Anna aega atra seada.

Viimane kord kui ma kodus magasin oli ka laupäev vastu pühapäeva. Naljakas. Sa ei leia?

Resist the urge to troll. Resist the urge to troll. Resist the urge to troll. Resist. You can do this. You were not born to troll. It is not your fault that people are wrong on the internets. You can not help it. Resist the urge to troll. Resist the urge to troll. Resist the urge to troll. Resist.

Mina natuke leian naljaka olevat selle, et ma nii kaua kodus ei ole olnud. Aga samas ei ole mul midagi selle vastu, et ma eemal olen olnud. Mitte midagi kohe ei ole selle vastu. Näiteks eelmine pühapäev istusin Toomase autosse, sõitsin Keilasse. Hommikul pakkisin oma asjad, jooksin bussile, helistasin Tallinna Ülikooli, nad kinnitasid mulle, et ikka olid sel päeval katsed. Vaidlesid mulle vastu, et kodulehel oli 12 kuupäev kirjas ja ma siis vaidlesin omakorda. Ei olnud hullu. Ma sain hakkama. Olen Tallinna Ülikoolis Riigieelarvevälisel sees. Kas just tõsine pidu, sest ma aimasin, et vähemalt sinna ikka saan, aga... Selles mõttes, et vähemalt sinna, et ma ei ole säravaim pliiats karbis ja teadsin, et tasuta kohta ma ei saa. Tahaks teada, ainult, mida nad mu kirjalikust osast arvasid, et millest selline järeldus nagu... Aga ma ei ole kurb. (: Ma saan kuidagi hakkama. (: Ja mul on võimalus veel saada sisse Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Ja mul on võimalus aasta aega vabatahtlik olla...
Aga siiski. Tallinnast läksin Tartusse, sombina jäime Kätuga kohe magama. Okei, enne natukene tegime ka midagi. Ja arutasime plusse ja miinuseid, kas minna Kähkukasse või mitte. Sel hetkel oli see kindlasti kolm korda naljakam, kui sinul hetkel siin. Aga me kaalusime, et plussideks on see, et oleks äge ja et saaks kõhu täis. Miinusteks olid riidesse panek, unepuudus, raha läheks... Vist oli midagi muud aga siis Kätu helistas Mairole et me ei koti end riidesse panna ja siis me jäime magama, et hommikul test sooritada. Sain 43 punkti. Ei ole meeletult uhke enda üle, no ei ole. Samas võiks ju teha nii, et ma ei ütle teile oma tulemusi, eks. Aga siis kui te tulete eraldi küsima, siis ma tunnen end igal kuradi hetkel nagu mingi hale rott, kes ei saa mitte millegagi hakkama... Jap...
Hommikul läksime sinna majja, kus me testi pidime tegema, ma avastasin maja ees, et jätsin vajaliku lehe Kätu tädi juurde, Kätu onu tõi selle ära, lahendasin testi, tahtsin nutta, sest tundsin end nii jobuna... Aga sain hakkama, nagu juba rääkisin. Siis läksime Kätu tädi juurde ja olime.
Olime õhtul ka. Rõdul ja rääkisime. Mairo oli ka siis. Täna rääkisin kassiga tema keeles. Paar korda:"Mjäu!" ja ma enam ei suutnud. Bwah, ma tahaks... Ma tahaks rääkida sellest... Ma ei tea, kas ma julgen, keegi ei saa siis enam kunagi mjäu teha...
Kätu FB staatus, mille ma kirjutasin: Kätlin, Merilyn & Mairo rõdul. Räägime Hello Kittyst ja kui nõme see on. Kätu:"Hello Kitty hügieenisidemed on ka olemas." Mairo:"Tampoonid ka. Kui sisse torkad, teeb mjäu." Ja sellepärast ei suuda ma vaadata ühtegi Hello Kitty asja või teha mjäu... Can't help but to laugh... :D
Ja siis me käisime väljas joomas, siis me läksime koju tagasi, siis me otsustasime magama jääda, siis me ei jäänud, siis Kätu jäi ja siis kell viis kui esimesed inimesed juba tööle läksid [ma aknast nägin] siis otsustasime meie Mairoga ka, et pohh, aitab. Meil on veel kunagi aega rääkida, aga otsustasime, et jääme magama. Ja siis me ei jäänud, vaid rääkisime veel umbes pool tundi juttu ja ma ausalt ei tea, millal ma magama jäin, või kumb meist enne magama jäi. Ärkasin paar tundi hiljem selle peale, et Kätu kolistas köögis ja Mairo müüs oma Opelit kellelegi. Kõvv.
Käisime karjääris ujumas, tegime Kätuga sünkrooni. Lehvitasime, see jäi pildile. Mingi düüd lasi seal enda skuutriga ringi ja keegi ujus enda... Sõitis enda purjekaga? Oh, I don't give a shit, ma ujusin! Mulle meeldib ujuda ja ma oleks veel ujunud, kui oleks jaksanud... Aga ujumine väsitab, kas tead.
Käisime Kätu maal, ei joonud enam poole hommikuni. Läksime arvestataval ajal magama ja hommikul pakkisime end kinno. Bussis ei saanud koos istuda, ruumi ei olnud. Kinos nutsime mõlemad. Ma ikka päris korralikult löristasin seal nina nuusata. Kõvv film oli. Ma pole kunagi kinos nii palju nutnud! Mm.. Ma armastan Harry Potterit!
Peale kino läksin Keilasse ja lebosin Helenaga pool päeva, kuni ta tööle läks. Piret eelmine õhtu pakkus, et ega me kaua ei maga, Helena ütles, et ma olen lebomises osav. Mulle tuli meelde üks lause:"I'm good in bed. I can sleep all day."
Järgmine päev peaaegu läksime Rammale/Paide, aga otsustasime mitte sõita. Läksime Toomasega koju tagasi, Helena oli tööl. Ma kaalusin ennast. Istusin kapi ette madratsile, nutsin, et ma nii palju kaalun. Otsustasin, et mida ma ikka ulun ja tõusin kiirelt. Kapiuks minu kohal oli lahti ja ma virutasin oma pea täiega sinna vastu. Sain siukse muhu ja hetkeks ka päris korraliku peavalu... Mulle meeldis. Kui mõni jookseks ringi, omg-omg-mu-pea-valutab, siis minul oli nagu omg-omg-Toomas-vaata-mul-on-muhk-kui-äge!!!! Oma teadlikus elus ma muhku ei mäleta. Kõvv.
Hommikul viisime Helena tööle ja sõitsime Paidesse. Siin ma nüüd olen. Toomas võttis mu väikese õe ja viis Rammale. Tulevad homme. Toomas viib mu Tartusse tagasi. Läheb oma ema vaatama, võtab minu ühes. Saan odavamalt Tartusse.

