Praegu tahaks öeldaa, et fuck that shit, mul ei olegi midagi vaja, aga tegelikult on. Ja tegelikult ma saan hakkama. Tegelikult ma saan hakkama. Pean seda endale kinnitama, siis saan hakkama. Mida rohkem ma seda endale kinnitan, seda vähem ma ennast usun ja rohkem tahaksin oma sisikonda linna kanalisatsioonile loovutada. Aga ma olen kade. Tartu ei saa minu sisikonda. Sest et ma saan hakkama selle kirjaliku testiga. Akadeemilisega feilisin haledalt, aga sellega saan ma hakkama. Ma pean hakkama saama, muidu... Ma ei tea.
Tegelt on elu ilus. Isegi kui vahel tundub, et on vastupidi.
kas keegi teab mõnda rassisti v? oleks üks kiire küss
2 päeva tagasi
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar