teisipäev, 13. märts 2012

Vastuseid palun.

Ei tahtnud seda teha, sest olen haige ja väsinud ja peaksin magama. Ei tahtnud täna blogida, ma mõtlesin. Aga teen seda siiski. Seda ühe kommenteerija pärast Postimehes. Artikkel nimelt räägib ühest tütarlapsest Johannast, kes kadunud on. Mina, tüüpilise lugejana ehk, läksin lugema ka kommentaare, mida oli sel ajal ei rohkem ega vähem kui 11. Mis ma sealt leidsin? Kommentaarid, mis on iga kadunud tütarlapse või noormehe uudise all: Raudselt joob kuskil, läks linna hoorama, paneb sõpradega pidu, kes sellist ikka otsida tahab, miks meid üldse huvitab mingi kadunud eit, I like turtles. Ja siis üks inimene, kelle nimeks oli pandud "teadmata?". Nagu te arvatavasti teate, saab iga inimene endale ise kommenteerimise ajaks nime valida. Tema siis valis selle. Ja mis ta kirjutas? "kas teatult kadunud saab ka olla?"
Kas saab? Miks mitte lihtsalt kadunud? Või kas teadmata kadunud on see inimene, kes on kadunud, aga keegi ei tea, et ta on kadunud? Kui ma elan üksinduses metsa sees, ei suhtle mitte kellegagi, lähen metsa jalutama, eksin ära, keegi ei oska mind otsida, ma ei oska koju minna - kas ma võin öelda, et ma olen teadmata kadunud?
Kommenteerija juttu uskudes saab olla teatult kadunud. Mina näen seda nii, et kui ma otsustan kodust ära joosta või teha midagi lolli nii, et ma ei ütle mitte kellelegi, kus ma olen, siis inimesed hakkavad mind otsima, panevad kuulutisi lehte, jagavad facebookis mingit ahelkirja... Kõik teavad, et ma olen kadunud. Järelikult olen ma siis teatult kadunud?

Olen suurema osa päevast veetnud oma voodis. Ma tahan magada. Aga tulen kirjutan sulle kord veel... Ja veel ja veel. Nüüd on minu kord! Teha tormi sinu südames!

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com