I'm addicted.

And I just can't get enough.

Reede õhtul läksin maale. Öösel, kui aus olla. Päris öö oli... Laupäeval võtsime Helenaga päikest, hakkasin õues nõusid pesema. Pesin kõik nõud ära. Neid oli palju. Nagu alati. Seisin lauspäikese käes, seljaga päikese poole. Mu jalad vist ei saanud päikest, aga õlad on veel tänagi valusad. Olen 19 aastat elanud, käin kahekümnendat. Ja suvi on mul ka kahekümnes. Kahekümnenda suve esimesel kuul, esimese nädalavahetuse esimesel päeval suutsin ma tekitada endale elu esimese päikesepõletuse. Ma ei tea, kas ma peaksin olema kurb, või rõõmus. Aga ma olen parem rõõmus. Kordki ära kogenud nüüd selle. Kreemitan end hoolikalt ja saan hakkama. (: Kuigi öösel magada ei saanud. Selili ma magada ei saanud - õlad valutasid. Külje peal magada ei saanud - õlg valutas. Kõhuli on keeruline magada - mul on ortopeediline padi, ma ei oska seda sättida. Also ei osanud ma käsi kuskile panna, sest ainult sirgena keha kõrval on nad valutud. Üles tõstan, siis teevad õlad haiget. Ei, ma ei kurda. Ma lihtsalt annan sulle teada, et ma põletasin enda õlad ära. Mõtlesin, et tahad teada. Ma ei tea, miks sa peaksid seda teadma või üldse tahtma seda informatsiooni... Ehk olen jälle nartsissistlik ja räägin seda infot, mida minul vaja on. See on minu blogi. (:

Pühapäeval käisime Helenaga saunas tema õe juures. Istusime leiliruumi, tundsime, kuidas õlad surema hakkasid. Mõlemad põletasime oma õlgu kui me maal päevitasime. Ja ega me siis ei veetnudki meeletult aega seal saunas. Mängisime veega, jõime ennast täis ja läksime tuppa lällama. Enam-vähem.

Täna avastasin, et kogu see koolidraama on mind väga ära tüüdanud. Ma enam ei suuda, kuiväga ma tahan eemale siit! Ma tahan et oleks 21. juuni ja et ma olen aktuselt just koju tulnud. Ma tunnen, kuidas ma ei pea nägema kõiki, kui ma ei taha. Ma tean, et Sigridit pean nägema esimesel augustil doonoritelgi juures, aga teisi... On inimesi, keda ma tahan näha. Ausalt. Aga ma ei pea mitte kedagi teist nägema. See imelik vabadusetunne... Ahh, ma armastan oma elu!

Tegelt loen päevi, et oleks juba 16. Miks? Siis ma saan terve öö otsa närvitseda selle üle, kui äge saab olema minu nädalavahetus! Sa ei kujuta ettegi, kui pohhui on mul neil kahel päeval kõigest muust ja kui palju ma naudin oma ilusat elu. Nii palju naudin.

Käisime täna Marge & Maretiga Tallinnas. Marge töötab Magdaleena haiglas. Magdaleena haiglast natukene eemal on Kitseküla rongijaam. Me Maretiga leidsime selle naljaka olevat. Emme leidis ka. Miks? Maret võttis endale ükskord kitse, ehk mäletad, ja pani talle nimeks Magda. Nüüd on ta Möki ja "su kits" ja lihtsalt kits, aga tegelt on ta Magda. Aga ta ei ela Kitsekülas. Viimati elas Järvamaal sootuks.

Proovisin täna kleite ka selga. Selline piin oli see küll. Miks? Eks võta ise pluuse ära, pane kleit asemele, sikuta seda veidi, vaata, võta kleit ära, pane pluuse selga. Mitmes poes. Ahjaa. Õlad on justkui grillkanakoivad.