Kell on 23:55. Aega on selle homse kaitsepresentatsiooniga, eks? Ei.
Täna päeval käisin esimest korda sellel tänaval peale eelmist oktoobrit? Võib-olla käisin seal isegi knagi veel varem. Lembit sõitis sealtkaudu. Ma vaatasin mujale.
Day 9 — Someone you wish you could meet
Kallis Jaan Tätte.
Ma mõistan, et teiega kohtumine on tegelikult võrdlemisi reaalne. Aga tahan mõista ka seda, et ma ei oskaks midagi teile öelda. Nägin teid kord unes. Mul oli siis kiire ja teil oli kiire. Ma kiljatasin, kallistasin teid imelikult ja jooksin edasi. Ma oleks nii tahtnud teha ka esimesel korral, kui teid nägin. Aga ma ei teinud, kuigi mulle pakuti võimalust. Ma ei tea, miks ma ei tulnud autost välja... Mul oli ehk külm... Mine tea.
Ma arvan, et kui mul oleks võimalus teiega pikemalt kohtuda, ma ainult naerataks ja vaataks teid imetleva pilguga. Sest et... Mind lummab, kuidas keegi saab olla nii... Nii... Nii lihtne ja nii sõltuvusttekitav. Vale sõnadevalik arvatavasti, aga ma ei oska hetkel paremini. Ma ei oskaks ka siis.
Armastusega,
Merilyn
Aprilli meh
23 tundi tagasi
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar