Mõtted, mitte jutt

Ausalt öeldes on nüüd kell kaks öösel ja ma ei suuda siia kirja panna neid üksikuid mõtteidki, sest ma tahan magada. Ma tahan meeeeletult magada. Ja siis natukene veel magada. Mõistad sa mind? Mõista mind, palun.

Aga ma luban, et kui ma homme koristuspausi teen, siis räägin. Räägin TFiOSist ja süütuse kaotamisest ja sünnipäevadest ja jalutuskäikudest ja oma väiksest põiest ja oma inimestest ja oma tööst ja... Aga praegu tahan ma magada.

Miks ma selle siia üldse kirja panen? Sest ma tahan.

Mulle tundub, et ma olen oma blogi hüljanud ja ma tunnen, et ma pean tegema nii, nagu aasta algul tegin - kvantiteet üle kvaliteedi ja ehk tuleb kvaliteetki tagasi!