Nälg.

Ma ei ole teile ammu midagi öelnud. Kes teab, miks.

Ja tegelikult ma nüüd vaatasin, et viimane kord ei olnudki nii ammu, arvestades, mida ma vahepeal teinud olen ja et tihtipeale jääb kahe posti vahe pikem.

Mida ma siis vahepeal teinud olen? Neljapäeval ärkasin, koristasin, pesin pesu, küpsetasin neli & pool kringlit, söötsin rebastele nuudleid, panin natukene aega pidu ja läksin koju magama. Kringlid küpsetasingi rebastepeo jaoks. Rauno, Ragnar ja Eva käisid ka abiks. Poisid käisid mingi hetk poes, tõid mulle jahu juurde ja Eva aitas kringleid punuda, kooris ja lõikus õunu ja tegi nuudlitaskuid. Ja muidugi oli nende entertainment value päris suur.

Reede hommikul oli mu parema käe ranne pooleks. Suht pooleks. Võtsin valuvaigisti, et ellu jääda. Nimelt ei ole soovitatav ühe päevaga niiiiiii palju tainast sõtkuda, ei ole eriti hea su randmele, mis muidu sellise liigutamisega harjunud ei ole.

Reedel käisin koolis ja poes ja Kaisa sünnal. Veider oli olla Annelinnas. Ja veel seal, kus ma enne elasin. Nii üleni veider, aga samas nagu norm... Ei oska seletada.

Ja laupäeval käisin Virve sünnal. Ja enne seda poes. Ja öösel jõudsin koju.

Ja pühapäeval magasin kaua, käisin Lõunakas, Zepekas ja siis koristasin end pooleks. Lihtsalt... Pooleks. Tegin tavalisi asju, nagu jooksin tolmuimejaga mööda tube ja pesin pesu. Ja tegin ebatavalisi asju nagu sulatasin külmkappi, pesin mopiga põrandat, küürisin vannituba, pesin külmkapi seest puhtaks, pesin hunnikuga nõusid ja what not. Miks on need asjad, mis peaksid olema tavalised, ebatavalised? Nimelt ei olnud mul varem moppi ega põrandapesuvahendit ja seega põrandapesu oli harv nähtus - juhtus ainult siis, kui ma viitsisin lapiga mööda põrandaid põlvitada. Pigem kasutasin ma varem tolmuimejat ja vannitoa lasin lihtsalt veega üle. Külmkapp jääb tihtipeale oma aega ootama ja vahest tsipa liiga kauaks. Päris halb... Nõudepesu on ka tegelikult suhteliselt tavaline...
Mairo muidugi, tubli laps, nagu ta on, valas piimaklaasi magamistoa põrandale ümber. Ma olin nii palju vaeva näinud, et see puhtaks saada ja ta lihtsalt valas piimaklaasi ümber! Aga ma andestasin talle. Küllap pesen lihtsalt peagi jälle väga põhjalikult põrandat...

Praegu istun loengus, ei kuula kaasa. Kes teab, miks. Ma vist ei jaksa. Ja kohutavalt külm on! No nii külm, et ma murdun pooleks varsti!
Ja kõht on ka tühi. Mis on halb, sest mul on veel 2 loengut järjest, ei ole aega eriti, et süüa vahepeal. Halb...

Oh well. Tegelt on ju hea!