Sometimes I feel like I'm permafrost...

Mu pea valutab miskipärast. Peaks vist vahelduseks natukene magama, õhtul oli ju plaanis välja minna...

Olen praktiliselt terve nädal halvasti maganud. Kohati jääb ajast puudu, siis jääb kvaliteedist puudu... Ja sellepärast olen ma praegu palju väsinud. Sajaga väsinud.

Neljapäeval käis mul Helena külas, teisipäeval käisime koos väljas. Küpsetasin Helena küllatuleku puhuks kringli ja reedel tegin Anni, Liisi ja Nele soolaleiva puhuks ka kringli.
Olen küpsetaja, jou.

Täna veetsin kolm tundi oma päevast katlamaja seina pestes, siis vaatasin natukene aega miisusid, natukene koeri ja tulin koju. Anneli tõi mu koju. Nimelt käisin ma Tartu Koduta Loomade Varjupaigas heakorrapäeval ja seekord oli mu ülesandeks katlamaja seinu pesta. Nuustik oli pärast päris läbi ja vett käisin ka paar korda ikka vahetamas. Ja päris vahva oli. Ma tundsin, et ma teen midagi head, kuigi ma pesin ainult seinu. Homme, pühapäeval, hakkan sama asja tegema oma vannitoas ja ma tunnen juba nüüd, et ma sellest ei saa nii suurt positiivset laksu, kui katlamaja seinu pestes.
Nimelt tunnen ma, et väga vahet ei olekski kui ma ei koristaks. Põrand saab ikka mustaks, vahet ei ole, kas ma pesen seda iga pühapäev väga põhjalikult või ei. Vannituba on niikuinii koguaeg praktiliselt läbimärg ja üldse mitte räpane. Aga ma pesen ja küürin ikkagi. Milleks?

Ma natukene magan. Pea ikka tuikab...