Totu-: Väsinud. Väga väsinud.

Ma olen nii väsinud. Siiralt väsinud. Teate seda väsimust, et tahaks nutta natukene. Vihane ja väsinud.

Mul on raske. Ausalt on. Aga ma hoian ennast veel koos. Nädal aega veel. Praegu veel jaksan. Veel suudan. Ma tahaks teile rääkida, miks mul on raske, aga ma ei saa. Peaaegu isegi ei taha... Samas siiski tahan. Väga... Mul on raske, sest Robert on raske laps. Tal on kasvatust küll. Tal ei lasta teha seda, mida ta tahab, aga teda ei keelata õigel hetkel. Ja teda premeeritakse valedel hetkedel. Näiteks kui ta on tund aega jonninud saab ta poest midagi ainult selle "mhmh"i peale, et ta peale seda on hea laps. Aga ta ei ole. Siis öeldaks, et võtan ära selle, viin poodi tagasi. Tuleb jonn. Aga siis ole hea laps. Ja nii edasi ja edasi ja edasi... Kui minuga jonnib ja meil on eelnevalt diil, et ta saab midagi, siis ta lihtsalt ei saa. Ütlen, et ta ei ole olnud piisavalt hea laps ja lihtsalt ei saa. Peale seda karjub edasi, las karjub. Käitub halvasti, las käitub. Mina olen oma osast kinni pidanud.

Ma olen väsinud, sest Robert ei oska käituda, kui emme/issi kodus on. Minuga päeval me enamjaolt saame hakkama. Vahest isegi päris ilusti. Aga õhtul... Teised tahavad rahu, mina tahan rahu, Robert tahab tähelepanu. Kui ta seda kohe ei saa, siis ta teeb pahandust, saab negatiivset tähelepanu, aga kuna see on ka tema jaoks tähelepanu, siis ta võtab sellest kinni ja naudib. Ja nii uuesti ja uuesti ja uuesti... See on nii väsitav. Samas on mul lapsest kahju. Samas on mul ükskõik. Samas on mul vanematest kahju ja samas on mul ükskõik.

Ma tahaks lihtsalt... Tahaks lihtsalt üksindust natukene aega. Ja teate, mis? Ma saan selle. Ma saan selle umbes-täpselt nädala pärast, kui ma oma raske kohvri võtan ja laevale lähen. Ma istun kolm tundi arvatavasti laevas. Uhkes üksinduses iseendaga. Siis tunnikese, pool teist uhkemas üksinduses bussis. Siis paarkümmend minutit ehk jalutan koju, või siis lõpeb bussist maha astudes mu üksindus. Mine tea. Vaatame, mis sellest saab. Oleneb, kas keegi tuleb mulle Annasse bussi vastu või ei. Oleneb, kas ma üldse saan Annasse. Ehk pean Mäosse sõitma? Ei oleks meeletu paanika ausalt öeldes... Kodus olen ma arvatavasti mõneks ajaks üksindusest täi saanud oma isu ja tahan oma inimesi, oma loomi, oma linde. Tahan kvaliteetaega. Ja varsti olen ma uuesti bussis ja teel Tartusse. Ma arvan, et ühe öö olen kodus enne... Aga kiiresti Tartu ja tegelikult, mis seal salata... Tulen sealt varsti tagasi ka juba. Mul on Paides paar asja ajada. Aga...

Ma ei taha olla kuri. Ma ei taha olla vihane, halb, õel. Aga seda kõike ma praegu just tahan. Ma tahan... Ma juba rääkisin, mida ma tahan. Nüüd sa siis tead.