Nõrkemiseni!

Ja see hetk hakkab kohe saabuma...

Täna hommikul olin mingi hetk poolärkvel, kuna mul on viimasel ajal jälle süsteemis kell kaheksa ärgata, vetsus käia, veenduda, et magamiseks on veel aega ja siis edasi magada. Igaljuhul olin poolärkvel, sain sõnumi, sattusin paanikasse - ei. Ei pea veel tööle minema. Töökaaslane lihtsalt tahtis infot. Andsin info, magasin edasi. Mingi hetk helises mingi äratus. Mingi hetk helises Mairo telefon. Ehmatasin, vaatasin kella - 10:53. Esimese asjana ei taibanud. Siis järsku läks jooksmiseks. Valisin viimati kasutatud numbri - töökaaslane. Helistasin - ei võtnud vastu.
Mairo:"Kui kiirelt sa valmis saad?"
Mina:"Mõni minut."
Mairo:"Mina ka."
Viis minutit, olime autos, mul hambad pestud ja juuksed kammitud. Siuke... Enam-vähem nägin välja, kuigi ülimalt unine. Tööle jõudsin, helistas töökaaslane tagasi. Kuulsin, et on lärmakas, mõtlesin, et ta on üleval. Oligi. Tuli just alla. Kuulsin ta häält teisel pool ust. Tegin ukse lahti, kõõlusin seal vahel, pool saabast jalast ära. Tema:"Sa pead kella ühest tööl olema alles."
Persse. Kõik.
Olin väsinud, tüdinud ja natukene õnnetu. Natukene oleksin tahtnud nutta. Ei teinud seda.
Kert küsis, kas mina olin see rambo, kes lauad eelmine õhtu kokku pani. Ütlesin, et jaa. Ütles, et ta pool ööd oli üleval ja lõpuks nuttis end magama teadmisega, et auras on lauad laiali ja ta peab need kokku panema. lubasin lauad lahti teha ja laiali laotada, et ta saaks need kokku panna.
Peale vestlust, kus ma sain teada, et olin kaks tundi liiga vara tööl, arvas Kert, et rambo võiks nüüd kaks tooli riietusruumi kõrvuti panna ja magada.
Mina panin end riidesse, küsisin köögist, kas meil tänase puhul kooki on, ütlesid, et ei ole. Ütlesin, et lähen toon. Tõingi.

Läksin Maximasse, sealne koogivalik imes, läksin Rimisse. Sealt sain koogi. Jalutasin aeglaselt. Mul oli ju aega. Jõudsin pool üks tagasi tööle. Vahetasin aeglaselt riided ja olin ikkagi natukene liiga vara valmis. Ma ei olnud õnnetu. Sain sellevõrra rohkem lollusi teha.
Puhusin õhupalle, süütasin küünlaid, poleerisin kahvleid... Nuge ka.
Vahva oli.

Ja siis koristasime lolliks ennast. Nii lolliks, et kuigi ma oleks täna teoorias varem koju saanud, läks mul ikkagi kauem - võtsin eriti hoolikalt põrandapesu ette ja liigutasin toole ja laudu ka, et ikka vahvam oleks!
Mingi hetk keset päeva leidsime, et kõige ülemiselt riiulilt on vaja tolmu võtta, seina vaja sealt natukene pesta ja... Ma siis võtsin tühja õllevaadi ja kõõlusin lae all. Mingi hetk leidsime, et peaks ikkagi lage ka pesema. Natukene sain seda teha. Siis pidime jälle üles minema, koristamine jäi pooleli. Igaljuhul.
Meil olid saalis sel hetkel kolm inimest. Siukest... Teismelist. Istusid lauas, sõid burksi. Järsku välkus miski. Mõtlesin, et teevad üksteisest reidikaid, sest enne nägin neid seda tegemas. Vaatasin. Ei. Fotokas oli kuidagi liiga minu poole suunatud. Naljakas. Olen nüüd kellegi piltides lae all kõõlumas. Vahva!

Ehmatasin ühe kliendi poolsurnuks täna. Olime koos üleval, mina koristasin külmkappi, töökaaslane tegeles klientidega. Pidi alla helistama, palus minul kliendid võtta. Hüppasin leti alt püsti, olin kohe oma teenindaja ametis. Klient minu vastas hakkas järsku täiega naerma. Ehmatas vist... Või tegelikult - kindlasti. Naersime tükk aega.
Tema:"Kas teil on mingi luuk siin, kust teenindajad välja tulevad?"
Mina:"Meil on teenindajaid leti alt võtta, kui vaja on, tuleb järgmine!"
Naersime veel.


I don't like walking around this old and empty house
So hold my hand, I'll walk with you, my dear
The stairs creak as I sleep, it's keeping me awake
It's the house telling you to close your eyes

Some days I can't even dress myself
It's killing me to see you this way

Cause though the truth may vary
This ship will carry our bodies safe to shore

There's an old voice in my head that's holding me back
Well, tell her that I miss our little talks
Soon it will be over and buried with our past
We used to play outside when we were young
And full of life and full of love

Some days I don't know if I am wrong or right
Your mind is playing tricks on you, my dear

Though the truth may vary
This ship will carry our bodies safe to shore

Don't listen to a word I say
The screams all sound the same

Though the truth may vary
This ship will carry our bodies safe to shore

You're gone, gone, gone awat
I watched you disappear
All that's left is a ghost of you
Now we're torn, torn, torn apart
There's nothing we can do
Just let me go, we'll meet again soon
Now wait, wait, wait for me
Please hang around
I'll see you when I fall asleep

Don't listen to a word I say
The screams all sound the same

Though the truth may vary
This ship will carry our bodies safe to shore

Üheksa ja viis.

Saatsin üles õhupallid.

Kõnnin Rimist tööpoole. Vaatan, mida käigu pealt Oliveriga teha oskan.

CAKE!

Your mind is playing tricks on you, my dear.