neljapäev, 24. mai 2012

Kui ma seda nüüd ei ütle, siis ma ei ütlegi.

Ja sellepärast räägin teile, kuidas ma täna vastu oma instinktidele ussikese, mis minu pealt lendas, ellu jätsin ja teda hiljem ei päästnud kindlast surmast. Ma tundsin end selle pärast halva inimesena. Ei oskagi seletada...

Kirjutasime täna Merlega puhketoas slaide ümber ja käisime veel enne eksamit kiirelt söömas Elleris. Helen oli ka siis kaasas. Tagasi tulles võtsime istet ruumis 214 ja ootasime eksami algust. Järsku vaatasin, et minu istme peale kukkus väike must oks. Selline... Bumerangi kujuga väike must oks. Hakkasin seda kätte võtma, et maha visata - sest prügikast oli kaugel - ja avastasin, et see oks on pehme. Siis avastasin, et see oks elab ning ei ole oks, vaid röövik. Päris halb. Olin tsipa paanikas ja lükkasin ta pastakaga oma istmelt alla. Mõistan, et ilmselt valmistasin talle palju valu sellega ja nüüd tunnen end taas halvasti.
Siis hakkas eksam. Õppejõud siiberdas ringi, jagas pabereid, kontrollis meid niisama ja kuna ma istusin kõige ääres, käis ta mitu korda minust mööda. Ühel hetkel peale kukkumist hakkas ussike roomama. Ma mõistan, et tegelikult oli ta suurima tõenäosusega mingi röövik, aga siiski - ussike. Teate küll, kuidas nad roomavad. Tõstavad ennast kaareks, libisevad edasi. Tõstavad kaareks, libisevad edasi. See vennike liikus trepi poole. Paanitsesin ta pärast. Iga kord, kui õppejõud mööda käis, vaatasin hinge kinni hoides, et ta mu ussikesele peale ei astuks. Paanitsesin. Ussike jäi ellu. Mingi hetk ronis ülemisele astmele, siis alla tagasi, ronis edasi, siis tagasi - ümbrus oli talle võõras - see ei olnud kodu, süüa ei olnud, kõik oli vale! Kinnitasin endale, et kui töö ära viin, võtan paksukese enda konspekti peale ja viin maja ette. Meil on seal muru. Tõusin, võtsin eksami, viisin õppejõu lauale, vetsus mõtlesin ussikese peale. Et pidin ta ju viima. Mõtlesin, et tagasi ju ikka ei lähe teisi segama.

Ja nii minust saigi mõrvar. Nii ma tapsingi ussikese, keda ma pingsalt jälgisin.

(Homme on SJ Sotsiaaltöösse eksam. Ma ei oska. Ja ma ei jaksa. Tahaks pannkooke süüa ja magama jääda. Mees tuleb varsti niiet pannkooke ma saan. Kas magada ka... Seda vaatame veel...)

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com