Tulin hambaid pesemast, mõtlesin, et paneks pidžaama selga. Vaatasin ennast - olin päev otsa voodis, ma ei olnud riideid vahetanud, kandsin ikka veel pidžaamat. (Haige olemise võlud. Ja üksi kodus olemine. Ja mitte väljas käimine. Oh god, kuidas ma homse üle elan?!) Igaljuhul! Samal ajal käib mul taustaks muusika. Sellel hetkel oli Maria Mena - Miss You Love. Tulin vannitoast, õnnetu ja puha, et pean üksi tuduma täna, laulan kaasa. (Ps. Maria Mena on ikka päris hea! Oh the things you remember...)
Don't act like you don't know me.
It's still me, I never changed!
Ja sellel hetkel, kui ma peas laulsin kaasa seda teist poolt sellest salmiosast, avastasin, et kannan tuduriideid.
I never changed. Get it?
Never changed!
Mul oli üksinda kodus nii naljakas järsku! Oh the hilarity of me!
2 sisemonoloogi.:
wow, ma olen seda sama laulu kuulanud jälle siin viimased päevad ja naljakas kohe, et sa siia panid selle..
tore.
kaunis laul
kurb
Huvitav kokkusattumus küll iseenesest.
Kaunis ja kurb on ta ka. Aga ehk läheb paremaks?
Postita kommentaar