Vaatan ülesse, hingan taevasse.

Ma olen väsinud. Ma olen nii väsinud. Mul on tunne, et ma ei ole nädalaid korralikult maganud. Mõtlesin selle peale ja avastasin, et tegelikult ei ole ma aastaid korralikult maganud. Ei, mul ei ole unehäireid. Ei, ma ei taha sulle vinguda. Oh ei. Ma lihtsalt tahtsin kellelegi midagi öelda. Sa tundusid see õige inimene. Ei, ma ei tea, miks. Lihtsalt... Juhtus nii.
Ma olen väsinud. Ma olen nii väsinud. Ma ei ole aastaid oma unerežiimi suutnud korralikuks muuta. Ma ei ole aastaid üritanud oma unerežiimi korralikuks muuta. Lähen magama siis, kui kell on juba väga palju ja tõusen hommikul kooli jaoks viimasel hetkel. Kui kooli ei ole, tõusen normaalsel ajal, et mitte tervet päeva maha magada.
Ma olen väsinud. Ma olen nii väsinud. Kell on kaks. Ma olen kaks ja pool tundi üleval olnud ja mul on tunne, et ma pean kohe magama minema. Ma ei tea, miks ma nii tunnen. Ma tean, miks ma väsinud olen. Ma ei ole selle kahe ja poole tunni jooksul mitte midagi märkimisväärset teinud. Ma ei ole enda energiat kasutanud. Peale blogimise. Ja see ei ole piisav liigutus, et hoida mu keha töös, et hoida mu mõistus töös.
Ma olen väsinud. Ma olen nii väsinud. Aga ma tean, et kõik saab korda. Ma tean, et ma saan hakkama. Ma lihtsalt tean.

Day 3 — Your parents
Kallid emme ja issi.
Ma ei oska teile midagi öelda. Ma ei oska kellelegi midagi öelda. Aga ma tean, et teieta mind ei oleks. Mitte ainult füüsilises mõttes, aga oleks keegi teine minu emme või issi, oleks ma hoopis teine inimene. Teie kasvatasite minust hooliva inimese. Ma tunnen, et ma olen parem inimene ainuüksi sellepärast, et terve oma elu olen teiega koos olnud. Ma ei eita, et te mulle vahetevahel närvidele ei käi. Muidugi käite. Aga ikkagi olete te mu vanemad ja ma ei oska paremaid tahtagi. Sest isegi kui vahest on tunne, et saaks olla parem ja toredam ja mida veel, eks... Te olete täiesti ideaalsed mu jaoks!
Armastusega,
Merilyn.

Day 4 — Your sibling (or closest relative)
Kallis Maret.
Veel kaks aastat tagasi olid sa mu ainuke sibling. Ma tahtsin venda ka, aga ma oleks ka ainult sinuga rahul olnud. Olen sinuga koguaeg rahul olnud. Sa oled... Ma ei oska seda seletada. Võib-olla olen ma lihtsalt sinuga nii harjunud, et ma ei oska enam... Ei oska enam muud moodi olla. Aga kuigi sa oled mu väikene õde, vaatan ma sulle mingil määral alt üles. Sul on seda järjepidavust, mida minul ei ole. Sul on tegelikult palju neid omadusi, mida minul ei ole. Ma armastan sind nende omaduste pärast.
Vaadates teisi õdesid jääb mulle vahel arusaamatuks, kuidas meie omavahel hakkama saame. Ümberringi teised tülitsevad, kaklevad, solvuvad... Meie ei tee seda. Me saame endast kiiresti üle ja minu teada ei ole me kunagi korralikult kakelnudki. Me täiendame üksteist.
Äge on vahel vaadata, kuidas keegi teine meist aru ei saa. Kuidas me võime üksteisele otsa vaadata, naerma hakata ja ise teada, mille üle me naerame. Mulle nii meeldib, kui me saame poole lause pealt aru, mida teine mõtleb.
Ma oleks halvem inimene, kui sa ei oleks tulnud minu ellu, kui olin neljane.
Armastusega,
Merilyn.

Kallis Mattis.
Sa ei oska lugeda. Miskipärast tundsin, et pean seda mainima. Aga ma armastan sind ikkagi. Ma sunnin sind lugema kui sa suuremaks kasvad. Sa hakkad seda armastama. Maret ei hakanud ja see on ka tema ainuke puudus, mis minu silmis teda omanäolisemaks teeb. Aga see selleks.
Ma ootasin sind nii kaua, Mattis! Kuhu sa jäid? Ja ma ei räägi üheksast kuust, mis sa kõhus veetsid. Kuigi ma oleks sealtki sind juba varem välja tahtnud. Noh... Mõnes mõttes. Ma ootasin sind mitu aastat! Kui kaua käisin ma emmele närvidele, et mul on vaja väikevenda! See oli vist Hardi sünnist saadik... Ma arvan. Ma tahtsin ka väikevenda.
Sa tulidki mu juurde. Ma arvan, et võtab aega, et ma unustaksin selle, kui ma sind esimest korda nägin... Kui ma üldse kunagi unustan. Loodan, et ei unusta. See oli nii armas vaatepilt! Sa olid seal emme kõrval silmad suured peas ja vaatasid mind oma sibulamütsi alt. Sa olid nii armas! Mõned teised beebid ei ole nädala aja pärast ka nii armsad, kui kena olid sina oma esimesel tunnil.
Sa karjud hommikuti, ajad mind vihale, hirmutad mind oma hädakisaga, paned mu pead vastu seina peksma oma jonniga, aga ma armastan sind seda rohkem.
Armastusega,
Merilyn