Legend on see, kuidas te (vähemalt paar aastat tagasi) paljajalu igal pool ringi käisite (bussiga Tartusse jne.). On see tõsi ja kui on, siis miks?
Ei tea isegi, miks. Saapad-sokid ahistavad teatud määral, lisaks on paljajalu käimine tervislik. Ma ei tea, vanasti võis selles poosi ka olla, et näete, mis ma võin, aga praegu ma tunnen küll tungi jälle paljajalu käima hakata. Proovin - kui jalad lubavad, hakkan ka!
Tegin uurimistööd, leidsin sellise artikli. Tegin otsuse. Ka mina hakkan tihemini paljajalu käima. Olgu siis linnas või maal. Või rohkem on see ikkagi linnale suunatud. Miks? Maal ma ei tunnista peaaegu üldse selliseid asju nagu jalanõud.
Kui ma kell kolm hommikul kööki lähen, et endale banaani ja sefiiri tuua, ei olegi enam nii pime, et ma peaksin aeglaselt kõndima või tuld otsima. Naljakas. Ma tunnen, et ma peaksin magama minema, aga... Ma ei saa. Miks? Ma saan selle uurimistöö valmis! Jah saan! Ja viin selle õpetajale ja prindin välja ja magan teisipäeva hommikuni. Ja siis lähen õhtupoole Sigridi juurde ja söön ennast... No söön. Ja nädalavahetusel lähen kinno ja küpsetan midagi head. Ma saan selle uurimistöö täna valmis, kuigi mu keha kinnitab mulle, et mul on uni. Kust ma seda järeldan? Mul on külm. Mu käsivarred, mis Paide-Türi Rahvajooksu kollase T-särgi alt välja paistavad on üleni tibutagis. Mu jalad, eriti varbad, mis paksude kunagivalgete dresside alt vaevu märgatavad on, on peaaegu jääs. Ja ma just värisesin natuke. Ma tunnen, et mu silmad püsivad lahti, on veidi valulikud... Ma olen väsinud. Aga ma saan selle töö täna valmis. Watch me. Lisaks sellele hakkasin ma luksuma. Istusin, luksusin. Jõin vannitoas üheksa lonksu sooja vett, vaatasin peeglist oma kollast pluused ja tulin tulema.
Jaan Pehk kirjutas muinasjutu
Loll muinasjutt.
Kord elas kuu peal täi. Ta mõtles, et kaugel eemal sinisel planeedil elavad väikesed lapsed, kellel pole üldse täisid.
"Seal eemal maal pole mitte ühelgi lapsel mitte ühtegi täid!", nukrutses ta.
Maa kuulis neid kurbi mõtteid ja hakkas tasapisi kuu poole liikuma, et teda lohutada.
Kuu vaatas lähenevat maad ja lausus: "Maa tuleb täita lastega!"
Tuligi.
Kell on neli. Mulle praeguseks aitab. Tõusen kell pool üheksa ja jätkan. Viis-pool tundi uneaega peab jaguma. Mul pohhui, kui sombi olen. Watch me pretend to care.
Senikauaks käige perse!
kui kellelgi täna juhuslikult sitt tuju on…
6 tundi tagasi
4 sisemonoloogi.:
Jumala hea on ikka see video :D
mähkem ja ajalehe võrdlus oli hea :D
Ma käisin seda teist osa vaatamas, seal laksiti sama moodi kõigile lihtsalt, päris julged ja samas õige kah.
Mulle meeldis ka see osa kõige rohkem. :D
Käi perse, reformierakondlane. Mine tõsiselt perse selle eest, et sa minu lapse mähkme käibepaksu tõstsid kahekümne peale aga ajalehtede oma jätsid üheksa peale, kuigi seal on sitta sada korda rohkem!
Naljakas on see, et nad räägivad tõtt, aga kuna nad on näitlejad ja teevad etendust, siis neid ei võeta meeletult tõsiselt.
Nendel etendustel oli kindlasti palju neid kes poole pealt püsti tõusid ja minema kõndisid. Tegelikult jah, et ei võeta nii tõsiselt aga paljude silmi võis avada küll..
Ma arvan ka, et päris mitmed ei suutnud taluda seda ja läksid minema.
Nõustun sinuga, igaljuhul. (:
Postita kommentaar