaklesime vanaema ja Lembituga, Lembitul oli mõni nädal tagasi insult, kogu see jama, mida viimasest paarist postitusest lugeda saab, mu võimatult nõme töökoht, mida ma iga päevaga üha rohkem ja rohkem vihkasin... Ei tea, kas rääkisin teile viimastest päevadest Auras, kuidas mul olid vahvad kliendid.
Tema:"Üks vahvlijäätis palun."
Mina:"Teeme vahvlitopsi sisse ise kaks palli, on pakkuda vanilje, shokolaadi, maasika ja banaani. Võite valida kaks tükki."
Klient mõtleb natukene, vaatab ringi ja teatab siis:"Sidruni."
Mina mõttes:"Kas ma pakkusin sulle sidrunijäätist, sa tähelepanematu väike värdjas." Või noh. Tegelikult tahtsin kõik asjad käest ära panna ja majast välja jalutada...

Aga mitte oma töökohast ei tulnud ma siia rääkima... Kes üldse teab, et miks tulin, aga noh... See selleks. Tulen varsti jälle!