Fun. õhtu

Ma mäletan esimest Fun. lugu, mida ma kuulasin. Istusin tooaeg mõisavahe korteris ja tegin midagi. Youtube'i subscription box oli tüütult tühjaks saamas ja ette jäi üks Fueled By Ramen video, mida ma tavaliselt ei oleks vaadanud. Olen selle kanali endale tellinud ka ainult selle pärast, et teinekord tuleb sealt asju, mis mulle meeldivad. Selles suhtes, et kui ma mõnda esitajat tean, siis sealt ma saan ka teada, kui neil uus lugu või video välja tuleb. Ja nüüd, kus mul midagi enam vaadata ei olnud, siis ma võtsin ühe nende video lahti. Videot seal ei olnud, audio oli too hetk ainult.
Mäletan, et istusin köögilaua taga ja Kätu oli elutoas. Panin laulu mängima, kuulasin. Meeldis. Ja uuesti. Ja uuesti. Kätule lõpuks kõlas see veidralt, seda mäletan ka, sest ta ei kuulnud kogu laulu, ainult seda taustabiiti, niiöelda. Ma mõistan, miks talle see veider võis tunduda. One Foot ongi selline... Veidra muusikaga. Aga ma jumaldan seda muusikat. Ma jumaldan seda laulu. Esimesest korrast saadik.
Peale seda hakkas minu ellu üha rohkem Fun.'i tekkima. Ja iga laul on mulle siiamaani meeldinud. Isegi need, mis paisusid eriti suureks ja mida koguaeg lasti. Näiteks We Are Young. Mul oli ikka igakord pidu, kui see raadiost tuli. Iga kord olin õnnelik, kui seda jälle kuulsin. Üks lemmikumaid on ka Carry On näiteks. Ja muidugi Some Nights! Oi, kuidas ma seda jumaldasin! See oli lihtsalt... Nii üleni minu laul, et midagi hullu! Ma võisin seda kuulata vaikselt omaette, ma võisin seda nii kõvasti lasta, et kõrvadel hakkas valus. Ja ma armastasin seda kõike!
Ütlen ausalt, ega ma end muusikamaailma uusimate hittidega tegelikult kursis ei hoia. Kuulan seda, mis ette juhtub ja mis meeldib ja millal viimati uusi esitajaid minu playlisti tuli, kes seda enam mäletab! Samas mäletan hästi, kui see Pink'i ja Nate Ruess tegid koos Just Give Me A Reason'i. Mulle meeldis see laul ka. Praegugi käib raadiotest mingi laul, mida ma ei ole suutnud kodustes tingimustes veel üles leida, aga ma tean, et see on kas Nate Ruess kellegi teisega või koguni Fun., sest ma tunnen juba ta hääle ära ja mulle nii meeldib ta hääl!
Praegu käisin pesu kuivatist ära toomas ja mõtlesin, et taustaks oleks midagi vaja. Sain oma youtube'i subscriptionsitega tegelikult ka järje peale ja ei olnud sealt enam midagi võtta, mõtlesin, et ehk miski jäi kahe silma vahele. Jäigi. Fun. jäi kahe silma vahele. Mõtlesin siis, et panen mängima. Ja ma armastasin seda lugu ka kohe algusest peale. Uus lugu, Sight Of The Sun, meenutaski mulle seda õhtut mõisavahes koos minu esimese Fun.'iga.
Nüüd siis istun siin, ei voldi enam riideid, tahtsin kohe blogida. Üks Fun.'i laul teise järel ja kuulan neidki, mida tean, et kunagi kuulasin, aga mitte nii palju, et meelde jääks. Panin siis peale Why Am I The One video ja kohe video alguses tuli meelde, et mis video see oli ja kuidas sellega läks. Ja kui päris laul peale hakkas, siis meenus ka, et mulle meeletult meeldis ka see lugu.
Ja nüüd ma tõmbasin omale Spotify, sest ma tahan nende lugusid kuulata veel. Ja miks mitte siis ka Spotify? Õdegi teadis rääkida, et Spotify on vahva...

I put one foot in front of the other one.
I don't need a new love or a new life,
just a better place to die