Mitte just säravaim kriit karbis.

Ma ei tea, kas ma olen maininud, aga käisin Illukas. Tartus. Ööklubis... Ma peaksin mainima ka seda, et käisin seal Metsatöllu kuulamas. Oi, mulle meeldis. Selles mõttes, et Töll mulle ikka meeldib. Aga Illukas? Mitte nii. Tallinna kontsert oli parem. Tallinnas oli elus tuli, kõik mikrid töötasid at all times, kõik kõlarid töötasid at all times. Tallinnas olid minu inimesed - Toomas, Rainer, Krissu, Villu, Johannes ja Jakob.
Aga mulle meeldis Tartus. Miks? Tartus sain ma pärast oma voodis magada, Tartus oli Mairo. Ja Tartus magasime me terve järgmise päeva maha, laisad nagu me olime. Aga pidu oli siiski peaaegu täitsa hea. Aga ei ole Töllu jaoks ehitatud see lava. Madal oli, bändi ei olnud kaugele näha ja väike oli see lava - Markus oli Kuriraivole liiga lähedal. Või vastupidi, kes teab. Aga siiski - mulle meeldis.

Peale seda veetsin esmaspäeva ja teisipäeva raamatukogus, kirjutasin esseesid ja referaati. Sain kõik neli asja õigeks ajaks valmis ka. Ühe töö kirjutasin muidugi eile, kui Mairoga maal aega veetsime, aga valmis said nad kõik.

Kolmapäev oli natukene tobe päev. Pidime Elleka ja Hanna rongijaama viima ja siis tuleb välja, et auto on katki, ei tahtnud käima minna. Helistasime läbi igasugused tuttavad ja siis läksime poodi, jäime Steni ootama. Siis istusime autosse, Mairo proovis - auto hakkas ise tööle. Meil oli pidu. Saime linna peale kurjaks ja sõitsime maale. Seal aitasin Mairol kinke pakkida... Pakkisin Mairo kingid ära ja reedel kiirustasime linna tagasi. Kätu sünnakingi saime ka ilusti valmis ja nüüd on see vaja talle lihtsalt ära viia. Homme teengi seda.

Olen päris väsinud juba. Aga ma ei tea, millest. Samas lasin pool päeva lebo... Olen vist linnast väsinud kuigi veetsin kaks ööd maal. Isegi et tahan natukene Paidesse juba. Tunnen oma inimestest puudust, kui aus olla. Samas tunnen puudust ka Tartust ja inimestest, kes siia jäävad... Aga saan hakkama.

Nädala alguses arvatavasti linna tagasi. Maretiga seekord. Ja siis aastavahetuse olen ka linnas.

Kolmapäev oli samas väga ilus päev ka. Me ei maganud kaua, ma sain filosoofia valmis, me võtsime Mairo töökaaslase ja käisime verd andmas, me... Meil lihtsalt läks kõik hästi (peale selle, et Mairo väitis, et ta sai šokolaadimürgituse ja auto läks katki). Praegu, üritades saata pil arvutisse, tuli meelde, et jätsin mõlema telefoni laadijad Tartusse. Ei ole väga tore, sest kummalgi pole meeletult akut ja mõlemal on selline imelik ots, mida teistel mul kodus ei ole. Samsung ja Sony Ericsson... Kuigi emmel on SE, on tal teine otsik. Ma teadsin, et midagi ununes!

Ilusaid pühi teile, kallid lugejad. Ma siiralt loodan, et te jääte enda pühadega rahule.