Natuke õnnetu...

Aga siiski pigem kuri.

Rääkisin täna pikalt Maretiga juttu. Naersime palju. Sest Maret on maakas ja kuked äratavad teda hommikuti üles. Ja need kuked ei oska kiredagi veel. Veidrad linnud.

Ma ei tea, kas ma olen blogisse kirjutanud, aga ükskord filmis üks noormees mind tänaval. Jalutas oma koeraga ja mina kõndisin mööda, rääkisin parasjagu emmega juttu. Ja see noormees jäi seisma, ma arvasin, et sõnumineerib vms, aga ei. Kui ma mööda läksin, siis ta pööras end minuga kaasa. Filmis, ma arvan. Miks ma temast räägin? Ma nägin teda täna jälle. Tema oli samas kohas, mina mitte. Ma kõndisin teiselt tänavalt. Seekord ma tagasi ei vaadanud, aga ma nägin, et ta nägi mind. Ja hakkas midagi justkui taskust otsima.
Kas mul on stalker?