"Teie salli terviseks, proua!"

That feeling you get, kui sa oled õnnetu, vaatad otsa sellele inimesele, kes teab sind kõige paremini ja keda sa usaldad kõige rohkem ja pool murest on juba läinud ainuüksi sellega, et ta ütleb sulle tsau.

Eile õhtul Maarja juurde jalutades mööda Rüütli tänavat mõtlesin endamisi:"Jesus christ, tee rõõmsam nägu pähe! Sa ei mõrvanud ju kedagi ja keegi ei hakka sind mõrvama ja keegi ei surnud. Lighten up!" Ja kui ma tagasi kõndisin:"Jesus christ, kas sa palun võiksid natukene vähem särada?! Politseid seal nurgapeal arvavad, et sa oled pilves või midagi!"
Paar veidrat pilku saingi politseide poolt, aga kes teab, miks see oli. Mul oli vihmavari käes ja vihma ei sadanud, võib-olla sellepärast? Võib-olla ma nägin purjus ja alaealine välja? Kes teab.

Eile baaris üks mees:"Miski kukkus." Ma automaatselt vaatasin ka maha, kuigi ta ei rääkinud minuga. Ja siis avastasin, et mu sall oli maha kukkunud. Ütlesin:"Oi, mu sall!" ja ronisin pukilt maha, et see üles tõsta. Samal ajal selle esimese mehe sõber:"Proua, teie sall kukkus." Ma naeratasin omaette ja mõtlesin, et fakk, kas ma tõesti näen nii vana välja? Istusin tagasi, mehed said oma õlled ja see, kes viimasena kõneles, ütles:"Teie salli terviseks, proua!" Ma tänasin teda ja naersin natuke. Ja surin seesmiselt. Mismõttes ma olen proua?! Ma olen 20, for crying out loud!

Kella üheteistajal otsustasin, et peaks ikka selle siidri ka võtma, mida ma niisama passin seal. Ostsin siidri ja jõin seda poolt liitrit mingi tunnike. Avastasin uuesti, et mulle ikka üldse ei sobi alkohol ja et ma ei tohiks nii palju seda korraga ette võtta. Veidi peale südaööd hakkasin kodu poole liikuma.

Enne seda ostis keegi mees endale ja oma sõbrale praeleivad. Maarja tahtis neid maitsta, võttis kogemata kaks, andis ühe mulle, päris head olid. Ja siis hiljem need samad mehed pakkusid mulle veel leiba. Ma ütlesin viisakalt, et ei soovi. Umbes kümme korda. Ja et ma juba sain. Seda ka umbes kümme korda. Ja et need on tõesti head leivad ja Maarja on päris osav, et need valmis tegi. Seda ütlesin umbes korra. Pakkusin Maarjale, et ta võiks tulla mu poole leiba tegema, ta arvas, et ma võiks endale fritüüri osta ja siis ma arvasin, et "How 'bout no." Mehed mu kõrval said sellest valesti aru - arvasid, et ma ei taha Maarjat endale külla leiba tegema. Ja siis ma üritasin seletada, et Maarjal on kiire ja et eks ma saan endale ise ka leiba tehtud ja et mul ei ole praegu kodus leiba, aga ehk kunagi!

Teinekordki, ütlen ma selle peale! Aga järgmine kord kohe algusest peale hea tujuga!