Elagu interaktsioon!

Kuigi blogi vist ei ole väga efektiivne interaktsioon... Veidi ühepoolseks jääb see nali siin...

Aga kirjutan siiski! Sest mida muud peaks mu Helena tegema, kui oma last söödab, kui mitte lugema minu blogi? Helistama mulle hommikul kell 6:55 ja minuga 40 minutit juttu rääkima? Mul pole ka selle vastu midagi, aga jah... Las laps loeb!

Naljakas, et tegelikult mul polegi suurt midagi öelda... Ma elan nii igavat elu, et ise ka ei usu!

Ja nii veider on, et mul on mu Benjamin, kellega on nii hea kirjutada ja ma ei saa hakkama. Sellepärast, et Benjamin on mul igat muud moodi ka osav. Näiteks tõmbasin ma omale just mingi Ice Age mängu ja ma olen sõltuvuses. Nii vahva on mängida mingit pisikestele lastele mõeldud mängu, olles ise täiesti täiskasvanu.
Tegelt on kehva selle uue arvuti juures see, et mul on siin pidevalt midagi teha. Ma peaks lugema raamatut, võiks ehk veidi tikkida... Aga milleks? Palju parem on ju vahtida Desperate Housewives'e või mängin Sidiga mingit tobedat mängu. Väga halb, ütleks ma selle peale...

Ja siis muidugi võiks ma ju blogida! Ma ju võiks blogida oma päevast. Ma võiks blogida sellest, et õde käis külas. Ma võiks blogida oma väikevennast... Võiks, võiks, võiks... Ma võiks teha nii palju asju...

Ostsin tüüblid täna. Homme hakkan lammutama ja panen voodi kokku. I'm a strong independent black woman...

Okei. Kell on pool neli hommikul. Lähen magama.