reede, 6. mai 2011

Tule meile, teeme peo!

Kohe kui ma ostan endale kuus jäätist, nendest kaks ära söön ja mul kapis neli jäätist on.

Inka kirjalik eksam, mille jaoks te mulle edu soovisite... Läks vist normaalselt. Esimene osa oli kirjutamine. Pidin letter of complainti kirjutama sellest, kuidas mu i-Phone ei tööta. Justnimelt i-Phone. Mitte iPhone. Ilmselgelt läks sellepärast katki, et oli mingi remake, mitte originaal. Aga samas ei olnud seal öeldud, äkki see oli neli? Hmm... Okei, neljal oli viga ainult see, et antenn oli rotisti paigutatud ja siis käsi läks tihti sinna peale vms. Jõudu, Steve Jobs!
Kui tuli teine osa, et kuulamine, lugemine ja keelestruktuurid, suutsin teha midagi, mida ma ei ole suutnud teha 12 kooliaasta jooksul. Viimase kuulamiseülesande teise kuulamise ajal närisin oma pastakat, tõmbasin selle metallist vidina ära ja tinti natukene voolas. Käed olid sinised, valget seelikut katsuda ei julgenud... Panin katkisele pastakale korgi peale ja võtsin teise. Käed nühkisin nii palju puhtaks, et paberit nad enam ei määrinud. Vetsus pesin pärast käed puhtaks. (:
Kolmapäeval oli inka suuline osa. Ei närvitsenud peaaegu üldse. Läksin sisse, ütlesin, et olen veidikene närvis. Virve ütles, et ei maksa närvis olla. Ja siis võtsin ma endale eriti jobu monoloogi teema. Kuradi some people say that we should only eat imported fruits and vegetables. No seriously! Mida ma selle kohta öelda oskan?! Ja poole monoloogi pealt helises mu telefon... Või vibreeris ja ma panin kinni ja istusin selle otsa. Fakk noh. Sain 15 punkti. Contrary to popular belief, ei ole ma ikkagi päris rahul sellega. Okei, mul ei olnud midagi öelda, aga... Ma oleks tahtnud rohkem punkte saada. Oleks küll tahtnud, aga noh. Sitta temaga. Kui ei, siis ei. Fakk noh.
Neljapäeval läksin samuti kella üheksaks kooli, et aidata Rebekal õppida. Kolmapäeva õhtul rääkisin tund aega koolis Sigridiga ja siis veel tükk aega minu juures. Harjutasime, noh... Meil kõigil läks vist enam-vähem hästi. Kõik ei ole rahul nagu mina, aga noh... Saame hakkama. Oleme natukene aega emod ja siis saame hakkama.

Eile, neljapäeval, käisin also Türil. Kontserdil. Raineriga. Oli päris hea. Contra, Orelipoiss, Vägilased & Zetod. Midagi halba küll ei ole öelda... Okei, alati on. Näiteks see, et me Raineriga mõlemad leidsime, et nad oleks võinud toole mitte panna sinna saali. Siis kõik oleks pidanud mingi seisma või tantsima vms. Ja rõdule ei oleks üldse tohtinud inimesi lasta. Kuigi seal olid naljakad toolid, mis mulle enam-vähem meeldisid.
Siiski oli mul tore. Raineril ka. Me naersime jälle pool teed Türilt tagasi. Ja pool kontserti naersime ka. Vägilaste Tiit Kikas on näiteks Vägilaste Lauri. Lauri Metsatöllist, that is. Ja siis Zetode bassimees oli vanakoolimees. Bass oli kaenla alla tõmmatud ja normaalne oli olla. Ja Contrast saab Eesti Eminem ja ta teeb Jaaniga dueti. Nagu Eminem tegi Didoga Stan'i. Vot. (: Vähemalt meil oli naljakas sellel hetkel. (:
Lisan selle pildi. Mitte selle pärast, et mulle meeldiks selline tätoveering. Pigem sellepärast, et mulle meeldib milline tätoveering näeb välja kui ta on alles valmimisjärgus. Arvatavasti immitseb sealt kuskilt verd, ranne on märg, kergelt tuim, kõik lõhnab tindi järgi... Ja terve ranne on tinti täis! Ja tätoveerija võtab mingi lapi või paberi ja tõmbab uuesti su käest üle. Käsi on ikkagi tindine, aga ta võtab uuesti püstoli kätte ja vuristab edasi... Ma ei suuda oma järgmisi tätoveeringuid ära oodata! Ma lihtsalt ei jaksa enam ära oodata!

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com