Räägin nalja. Enne kui me Mairoga magama jäime olime me ju ikka pikalt üleval. Ja selle aja sees jõudsime mõlemad paar korda vetsu vahet siiberdada. Mida rohkem/vähem oli kell [ehk mida kauem me olime ärkvel olnud] seda väsinumaks muutusin iga kord kui ta vetsu läks ja ühe korra ütlesin, et olen väsinud, et jään magama selle ajaga, mis ta vetsus käib. Ütles mulle, et ma ei jääks. Vaatasin kella ja ütlesin, et pool tundi ta vist vetsus ei käi ja lühema ajaga ma magama ei jää. Ütles:"Anna aega atra seada." Ma ei tea, miks see sel hetkel nii naljakas oli, aga ma naersin pisarad välja. Nii naljakas oli see vot.

Toomasega koos vaatasime mingit jaapanlaste õudukat, mis oli ülivägapalju the ringi moodi. Seal oli väike tüdruk, kes teatas, et keegi kes teda kiusas, sureb kolme päeva pärast, surigi. Ja nii juhtus sitaks palju kuni see tüdruk kuskile kaevandusse viidi ja ta suu kinni õmmeldi ja kaevandus igaveseks suleti. Me algusest peale ei näinud, aga põhimõtteliselt selle väikese plika kaksikõde läks oma õde otsima ja mingi teema. Üks tüdruk ja üks poiss otsisid seda tatti ka. Tagaajamine ja tapmine ja lõpuks oli üks tüdruk haiglas, poiss surnud, kaksikõde ja tema poisssõber surnud ja see väike tatt oli hoopis oma õe keha üle võtnud. Me ei saanud midagi eriti aru. Moodne värk, vaata, see plika, keda mulle meeldis kutsuda vimmahakatiseks, helistas surijate telefonidele ja teatas, et nad surevad kolme päeva pärast. A miskipärast kui helises selle haiglasse sattunud tüdruku telefon ja ta poisssõber selle vastu võttis, ütles tüdruk, et nad kohtuvad veel kunagi ja siis poiss sai surma. I don't get it!


Kindlasti oleks see treiler jubedam, kui saaks mõnest sõnast aru ka... Oh well.

CV sai valmis. Lugesin ühte õpetust ja tegin selle järgi. Ja nüüd teen kohe motivatsioonikirja ka. CV kohta kirjutasin FB staatuse: Mina ülikooli jaoks CV kirjutamise juhendit lugemas:"Kui sa pead blogi, siis soovitatav on ka oma blogi aadress juurde panna. See annab rohkem informatsiooni sinu kui inimese kohta." Ohh! Muidugi panen! Äge! Siis:"Kui aga kirjutad blogis ebasündsaid asju või kirud kedagi, siis kindlasti ära lisa blogi oma CV-le juurde." Raisk...
Ja nii on. Minu blogi minu CV'sse ei lähe... Aga võib-olla võtan selle vestlusel jutuks, mine tea...

Olen väsinud. Olen kodus. Ma oskan ainult siin blogida. Aitäh, et olid mu jaoks olemas, blogi ja sina ka kallis lugeja, kuigi sulle siit suurem enamus ilmselt pinget ei paku. Mulle ehk kunagi pakub. Hetkel tahaks lihtsalt kerra tõmmata ja nädal aega magada.

Keegi muga Dagö kontserdile tahab tulla?