reede, 26. august 2011

Let me go home.

Kui ma mõtlen kodust, siis ma mõtlen selle korteri peale siin Paides. Kui ma mõtlen Kodust, siis ma mõtlen Rammavanaema majast. Kui ma ööbin sinu juures mitu ööd, nagu ma Caroli juures olin, siis on see koht kus ma ööbin kodu. Kodu on minu jaoks suhteline väljend. Ei tohiks vist olla, aga... On. Praegu tahan ma Koju. Ma tahan olla väike ja olla vanaema juures. Ma tahan poolpaljalt ringi joosta, Vetkamajas käia, kuristikus sopas talluda, teeotsa võidu kihutada, lehte tuua... Ma tahan olla Kodus.
Ma kolin täna Tartusse.
Ma saan hakkama, ma tean.
Nägemiseni.

4 sisemonoloogi.:

רבקה ütles ...

Ma tahan ka seda kõike ilusat, mis sa just kirja oled pannud siia. Väike, sopane ja rumaluke olla. Ei mingeid sokke ja ei mingeid kohustusi.
But i guess our time is up..

Pänsu ütles ...

Palun, ära nüüd Tartus poolpaljalt ringi jookse. Me oleme küll voodikaaslased, aga ärme nüüd liiga familiaarseteks ka muutu, et liputama hakkame :D

Lif ütles ...

valus lugeda, minu sees toimub sama. Kolin järgmine nädal.

-Merilyn ütles ...

Kõik see ilus tuleb minu jaoks suvel veel tagasi, selle ma otsustasin ära. Aga hetkeks on see aeg läbi. Ja me saame hakkama nii. Meil on hea nii.

No minuarust oled see sina, Kätlin, kes poolpaljalt ringi jookseb ja mind poolpaljalt vannitoas vaatamas käib.

Tegelt ei ole ju nii hull, tead küll? Tegelikult on päris tore ja puha. Saame hakkama ja what not.

 

Blog Template by BloggerCandy.com