Üks draft koduskäigust:
Kuigi mul on mingi väike ettekujutus sellest, mida ma öelda tahan, ei oska ma seda siiski öelda. Sest et tegelikult ei oska ma midagi öelda.
Tulin täna hommikul Tartust koju. Magasin natukene sisse ja pidin siis jooksma. Mairo oli küll kodus, aga auto oli vendade juures. Jooksin siis. Seitsme minutiga olin riides ja uksest väljas. Tänu sellele unustasin mõned asjad maha. Nüüd on kõik enam-vähem OK, aga samas on telefoni aku tühi ja laadija on Tartus. Mul on neid kaks erinevat ja mõlemad on Tartus. Keenjus
Aga tänane ei ole see päev, kus ma saaks öelda, et ma lõplikult vennaga tegelesin ja tubli olin. Magasin nii vähe ja ärkasin nii vara, et... Olen väsinud ja natukene isegi tüdinud. Veel on silmad kloorist valusad, aga... Ühe öö sain juba magada ilma köhimata ja nuuskamata. Pühapäeva öö vastu esmaspäeva oli kohutav. Ainult köhisin ja nuuskasin, nii halb oli olla. Aga eile öösel sain magada, täna ka. Hommikul arvatavasti mitte väga kaua, sest et vend arvatavasti tuleb äratama, aga... Las ta tuleb.
Issi sai jõuludeks leivaküpsetusmasina. Tegime sellega jõulude ajal üht keeksi. Täna kirjutasin endale fäänsisse vihikusse retsepte ümber ja tuli jälle keeksi isu. Küpses siis seal masinas. Mattis tuli küsima, et millal saab. Ütlesin, et tema ei saa. Et ma söön kõik ise ära. Oli õnnetu. Teatas, et tema ikka tahab keeksi. Ma ikka ei lubanud talle ja siis ta oli natukene õnnetu, aga mis ma ikka venda kiusan. Muidugi sai vend ka keeksi!
Neljapäeva hommikul olime vanaema ja Mattisega kolmekesti. Läksime siis Mattisega õue. Ehitasime lumememme. Sellise, nagu päris lumememmed on. Söest silmad, suu ja nööbid, porgand ninaks, ämber peas, sall kaelas ja isegi luuahakatis käes. Mulle meeldis. Mattisele ka. Aga Tupsu suutis seda juba natukene lõhkuda veel enne, kui me lumememmele näo saime teha. Ja pärast siis, nagu ma kuulsin, jälle. Muudkui laamendab, tobe loom.
Emme haned hakkasid ka munele. Nii vahva! Hanemuna on palju suurem, kui kanamuna. Eriti arvestades, et meie kanadel on praegu väikesed munad. Ja need linnukesed tulid mulle täiega kallale ka! Ma pidin jooksma ja varjuma nende eest. Aga vahvad on emme loomad-linnud siiski!
Istun praegu lossis. Istun loengus. Lapsepõlvesotsioloogia. Mulle meeldib see aine. Ja ma loodan, et mul kaob ära see tunne, mis väidab, et mulle ei meeldi tegelikult kool. Sest et ma tean, et mulle meeldib. No meeldib, noh! Aga vahel on tunne, et ei meeldi...
Liha on marinaadis, kartulid on vees. Lähen koju, panen kõik ahju. Yumm!
Kuigi mul on mingi väike ettekujutus sellest, mida ma öelda tahan, ei oska ma seda siiski öelda. Sest et tegelikult ei oska ma midagi öelda.
Tulin täna hommikul Tartust koju. Magasin natukene sisse ja pidin siis jooksma. Mairo oli küll kodus, aga auto oli vendade juures. Jooksin siis. Seitsme minutiga olin riides ja uksest väljas. Tänu sellele unustasin mõned asjad maha. Nüüd on kõik enam-vähem OK, aga samas on telefoni aku tühi ja laadija on Tartus. Mul on neid kaks erinevat ja mõlemad on Tartus. Keenjus
Aga tänane ei ole see päev, kus ma saaks öelda, et ma lõplikult vennaga tegelesin ja tubli olin. Magasin nii vähe ja ärkasin nii vara, et... Olen väsinud ja natukene isegi tüdinud. Veel on silmad kloorist valusad, aga... Ühe öö sain juba magada ilma köhimata ja nuuskamata. Pühapäeva öö vastu esmaspäeva oli kohutav. Ainult köhisin ja nuuskasin, nii halb oli olla. Aga eile öösel sain magada, täna ka. Hommikul arvatavasti mitte väga kaua, sest et vend arvatavasti tuleb äratama, aga... Las ta tuleb.
Issi sai jõuludeks leivaküpsetusmasina. Tegime sellega jõulude ajal üht keeksi. Täna kirjutasin endale fäänsisse vihikusse retsepte ümber ja tuli jälle keeksi isu. Küpses siis seal masinas. Mattis tuli küsima, et millal saab. Ütlesin, et tema ei saa. Et ma söön kõik ise ära. Oli õnnetu. Teatas, et tema ikka tahab keeksi. Ma ikka ei lubanud talle ja siis ta oli natukene õnnetu, aga mis ma ikka venda kiusan. Muidugi sai vend ka keeksi!
Neljapäeva hommikul olime vanaema ja Mattisega kolmekesti. Läksime siis Mattisega õue. Ehitasime lumememme. Sellise, nagu päris lumememmed on. Söest silmad, suu ja nööbid, porgand ninaks, ämber peas, sall kaelas ja isegi luuahakatis käes. Mulle meeldis. Mattisele ka. Aga Tupsu suutis seda juba natukene lõhkuda veel enne, kui me lumememmele näo saime teha. Ja pärast siis, nagu ma kuulsin, jälle. Muudkui laamendab, tobe loom.
Emme haned hakkasid ka munele. Nii vahva! Hanemuna on palju suurem, kui kanamuna. Eriti arvestades, et meie kanadel on praegu väikesed munad. Ja need linnukesed tulid mulle täiega kallale ka! Ma pidin jooksma ja varjuma nende eest. Aga vahvad on emme loomad-linnud siiski!
Istun praegu lossis. Istun loengus. Lapsepõlvesotsioloogia. Mulle meeldib see aine. Ja ma loodan, et mul kaob ära see tunne, mis väidab, et mulle ei meeldi tegelikult kool. Sest et ma tean, et mulle meeldib. No meeldib, noh! Aga vahel on tunne, et ei meeldi...
Liha on marinaadis, kartulid on vees. Lähen koju, panen kõik ahju. Yumm!
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar