Ja siis jälle õnnetu.
Ma ei tea, kas sa viitsisid selle kõik läbi lugeda, aga need olid minu emotsioonid täna õhtul. Käisin nimelt Mairo ema sünnipäeval ning nüüd olen kodus. Üksi. Või noh... Kätuga... Ja varsti tulevad Elleka ja Hanna ka... Aga üksi.
Ma ei jaksa olla enam. Mul on homme tähtis päev. Jään magama. Ja räägin teile kõikidest nendest emotsioonidest ja nende põhjustest järgmises postituses. Või kui mitte järgmises, siis ühes järgmistest vähemalt.
Ma ei ole teid unustanud, aga mul ei ole teile midagi väga adekvaatset öelda, siis ma parem ei ütle ka...
Järgmine kord.
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar