It has been a week...

Ma... Ma olen kodus. On pühapäeva õhtu ja ma olen kodus. Imelik, kas sa ei leia? Ma mitte. Mul on homme alles kelle kaks loeng. Kirjalik ja suuline eneseväljendus eesti keeles, kommunikatsioon ja ühiskond. Lol u mad, bro? [Kell 1 öösel. Tund aega posti alustamisest hiljem. Võtsin lahti ÕIS Almighty ja avastasin, et kell kümme on mul sissejuhatus majandusteooriasse. Palju õnne, Merilyn. Sa sõidad hommikul bussiga pika maa maha, sest oled jobu ega planeeri oma aega õigesti. Aga ma armastan sind sellegipoolest. Lihtsalt praegu vähem kui muul ajal... Kohati ei meiki järgmine lõik nüüd sensi, aga ürita mind mõista. Ma ei taha seda kustutada. Ei taha. Olen kuri enda peale.]

Hommikul saan autoga Tartusse, viin asjad koju, söön, võtan kooliasjad, lähen annan verd, lähen kooli, lähen koju... Vaatame mis siis edasi saab. Vaatame veel seda asja, ma ütlen selle peale. Tahaks juba verd anda. Muidugi arvestades minu õnne minestan ma poole pealt ära, voolan verest tühjaks, veri on kasutu, mul on mingi kolm surmavat haigust, ma ei saa šhokolaadi süüa ja ma jään loengusse jälle hiljaks. Siuke pidu hakkab toimuma, ma ütlen tead.

Täna käisin maal. Võtsin kartuleid. Ma olen sellest nii väsinud. See ei ole iseenesest raske töö, aga... Täiega väsisin ära. Mittemillestki. Tüüpiline mina. Maal iseenesest oli üle pika aja jälle tore. Järgmine nädalavahetus on vist ka maale minek. Margol on sünnipäev ja vist läheb õunamahla teoks. Vaatame seda asja veel. Suure tõenäosusega tulen ikkagi koju...

Reedel bussiga sõites helistas mulle Toomas. Küsis, kus ma olen. Ütlesin, et sõidan Tartust kodu poole. Ütles, et teeb mu nüüd väga kurvaks korraks. Ei osanud midagi oodata, ütlesin, et tee siis. Ütles, et Murit ei ole enam. Olin küll kurb. See väike rääbis oli auto alla jäänud. Kolm päeva käis ringi, luud puruks ja kael katki. Toomas viis ta arsti juurde ja ta tuli magama panna. See rääbis oli ju üks neist vähestest koeradest, kes mulle tegelt ka meeldisid. Ta meeldis mulle, sest ta hoidis vanaema. Ta meeldis mulle, sest ta nägi ilus välja, tal oli iseloomu, ta oskas mingil määral ka käituda. Ta meeldis mulle, sest ta oli minu Rääbis.
Oli küll väga kurb, jah. Oli küll. Aga ma tean, et kui Toomas juba kahe loomaarsti vahet sõitis, siis pidi asi ikka hull olema ja hea, et kutsa enam ei piinle. Nüüd on ta koos Murka ja Pätu ja Kerriga seal kus kõik koerad on. Ta on maetud nende kõrvale ja saab nendega kuskil sõbraks.

Kodus on hea olla, kas teate. Mattis edvistas, mängis minuga, käskis mul istuda, lasi end musitada ja kallistada... Ma nii igatsesin seda. Maretiga tegime köögis diskot mingi eriti mõttetu muusika järgi. Siuke pralle toimus, et ise ka ei usu. Ma nii igatsesin seda. Ma igatsesin Tipsyt ja seda, kuidas ta mulle haiget teeb. Ma igatsesin issit ja emmet. Ma igatsesin oma patja, mõmmit ja sadat muud asja.
Ma jään Tartus nendeta ellu. Ma saan hakkama. Mul on seal teised inimesed ja teised asjad. Sellepärast saangi hakkama.

Marge tegi täna maal Fish & Chipse. Päris hea oli. Kerge nostalgia tuli ka peale muidugi.

Aga teate, noored. Kell on peaaegu pool kaks. Ma lähen magama. Saan ju vähe magada. Pean ju vara tõusma. Loodan et sa elad ilusat elu, sest mina kavatsen seda teha! (:

Ps. Esmaspäeva hommikul olen ma olnud nädal aega ropendamata. (: