Kellegi Samsung saab tühjaks.

Mul on Samsung. On olnud juba umbes aasta. Ma tean selle heli. Ma tean, mis piuksu ta teeb, kui ta tühjaks saab. Ükskord mõõtsin - teeb piuksu iga viie minuti tagant. Siis ka, kui ta on hääletu peal. Häiriv, ütleks ma.

Ükskord tulid meile külalised. Kätu sugulased. Mina olin teises toas. Kuulsin piuksu. Varsti jälle. Lõpuks võtsin end kokku ja läksin küsisin, et kas kellegi Samsung saab tühjaks. Pakkusin laadijat. Sobis. Ma olin rahul.
Kaili sünnal sai Sigridi samsung tühjaks. Tal on sama mis mul. Ainult, et tal on LaFleur, mul mitte. Igakord, kui piuksu kuulsin, mõtlesin, et minu telefon saab tühjaks. Ei saanud. Aga hüppasin ikkagi.
Istun Sotsiaalsuunitlusega fondide loengus. Teine grupp kannab ette enda grupitööd. Kuskilt tuli Samsungi piuks. Suht häiriv. Aga ei ole hullu. Sest minu oma ei piuksu!

Sellised väikesed asjad mind närvi ajavadki. Võinoh. Kas just närvi. Ärevaks ehk. Närvi ajavad mind Eva juuksed mu käsivarre vastas. Kõdi on ju!