teisipäev, 17. jaanuar 2012

Rant.

Korraks soovisin sulle piinarikast surma. Aga ainult hetkeks. Korraks tahtsin sulle tekitada varalist kahju. Aga ainult hetkeks. Korraks tahtsin sulle tekitada vaimset piina. Aga mitte ainult hetkeks.
Ma tahtsin sulle teada anda, kui hoolimatu, värdjas ja saamatu sa oled. Ma tahtsin, et sa teaks, et sel hetkel oli palju inimesi, kes sind silmaotsaski ei salli. Isegi mitte sel hetkel. Sest sa käitusid pikka aega tõsise värdjana. Ma ei suuda siiamaani hoomata sinu ükskõiksuse taset teiste inimeste suhtes. Ma ei suuda aru saada, miks peaks üks inimene käituma nii mittearvestavalt. Võib-olla ma eksin. Võib-olla sa ei tunne end ühe inimesena. Võib-olla sa ei olegi seda, vaid ma lihtsalt üldistan liigselt.
Sel hetkel, kui mina tahtsin kogu maailma vihata, natukene nutta, tunda üleüldiselt, et kõik on halvasti, kole ja paha, varjuda oma voodisse, oma teki alla, ei saanud ma seda teha. Miks, võid sa küsida. Ma vastan sulle isegi siis, kui sa ei küsi - sest et sina võtsid üle kogu mu mõistuse. Sa ei lahkunud ka siis, kui ma muusika mängima panin ja sind sellega vaigistada üritasin. Ei. Sa tungisid ka läbi selle. Mis hullem! Mul oli padi pea all, pea peal ja panin veel teki üle padja. Mul oli Albert kaisus ja ma andsin endast parima, et mõttes kaasa laulda lauludele, mis tulid mu telefonist. Sa raisk tungisid ka sealt läbi ja ma vihkasin sind sel ajal kohutavalt. Nii, nagu ma veel kedagi teist vihanud ei ole. Ma mõtlesin peas mitmeid võimalusi, kuidas sulle kätte maksta. Ma mõtlesin, mis oleks ka seaduslik. Ma tahtsin, et sa kannataks ja kui mitte rohkem, siis ma tahtsin, et sul oleks vähemalt piinlik. Ma tahtsin ju ainult magada.
Ma ei tea kuidas, aga lõpuks suutsin sind tõrjuda nii pikaks ajaks, et ei pööranud sulle enam tähelepanu. Ma sain magama. Kui ärkasin, olid esimene mõte mu peas. Ikka veel mõtlesin sinust vihaste mõtetega. Ja kas tead mis? Vahelduseks oli päris tore.

Mõtle selle peale, kallis naabruses elav inimene, teinekord, kui oma auto järelvalveta jätad ja selle signalisatsioon tööle hakkab. Mõtle selle peale.

2 sisemonoloogi.:

Pänsu ütles ...

Oh, dear! :D I GOT MY RAGE POST! :D UUUUJEAAAAAH :D
Selles suhtes, et mul on väga kahju, et sa pidid seda jubedust välja kannatama, ma saan sinust väga hästi aru aga oipläää, kui hea on su rage poste lugeda :)

-Merilyn ütles ...

Mõtlesingi, et sulle meeldiks kindlasti. :D
Ja ma mõistan sind. (: Selles mõttes, et sul on must kahju, aga samas on endal hea olla. :D

 

Blog Template by BloggerCandy.com